Ettekanne Õpetaja staatus

[Jüri Ginter]

Õpetaja staatus

Õpetaja staatus oleneb:
Direktorite poolt koolis loodud õhkkonnast sh kas koolis on täidetud erinevad õpetajate rollid (pedant, maailmaparandaja jt) ja kas kooli kollektiiv toimib kui ühtne meeskond;
Ühiskondlikust ootusest õpetaja suhtes, mis väljendub ka lapsevanemate ootustes n kas õpetaja peab õpetama õpilast või ainet. Ühiskonna visiooni käsitletakse Tallinnas toimuval arutelul 20. septembril kell 12, ühiskonna ootused haridussüsteemile 21. sajandil on teemaks 6.-8. novembril Tartus toimuvatel mõttetalgutel (registreerimine jyri.ginter@gmail.com)
Õpetajate ühistegevusest õpetajate liidu, aineliitude vahendusel.
Õpetajate endi hoiakutest ja tegevusest, kuid seda rühmas ei arutatud.

Soovitused õpetaja staatuse tõstmiseks:
Leppida kokku reeglites ja pidada neist kinni nii klassi, kooli, kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil. See suurendab õpetajate usaldusväärsust ning annab õpetajatele täieliku vabaduse tegutsemiseks kokkulepete raamides. Nii kujuneb õpetaja ka oma õpilastele positiivseks eeskujuks.
Õpetajale tuleb esitada täidetavaid ootuseid ja nõudmisi. Kui õpetajalt nõutakse liiga palju, sunnib see õpetajat käega lööma, petma vms ning tekitab õpetajas stressi.
Tutvustada õpetajate head kogemust ja analüüsida seda, näiteks Harjumaa käsitööõpetajate kogemus üksteise õpetamisel, millega hoitakse raha kokku ja täidetakse ka atesteerimiseks vajalikke nõudeid.
Õpetajatevaheline suhtlemine suurendab usaldust ja teineteisemõistmist, mis on eelduseks koostööks. Suhtlemise võimalus peaks olema ka täienduskoolituste raames, mis peaksid selleks olema pikemad. Viimasele viitavad ka rahvusvahelise õpetajauuringu tulemused, mis avaldatakse augusti lõpus Eesti keeles.
Õpetajad peaksid üksteise tegevust ja selle tulemusi tunnustama, sellest on vähe abi kui peetakse silmas vaid seda, et kolleeg sai aasta vanemaks vms. Õpetajate tegevust ja selle tulemusi peaksid tunnustama ka koolijuhid ja Haridus- ja Teadusministeerium. Heaks näiteks viimase kohta on konverentsid riikliku järelevalve tulemuste tutvustamiseks.
Kõige sellega saame ja peaksime hakkama tegelema kohe praegu.

Üheks õpetaja staatuse komponendiks on ka staatusele vastav palk, kuid ainuüksi palga tõstmisega staatust parandada ei ole võimalik. Veelgi enam, kõne all oli oht, et sel juhul hakkavad õpetajaks need inimesed, kellel on esmatähtis raha ning kes ei pea tähtsaks teisi õpetaja staatuse komponente (võimalus olla teisele Õpetajaks jt).
Kõne all oli ka õpetajate töökoormuse ühtlustamine, logopeedide jt vajadus koolis, õppekava mittevastavus keskkonnas toimunud muutustele, õpetajakoolituse orienteeritus aineõpetamisele, see et koolis tegeletakse vähe väärtuskasvatusega ning põhiline tähelepanu on riigieksamiteks ettevalmistamisel, enesetäiendamisvõimalused, ettekirjutuste vähendamine õpetamise reguleerimisel n tsükliõppe võimaldamine, paaristunnid jms

Õpetajate staatust on käsitletud ka mitmes Minu Eesti mõttekojas n Kuidas toetada õpetajat tema töös? Harmi koolis. Samuti on selle kohta ilmunud artikleid n Mariina Paesalu „Mida õpetajaga ette võtta?“ Haridus nr 9-10 2008. Samas saab konkreetsemaid soovitusi esitada siiski alles peale põhjalikumat analüüsi.

Rühmas olid Eda-Mai Tammiste, Ene-Silvia Sarv, Maari Põim, Toomas Liivamägi, Helmer Jõgi ja Jüri Ginter