MAAKOGUST JA MUUST KLUBIS MIHKLIKUUS

[Valdo]

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 70. kokkusaamine
Millal? 10.septembril 2019 kell 21.30 – 23.35
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Kaupo, Margus, Mati ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=bca49272-7c10-4bda-a0e2-2ab20e04e204

Mihklikuuklubi teemadering kujunes, nagu meil ikka, päris mitmekesiseks, millest mõnele sai päris palju aega pühendatud, mõnda aga vaid mõne lausega markeeritud.
Pikemalt kõne all olnud küsimustest tegin Koosmõtlemise käsiraamatu käsikirja käsituse-käsitluse- käsitsuse kajastuse valmis juba Septembriakadeemiaks.
https://www.scribd.com/document/426903761/KOOSMOTLEMISE-KASIRAAMATU-KASIKIRJAST
https://talgujad.forum.co.ee/t524-markeeringud-ene-kasikirja-arutelust-talgujate-septembriklubis#1301
Teine, klubiõhtul küll ajaliselt esimene pikem arutelu käis Maakogu nimega seostuvate, juba toimunud ja ees seisvate ürituste või protsesside üle ja ümber.
Lühipeatuse tegime Agu sel suvel alustatud blogis https://mullitus.blogspot.com/
Sinna lubas Agu kohe panna ja panigi üles Peter Sloterdijkist ja abielupaar Aleida ja Jan Assmannist ärgitust saanud põhjalikuma mõttearenduse nn Talgujate mullist, https://mullitus.blogspot.com/2019/09/2-talgujate-mull.html
Juuni keskpaigast siiani on Agu selles blogis üllitanud üheksa kirjatükki, millesse kõik talgujad võiksid süveneda …. Kuidas ühe talguveterani süvenemise kaudu üle kolme aastakümne tagustesse isiklikult läbi elatud sündmustesse, nende järelmitesse ja seostesse hiljem iseendaga juhtunuga ja maailmas aegade algusest tänase päevani kestvate protsessidega hakkavad avanema võimalused edasi elamiseks.
Päris klubiõhtu lõpus kõneles Agu oma kontakti edenemisest Moskva geograafi, kirjaniku, kultuuritegelase ja metodoloogi Aleksandr Levintoviga, äsja oma 75.juubelit tähistanud mehega, kes osalenud mitmetes neis ODIdes, kus meiegi Jussi ja Toomas Hanssoniga omal ajal kaasa lõime. Mehega, kelle Pihtimusest 2013.aastal tegin üksikasjaliku referaadihttps://www.scribd.com/doc/143594024/TEADVUS-JA-TEGEVUS ( 2013 mai)
ja kelle kirjutistel Agu 2016.aastast silma peal on hoidnud ja ühtteist sellest ka Talgujate foorumis valgustanud https://talgujad.forum.co.ee/t477-aleksander-levintov ( 2016 oktoober kuni k.a. 12 postitust). Agu kavatsus temaga isiklik kontakt luua on nüüdseks arenenud pühapäevasteks tunniajalisteks mõnusateks vestlusteks Skype´is, millest salvestused kõigile You Tube´is kätte on saadavad:
http://exinimene.blogspot.com/2019/09/ 2019 september kuni k.a. 3 kohtumist Skype´is

MAAKOGU – MÕTTEKUJUND JA MÄNGUVÄLI

Maakogu: Mis? Kus? Mida? Milleks? Kuidas? Neid küsimusi võiks muudkui jätkata, küsides muuhulgas ka seda, kas midagi sellist kui kihelkondlikkuse printsiibil üles ehitatud ja selle alusel toimivat Maakogu Eestimaal üldse eksisteerib? Kõige värskemad uudised Maakogu.ee kodulehelt on aasta vanad ja kuulutavad: Laupäeval, 29. septembril 2018 asutasid Juuru rahvamajja kogunenud kihelkondade esindajad üleriikliku Maakogu ning kokku tuli Eesti I Maakogu. Maakogu esindab kihelkondade esindatuse kaudu põlisrahvaste väärtustele ja õigustele toetuvate ning Eesti Põhiseadusest juhinduvate Eesti inimeste ühist tahet, Eesti kestliku arengu teele suunamiseks. Eesti Maakogu on erakondade ülene, parteideväline kodanike platvorm.
Ometi kinnitavad eri Eestimaa piirkondades erinevas mastaabis aset leidvad kokkusaamised-arupidamised, külakogukondadest kuni äsjase Vigala aastakoosolekuni ja ka näoraamat kui laiema avalikkuseni jõudev ja mittevalituid mingil määral informeeriv ja neile sõnavõtmist võimaldav kanal, et Maakogu pole siiski vaid pelgalt mõne aasta eest tärganud mõttekujund, vaid tegelikkuses eksisteeriv mänguväli.
Septembriklubis tulid jutuks järgmised külakogukondade, kihelkondade ja Maakoguga seotud sündmused ja tegevused:
• Valjalas 24.augustil Saaremaa kihelkonnakogude esindajate kokkusaamine kolonelleitnant Kristjan Moora juhtimisel.
Saarlastest oli meie mehena kohal Kaupo, mandrimeestest asja kaemas Agu. Saarlastel on pinnas kihelkondlikuks koondumiseks soodus, kuna saarest on saanud omavalitsusreformi käigus üks suur vald, milles ajaloolised kihelkonnad osavaldadena kenasti eristuvad ja kokku kõlavad. Maakogu juht kolonelleitnant Moora saab siin suhteliselt edukalt rakendada oma „sõjaväelaslikku“, meestemängulist juhtimisstiili.
• Valmistumine kriisiolukordade üleelamiseks.
See Kaupo Lokaalravitsuseski „progressi üleelamiseks“ vajalikuks tunnistatud tegevus on viimasel ajal mitmetes maakohtades päris aktiivset vastukaja ja järgimist leidnud. Agu on nn Briti stiilis igaks elus ette tulla võivaks pahaoluks valmistumise kõrvale toonud Tšuktši hingelise ja füüsilise seisundi-valmisoleku ekstreemsetes olukordades, mida Põhja-Venes praktiseerib teeneline polaarlane Gennadi Tšeurin https://mullitus.blogspot.com/2019/08/3-tsuksi-ellujaamistarkus-teadmiseks.html?fbclid=IwAR0F68c1h2wkofJ-BPb-dCieqfke7dFMK_IoIPuvar3F5YZwwA3UMPDIBu8
• Tsiviilkaitseline valmisolek kui kogukonda konsolideeriv idee on üks võimalik, aga need kokkuhoidmisele, ühtekuuluvusele viivad ideed võivad eri paikades olla erinevad.
Sellele Ene ja Jüri mõttele tõi Valdo toetuseks kunagise jutuajamise šveitslasega, kus see kirjeldas Šveitsis regulaarselt korraldatavaid sõjalisi kordusõppuseid kui kohalikus elus kokkukuuluvustunnet süvendavaid sündmusi. Šveits on meile kohalike omavalitsuste ja rahva hääleõiguse eeskujumaaks ja eks siit võiks ka õppust võtta, kuidas see solidaarsus kujuneda saab.
• Eri maapiirkondade väga suur erinevus kui põhjus, miks ühes kohas edukalt toimivad tegevusvormid ja ühendavad ideed teisal ei toimi.
Agu toob näiteks oma lähiümbruse külad, kus valitseb säärane hajusus, et teistes oludes hästi toimivad ettevõtmised ei lähe üldse peale.

• Kartmata rutiinseid rehkendusi ja ootamatuid sehkendusi
(Internetist leitud maksiim)
Eks see tänapäeva elu käigi nii, nagu me kuue aasta eest kirjeldasime sarja „Maailma veerekese pääl“ seitsmendas kirjatükis: Nagu süstik, mis käib edasi-tagasi mänguväljal, mille ühes otsas valitseb rutiin ja teises suured segadused, ühes tehakse tõsise näoga rehkendusi, mismoodi jätkusuutliku arengu jooned aastakümneid kenasti edasi tõusevad, teises nähakse ette määramatuse süvenemist ja üha kiirenevas tempos kasvavate bifurkatsioonide hulgas valikute tegemise vajadust: https://www.scribd.com/document/178674216/MAAILMA-VEEREKESE-PAAL-7-Sustik-manguvaljal
„Inimlikes ja sotsiaalsetes süsteemides põimuvad lineaarne korrastatus ja kaos teineteisega erineval määral ja vahelduvad süsteemi elu loo jooksul. Suhtelise korra perioodid vahelduvad kaose perioodidega, mis omakorda viivad uuele korrale. Sügava kaose periood on normaalne ja vajalik iga elusa või sotsiaalse süsteemi arengu osa. Ta viib bifurkatsiooni ja katkendlike muutuste punkti. Tingimused, mis on viljakaks pinnaseks uue korra loomisele, sünnivad kaose turbulentsusest“ Merry, Uri. Coping With Uncertainty Insights From the New Sciences of Chaos, Self-Organization and Complexity. Westport, CN: Praeger Publishers, 1995, p. 41. 12 January 2011

Teine meil kuus aastat tagasi päevakorral olnud teema, mis oma aktuaalsust kaotanud pole, on see, kuidas ennast määratleda ses üha kasvavas määramatuses. Olgu selle kohta üks lõik 2013.aasta tekstist:

https://www.scribd.com/document/192584951/TEKSTIILSEST-MOTTETEGEVUSEST-4-Enesemaaratlus-maaramatuses
„Sest ajast, kui enesemääratlus talgujate kõnepruuki tuli (st 1980.aastast, kui hakkasime osalema G.P.Štšedrovitski orgtegevuslikel mängudel – ODIdel), tähendas see küll eelkõige valiku tegemist (sundust valida) võimalike „funktsionaalsete pesade“ vahel organisatsioonilisel/tegevuslikul väljal. Üks GP väga resoluutsetest nõudmistest mängijatele oli iga sõnavõtu ees öelda, milliselt positsioonilt sa räägid, st kellena sa end oled määratlenud. Ja häda sulle, kui su jutt sellele positsioonile ei vastanud! Seega seisnes enesemääratlus enese konkreetse koha fikseerimises jäigalt määratletud hierarhilises organisatsioonilises struktuuris. S.Peresleginil tähendab enesemääratlus sootuks muud. Enesemääratlus suure määramatuse olukorras, see on ju kaose veerel mingil moel vastuste leidmine küsimustele kus ma olen, kes ma olen, mida tahan teha ja kuhu minna. See tähendab igal juhul Platoni demiurgiks, loovaks vaimuks hakkamist, kes kaosest oma käsutuses olevate vahenditega oma ilma hakkab looma. Tõeline mütopoeetiline renessanss a la Genisaretski! (vt. http://www.scribd.com/doc/119903956/Kujutlusja-reflekteeritud-mutopoetism ). Enesemääratlus polegi seega midagi muud, kui valida (siiski valimine?) selleks (oma ilma loomiseks) sõja, mängu või kujustamise (kujundiloome) vorm. See viimane, kujundiloome vorm on eestlasele üks peamurdmise koht, kuna meie kasutame kujustamise, vene keeles образование , asemel sõna „harimine“ . Niisiis maakeeli öeldes tähendab enesemääratlus määramatuse tingimustes valikut maailma muutmiseks läbi sõja, mängu või hariduse. Nagu on näha S.Pereslegini ettekande edasistest slaididest, on ta ise end määratlenud harijana. Teisalt, vaadates tema ja ta meeskonna tegemisi, käib see tegevus tal suurel määral mängu vormis. Olen aga leidnud ka selle seltskonna korraldatavaid üritusi, mis kutsuvad osalema valmistumiseks „läbimurdeks“ ja mille lugemisel tekivad assotsiatsioonid, et tegemist on omamoodi dessantnikutega, kes murravad ei tea kust ei tea kuhu. Aga võib-olla tulekski enesemääratlust määramatuse tingimustes mõista kui dünaamilist võitluslikkuse, mängulisuse ja (ees-)kujustamise (harimise) põimingut? Mitte nii, et peaks valima või saakski valida, kas vaid sõdida, vaid mängida või vaid harida.“

Ja lõpetuseks veel üks väärt ütlemine mu uudismaakaaslaselt ja Jussiga samal päeval väitekirja kaitsnud Jüri Ornilt, toonitamaks, et see vanade aegadega võrreldes hoopis teistsuguse enesemääratluse probleem puudutab meid kõiki:
„Igasugune enesemääratlus on paratamatu nii indiviidi kui institutsiooni jaoks, sest see tagab inimeste kooseluks vajaliku korra. Samas tuleb tõdeda, et modernismile omased identiteediteooriad, mis rõhutasid seda korrastatust on asendunud käsitlustega identiteedist ja selle loomest kui dünaamilisest ja muutustele vastuvõtlikust protsessist. Üldise ja erilise vahekord on muutunud senise ühiseks tajutu ja tunnetatu pihustumiseks, lahustumiseks ja väljendumiseks täiesti uudsel viisil.“
https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/akadeemilisest_identiteedist/jri_orn_mned_uitmtted_akadeemilisest_identiteedist_ja_selle_kujunemisest.html?fbclid=IwAR0HyaGICmuMEoL5goAJI9FpJy8XCOl9wFvK a3MtHC5TDxZXCYzA1etzalx4