Õpetaja õigused

[Jüri Ginter]

Õpetajate õigused

Lisaks senistele õigustele peaks õpetajatel olema järgmised õigused:
Mõjutada õpikute jt õppevahendite sisu ainesektsioonide jms kaudu. Praegu saavad õpetajad valida vaid olemasolevate õpikute jms vahel, veelgi enam, õpikut pole sageli veel valmiski, kui õpetajad peavad juba otsustama, kas tellida või mitte. Üheks võimaluseks sisu mõjutamiseks ka see, kui õpikud jt õppevahendid on internetis ja õpetajad saavad vastavalt vajadusele sinna muudatusi teha. Igas õpikus peaks olema viide aadressile, kuhu saata vigade parandusi, märkuseid ja kommentaare ning internetiaadressile, kus on kirjas juba esitatud parandused, märkused ja kommentaarid.

Riigieksamiküsimuste koostajad peavad täpselt viitama, milliste õppekava punktide kohta on vastav küsimus koostatud. Praegu peavad õpetajad tõestama, et küsimused ei ole õppekavaga kooskõlas. Kui kõigi ainete riigieksamitel ja tasemetöödes oleks õpilastel võimalik valida erinevate valdkondade vahel, võimaldaks see õpetajatel õpetada teatud valdkondi süvitsi ja teistes valdkondades piirduda olulisemate aspektidega.

Täiendada oma teadmisi ja oskuseid vähemalt 160 tundi 5 aasta jooksul (praegu on see sõnastatud kohustusena, samas pole õpetaja õigust seda nõuda).

Puhata tööpäeva jooksul. Uus töölepingu seadus näeb ette, et 30 minutine paus peab olema hiljemalt peale 6 tundi töötamist.

Öelda välja oma arvamus, kui see on selgelt eristatav kooli õppekavast. Siin ei ole ehk vajagi riigi tasemel õigusakti ja piisab kooli sisesest kokkuleppest, kuidas tagada isikliku arvamuse ja kooli õppekava eristamise.

Muuta tunnikonspekti vastavalt situatsioonile sh lisada täiendavaid teemasid, ülesandeid jms. Ka siin ei ole vaja riiklikku regulatsiooni, pigem tuleks korrigeerida teatud koolituskeskuste tegevust, kes nõuavad, et õpetaja peab väga täpselt oma tööd planeerima ja seda eelnevalt õppealajuhatajaga kooskõlastama. Samuti tuleks välistada praktikat, kus õpilased või õppealajuhataja võib tunnikonspektile tuginedes süüdistada õpetajat sellest kõrvalekaldumist.

Anda õpilasele individuaalne ülesanne täitmiseks väljaspool klassi („rahuklassis“, raamatukogus vm). Senise seaduse alusel sellist õigust ei ole.

Nõuda, et tegemata ülesanded tehakse ära peale tunde. Praegu sellist õigust peale tunde jätta ei ole. See õigus on seotud vajadusega likvideerida lüngad teadmistes ja oskustes, mis ei võimalda omandada seonduvaid teadmisi ja oskuseid. Selle ettepaneku arutamisel oli ka arvamusi, et lünkade olemasolu on loomulik ja ükski õpetaja ei saa eeldada, et õpilased on õppekavas ette nähtud teadmised ja oskused omandanud ning peaksid enne õpetamist kindlaks tegema tegeliku seisu.

Kohustada lapsevanemaid n osalema arenguvestlustel lapsevanemale sobival ajal.

Töörühma kuulusid: Mairoos Kala, Evi Vospert ja Jüri Ginter.
Kommentaarid on teretulnud. Mida kiiremini te reageerite, seda suurem on tõenäosus, et teie arvamust on võimalik arvestada.

[Jüri Gin]

Sandra Lillemaa tänas saadetud materjalide eest.