Mõttesõela läbimurre!

[Valdo]

Seoses eelseisvate EURA plaanidega korraldada Uuralis järjekordsed rotaatorid ja Aleksei ettepanekuga kavandada AVARa lõppu üks põhjalik mõttesõel juhtusin guugeldama mõttesõela venekeelsel tõlkel „ Мыслерешето“ ja avastasin hämmastusega, et kümnekonna lingi asemel on selle sõna taga nüüd tervelt 420 klõpsuvõimalust!
Varsti sain selgeks et selle taga seisab juuni lõpus käivitunud ja veel kuni 30.novembrini kestev (põhiprogramm lõppes küll 17.novembril) rahvusvaheline (SRÜ) haridustöötajate on line konverents „Uus kool: minu marsruut“. Konverentsi korraldajateks on Venemaa haridustöötajate kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkoolituse akadeemia ning rahvusvaheline suurkorporatsioon Intel, konkreetsemalt Intel Education Galaxy.
http://edugalaxy.intel.ru/conf/capplication/view_all

Mõttesõela sealseks maaletoojaks on Inteli programmi „Õpetamine tuleviku jaoks“ ekspert , informatiseerimise koordinaator Oksana Petrova, kes 20. augustil 2012 on pöördunud huviliste poole üleskutsega hakata mõttesõela meetodil korraldama diskussiooni konverentsil „Uus kool: minu marsruut“ ( NB! Konverents toimub internetis!).
http://edugalaxy.intel.ru/?automodule=blog&blogid=1211&showentry=3390
Oksana Petrova on haruldaselt hästi tabanud mõttesõela olemust, väga kenasti vormistanud häälestavad materjalid ja põhjendanud meie meetodi otstarbekust käsiloleval suurüritusel
https://docs.google.com/document/pub?id=1CtgASkXe1EM_fv40boijXr_s5k55XivgS59NUfM3UoA

Olen end tihti tabanud olukordades, kus oma „vaimusünnitis“ saab endalegi selgemaks siis, kui selle sisu avab keegi teine. Nii oli ka nüüd- Oksana Petrova tekstid ja skeemid on palju kõnekamad, kui meie ( H.Kalder, V. Ruttas) 1989.aastal ilmunud artikkel, millele Petrova kui algallikale viitab.
24.11.12. näitas avalehe loendur konverentsi osaliste arvuks 6001.

[agu]

Elagu Kalder ja Ruttas!

Tuleb tõdeda, et pedagoogide täiendõppe rida on väga edumeelne.

PS
Viimane link ei avane.

[Valdo]

Oksana Gennadjevna Petrova,-meie mõttesõela juurutaja ja edasiarendaja Venemaa õpetajaskonna hulgas – on meie lähinaaber. Ta on nimelt Pihkva oblasti Serjodka valla väikese kooli bioloogiia, geograafia ja informaatika õpetaja. Kool on väike . kusagil poolteistsada õpilast. Oksana Gennadjevna on tõeline maa sool. Temalt võiksime muu hulgas õppida, kuidas ta oma koolis korraldab bioloogiat, keemiat ja füüsikat siduvaid õpilaste töid. Ta korraldab selles valdkonnas ka õpetajate täienduskoolituses läbi interneti kursuseid. Oma noorusele vaatamata (sünniaasta 1969) on ta pälvinud Venemaa Aasta õpetaja 2006 tiitli.
Peaks temaga sõbraks saama!

[agu]

Järve taga
Seredka küla Pihkva järve taga

[Jüri Ginter]

Kas kellelgi on käepärast mõttesõela meetodi täpsemat kirjeldust? Püüan seda eristada lumepalliveeretamise meetodist (snowball). vt https://docs.google.com/document/d/1xMmGG-RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit#

Tundub, et ühelt poolt eritab hääletamine versus konsensus, teiselt poolt autorlus. Ehk oleks võimalik sünteesiga ja mõttesõela täiendada. Oluline aspekt on siin oma ideede elluviimise juhtimine. Teatav ühisosa on ka avatud ruumiga.

Parimat

Jüri

[Valdo]

Oksana Petrova on mõttesõela käivitamisel sellel suurel rahvusvahelisel on line konverentsil esitanud minu arvates väga hea nägemuse sellest, milline on üks tänapäeval internetis korraldatav mõttesõel:
http://edugalaxy.intel.ru/index.php?automodule=blog&blogid=1211&showentry=3390

Loomulikult on see kõik paljuski hoopis midagi muud, kui möödunud sajandi kaheksakümnendail aastail korraldatud mõttetalgute minivormid. Oksana Petrova geniaalsust näen ma selles, et ta on ära tabanud ja säilitanud mõttesõela olemusliku mõtte, mis vene vikipeedias on kokku võetud paari lausesse: Метод Мыслерешето (Калдер Х. Я., Руттас В. И., 1989). В соответствии с этим методом процедура начинается с письменного оформления индивидуальных предложений, желаний, идей каждого участника. Затем следует их «просеивание» в малых группах, то есть фиксация и генерация предложений, представляющих общий интерес для всех членов группы, оформление сводных предложений, их представление на общее обсуждение, комментирование и дополнение, сравнительное оценивание с целью выработки наилучшего варианта и, наконец, дополнение этого варианта наиболее ценными дополнениями других групп.
„Vastavalt sellele meetodile algab protseduur iga osalise individuaalsete ettepanekute, soovide, ideede kirjalikust vormistamisest. Seejärel järgneb nende „läbisõelumine“ väikestes gruppides, s.t. kõigile rühma liikmetele ühist huvi pakkuvate ettepanekute fikseerimine ja genereerimine, koondettepanekute vormistamine , nende esitamine ühiseks läbiarutamiseks , kommenteerimiseks ja täiendamiseks, võrdlev hindamine parima variandi väljatöötamise eesmärgil ja, lõpuks, selle variandi täiendamine teiste gruppide kõige väärtuslikumate täiendustega“
See mõte on Oksana Gennadjevna ülalviidatud mõttesõela sissejuhatuses lisaks väga selgesti piltlikult välja toodud jutule lisatud „kolme hammasratta skeemil“. Too skeem jäi kehtima ka selle „megamõttesõela“ korral, mida Oksana Petrova oskuslikult tüüris kolme kuu jooksul ja kus esimene „hammasratas“ vältas tervelt 40 päeva, teine ring 25 ja kolmas 20 päeva!
Minu meelest on siin tegemist suurepärase näitega üleminekust silmast silma suhtlemise maailmast uude kommunikatsiooniilma, kus vana olemus kandub uude üle nö fraktaalselt.
Samasugust fraktaalset vastavust Avatud ruumiga ilmutas ka Jüri käivitatud kevadine AVAR ( avatud virtuaalne arenguruum), mis samuti „klassikalise“ mõne tunni asemel vältas internetikeskkonnas tervelt kuus nädalat.
Ka uue aasta algusse plaanitud rotaatorist internetis tahaks kujundada midagi võrdtasemelist eelnimetatutele.

[Valdo]

24.detsembril tegi Oksana Petrova asjaliku vahekokkuvõtte mõttesõela meetodil läbi viidud konverentsist. Täiesti õigustatult tõi ta välja, et sellise laia haardega ja kestvusega sündmust võib pidada uueks nähtuseks hariduses. Vaadates toimunule kui õpetajate koolitusele peab O.Petrova esmatähtsaks, et tänu toimunu intensiivsusele ja kestvusele oli võimalik koolitus mitte vaid nö „läbida“, vaid ka uusi teadmisi üle kanda uutesse tingimustesse, saavutada omamoodi kogemuse areng, katsetada uut oma igapäevases praktikas ja veenduda selle efektiivsuses. Samas märgib Oksana Gennadjevna, et kõige enam jääb õpetajail puudu reflekteerimise oskustest nii enese tegevuse kui saadud kogemuste osas.
Et paremini mõista, millist rolli mängis mõttesõela meetod kogu laiahaardelise Intel Education Galaxy projekti kontekstis, uurisin selle sisu ja raame vähe põhjalikumalt.

Intel Education Galaxy ( Intel® Õpetamine tulevikuks) on suur heategevuslik õpetajate arendusprogramm, mida on tüürimas suure mikroprotsessorikorporatsiooni arusaam, et tehnoloogilised saavutused ei ole tuhkagi väärt, kui õpetajad ei mõista neid efektiivselt kasutada. „Imesid ei loo mitte arvutid, vaid õpetajad“ ütleb Inteli direktorite nõukogu esimees Craig Barrett.
Tänaseks, st aastail 2002 - 2012 on osaleda jõudnud üle 10 miljoni õpetajani 60lt maalt.
Programm on kutsutud ellu, aitamaks õpetajail omandada uusimaid info- ja pedagoogilisi tehnoloogiaid, laiendada nende kasutamist igapäevases õppetöös ja õppematerjalide ettevalmistamisel, õppurite projektitöödes ja iseseisvais uurimistöödes.
Programmi juhtiv idee on: info- ja haridustehnoloogiate efektiivne kompleksne kasutamine klassis eesmärgiga arendada õppureil võtmekompetentsusi, mis tuginevad 21.sajandi inimese väärtustele, teadmistele ja oskustele. Venemaal on selle ajaga õpetatud üle 850 tuhande õpetaja, täienduskoolitaja ja haridusametniku ning pedagoogiliste kõrgkoolide õppejõu ja tudengi. 2012 aastal tegutseb Vene Föderatsioonis 105 Intel® keskust ülikoolide , kvalifikatsiooni- ja hariduskeskuste juures 80s regioonis.
Novembris lõppenud 6 tuhande osalisega konverentsi üheks jätkuks võib ilmselt lugeda detsembris 177 osalist kaasa haaranud mõttesõela elektroonse haridusliku portfoolio väljasõelumiseks.

[Sponsored content]