KÜLALINE KLUBIÕHTU OKTOOBRIS

**Valdo** Laup Okt 26, 2019 7:43 pm

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 71. kokkusaamine
Millal? 8.oktoobril 2019 kell 20.00 – 22.05
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=da9c842b-c438-4e46-9d6b-3f027b7b341e

PEALKIRJA PÕHJENDUS
Sõna „külaline“ on selles klubiõhtu kajastuse pealkirjas mitte nimi- vaid omadussõna. Milline klubiõhtu? Külaline!  Kui üritasin leida kõigile seitsmele tolle klubiõhtu jututeemale ühist märksõna, siis sai selleks just „külalisus“ – alates Ene Hiinamaa külastusest ja lõpetades Aleksandr Levintovi küllakutsumisega Eestisse. Aga lisaks sellele sai ka mitmel puhul käsitletud maaelus ja just konkreetselt külades toimuvat.
Küla, külastama, külas käima, külas olema, külla kutsuma, külaline, külakorda käima, … külg külje kõrval, küll küllale liiga ei tee, …küllus … hea küll 
1. ENE KÜLASTAS HIINAMAAD (salvestusel 2min36sek -35min)

Seda külaskäiku pole mul mõtet hakata oma sõnadega edasi andma, kuna Enel on jälle jätkunud tahtmist, oskust ja andi vormistada oma sõidu eesmärk, sisu, tulemused ja muljed kenas kujunduses reisikirjaks, mille ta juba ka meile kõigile saatis. Olgu ka siia lisatud link Ene Pajatuse avamiseks kõigile käesoleva kajastuse lugejaile: https://drive.google.com/file/d/1KKAoAJz-pikEppoQ2w4cJY_XzOPA2WCv/view?usp=sharing
Kel pole mahti selle 19-leheküljelise brošüüri läbilugemiseks-vaatamiseks, neile kannan isu äratamiseks siia üle reisikirja esimese lõigu ….
WEDA-2019 – World Education Day Assembly - 2019, 27-29. sept, Dalian, Hiina RV.

Koduleht ütleb nii:
Selleks, et edendada uusimaid haridusideid, -mõtteid kogu maailmas ja toetada haritud inimühis-konda, algatati 2017. aastal esmakordselt ülemaailmne hariduspäev. Ülemaailmse Hariduspäeva Assamblee kutsus kokku haridustöötajaid, professoreid, eksperte ja haridusasutusi kogu maail-mast, et eksponeerida ja vahetada oma ainulaadseid haridusideid, mis on pärit erinevast kultuuri-taustast.
Hiina iidne suur õpetaja, sündis 28. septembril 551 BC. ja 2019. a. Maailma hariduspäeval mä-lestatakse Konfutsiust, et levitada konfutsianismi kodumaal ja tutvustada Hiina kultuuri kogu maailmale.
Haridus, tänapäeval üks kuumimaid teemasid, on ühiskonna arengus ülioluline. Olenemata sel-lest, kas toodame oma hariduse tulemusel tõesti ülikooliprofessoreid, ei kao haridus nii kaua, kui tahame jääda tsiviliseerituks. Seda öeldes pakub 2019. aasta ülemaailmne hariduspäeva Assamb-lee/kogu platvormi kõigile, kellele on oluline haridus, jälgida tänapäeva maailma läbi hariduss-pektri, uurida, mis võiks olla parem, jagada uurimistulemusi ja saada kasu kaasteadlastelt.

…. ja siia lõpetuseks lõigukese reisikirja lisast, kust leiate ka Ene ettekande teema:
Title: Interdistsiplinaarne kõrgharidus - mitte ainult luksus / Interdisciplinary Higher Education - Not Just a Luxury
Dr. Roswitha M. King, Professor, Østfold University College, Norway

Title: Rahvusvahelistumise kaardistamine, mõõtmine ja hindamine / Mapping, Measuring and Assessing Internationalization
Dr. Florentin Popescu, Researcher / Lecturer, Han University of Applied Sciences, Arnhem Busi-ness School, The Netherlands

Title: Kõrghariduse reaalsus ja missioon 21. sajandil: tulevikustrateegiad Eesti vaatenurgast / Higher Education Reality and Mission in 21st Century: Future Strategies from the Estonian Point of View
Ms. Ene-Silvia Sarv, Freelance expert, INNOVE, Estonia (minu suurendus -V.R.)

Title: Haridusuuendused ja ümberkorraldamine - uue tehnoloogia vaatenurgast / Education In-novation and Restructuring¬—From the New Technology Perspective
Dr. Youmin Xi, Executive President, Xi'an Jiaotong-Liverpool University, China

Title: Tuleviku tööjõu ja praeguse tööplatvormi harimine - teaduspõhine lähenemisviis rakendata-vate haridussüsteemide arendamiseks. / Educating the Future Workforce and the Current Working Platform - A Research Based Approach to Developing Applicable Education Systems.
Dr. Miguel Angel Cerna, Founder & CEO, Alternatives-A, El Salvador

2. KÜLA-ELU-LISE MAAKOGU MÄNGUVÄLI (35min – 54min)

Külauudiseid Maakogu aastakoosolekult tõi meile Agu. 28.septembril said Vigalas kokku 20 kihelkonna esindajad. Kui meeles pidada, et kihelkondade koguarv on veidi pealt saja, siis on selge, et tänases seisus Maakogu end Eestimaa kihelkondade esindajaks pidada ei saa. Kolme suurema kokkusaamise ( 2018 veebruari Raikküla kärajad, sama aasta septembri asutamiskoosolek Juurus ja nüüd Vigalas toimunu) vältel on pidevalt kahanenud ka neil esindatud kihelkondade arv: Raikkülas 35, Juurus 30 ja Vigalas 20. See tendents paneb küsimärgi ka asutajate prognoosile, et kogu Eestimaad hõlmava kihelkonnakogude võrgustiku kujunemine on küll palju aastaid aega võttev, kuid realistlik tulevikupilt. Praegune Maakogu juhtkond, eesotsas kolonelleitnant Kristjan Mooraga on rakendamas võrgulisust iseloomustavatele horisontaalsetele seostele ja partnerlussuhetele otse vastupidist hierarhiliselt ülesehitatud ülalt alla käsuliiniliselt korraldatavat juhtimisviisi, hoides silme ees pilti mingist paremast ja õigemast paralleelstruktuurist, mis olemasolevat võimuaparaati survestades või lausa selle asemele asudes korra majja lööks.
Siiski on praeguseks käivitunud kihelkonnakogudes või end mitmeti määratlenud kooslustes (Haanimehed jmt), kes ennast Maakoguga seovad, ülekaalus „võrgustiklased“, kes Maakogus näevad pigem ühendust , milles erinevate teemadega tegelejad ja probleemide ees seisjad leiaksid mõttekaaslasi teistest kihelkondadest ja ühiselt asju arutades ja lahendusteid otsides saavutaksid kriitilise massi, mis vajalik, et nende pakutavad lahendused probleemidele ka tunnustatud ja realiseeritud saaksid.
Nii leidsid Haanimehed koos Agu ja Ruutaga tagasiteel koju Võrumaale Vigala koosolekut ja üldse Maakogu olukorda reflekteerides, et asi pole sugugi lootusetu, üle Eesti tegutseb kui mitte kümme, siis vähemalt viis seltskonda, kes seda kogukondlikkuse ja koosarutamise ja võrgustumise ideed edasi kannavad.

3. KÜLASKÄIK MARGUSE TÖÖPÕLLULE (54min – 1h01min)

Margusel on parajasti käsil uue koolituse kokkupanek teemal, kuidas emotsioonid inimesi mõjutavad. Tegeleb just sellealaste teooriatega ja tunnistas, et asi edeneb raskelt. Ene soovitas leida endale sobiv vestluskaaslane ja kohvitassi taga probleemid lahti rääkida. Sellest siia kajastusse kirjutades tuli mul turgatus, et praegu, kus me Talguakadeemiat transformeerime ühe mehe meistriklassist „külakorda“ iga talguja „mõttetalus“ toimuvaks ketiks, peaks Margus niikuinii varem või hiljem välja tulema oma teemaga. Oleks tore, kui ta oma koolituskava mingis ulatuses meie „kallal“ ja koos meiega katsetaks. Meenub, et Invicta Liidriprogramm sai mu ettepanekul oma esimesed tuleristsed just meie enda seltskonnas läbi viidud „pilootprojekti“ näol.

4. MATI KÄIS SEAL, KUS RÄÄGITI UUEST TRENDIST KÜLAELUS (1h01min – 1h16min)

Mati käis Maaülikooli majandusteaduskonna (tänase majandus- ja sotsiaalteaduskonna) 50 tegevusaastale pühendatud konverentsil, kus talgujaile enim huvi pakkuva ettekandega esines meediaekspert ja arvamusliider Raul Rebane. Tema pööras tähelepanu Eesti maaelus viimasel ajal ilmnenud ja üha tugevnevale trendile, kus enesele maakodud soetanud pered hakkavad seal üha enam aega elama, kolides soodsate tingimuste korral ( lasteaia ja kooli olemasolu, aga ka muud sotsiaalsed tingimused) täielikult maale elama. Nende, Rebase poolt suvehiidlasteks nimetatute kodustamine, kohalikku ellu kaasatõmbamine võiks olla Rebase meelest üheks tähtsaks küsimuseks, millele kohalikud kogukonnad ja omavalitsus tähelepanu peaks pöörama. Eeskujuks tõi ta Islandi, kus vastastikune abistamine ja läbikäimine on hästi toimimas ilma igasuguse riikliku juhtimiseta.
Meil omast käest sellisest ainult suvel maakodus käinust täielikult külaellu integreerunud „suvehiidlasest“ näide varnast võtta: Ruuta oli veel mullu ühe jalaga tallinlane, kuigi juba Roosiku külavanemaks valitud, sellest sügisest aga põhikohaga ka Rõuge vallavalitsuses arendusosakonna projektispetsialistina ametis. Muidugi ei kõlba Ruuta näidiseksemplariks Raul Rebase suvehiidlasest, kellega külarahvas peab vaeva nägema, et teda oma ellu kaasa tõmmata elik integreerida. Ruuta kui vana talguja jaoks on need elutee pöörakud pigem jätkuks aastakümneid tagasi Antsla vallas korraldatud mõttetalgutele, mille tulemuseks oli osavõtjate ühine arusaam sellest, kuivõrd võimalusterohke on nende kodukant. Ka nüüd viimastel aastatel , kasvõi oma küla arengukava koostamist juhtides jm on Ruuta olnud ikka just see integreerija ja mitte integreeritav. Aga Rebase kirjeldatavate suvehiidlaste alaliigiks Roosikul on kindlasti just järkjärgult suvekodust päriskoduks kujundanud hollandlastest abielupaar, kes huviga lõid kaasa küla arengukava tegemisel. Meenub, et ka Haanimeeste initsiatiivil kokku kutsutud Kõrgemaa mõttetalgutel oli uustulnukate kodustamise küsimus päevakorral ja mingi selle suunaline tegevusprogrammgi välja pakutud.

5. JÜRI ROLLIMÄNGUJUTT JA SELLE KÜLALISED TURGATUSED (1h16 -1h21)

Jüri viimase aja tegemistest-toimetamistest pani mind kõige rohkem kõrvu kikitama tema osavõtt „Andrase“ korraldatud rollimängudest ja see, et ta juba seal, aga nüüd ka meile seostas seda mänguvormi enesemääratlusega.
See Jüri tähelepanek väärib veidi pikemat kajastust, kuna ühest küljest, on sel talgujate ajaloos sügavad juured, teisest küljest aga sellepärast, et just viimasel ajal on enesemääratluse teema taas eriti aktuaalseks muutunud seoses määramatuse kasvuga meid ümbritsevas elus: https://www.scribd.com/document/192584951/TEKSTIILSEST-MOTTETEGEVUSEST-4-Enesemaaratlus-maaramatuses
Ajaloolises plaanis on siin õige koht meenutada, et maaelu mõttetalgud said oma käivitava impulsi just nimelt EPA puhkebaasis Margusel mehhaniseerimisteaduskonna diplomandidega korraldatud rollimängust „Algaja keskastme juht/spetsialist asub tööle majandis“. NB! Selle teema väljapakkujaiks olid diplomandid ise!
Olgu allpool toodud katkendid meenutustega sellest mängust 1985.aasta mais:
https://www.scribd.com/document/132963625/MEENUTUSI-MAAELU-MOTTETALGUTE-ALGUSEST
„Ühel 1985.aasta kevadpäeval tuli minu juurde Tähe tänava füüsikamajja külla EPA mehhaniseerimisteaduskonna dekaan Heino Möller. Me olime veidi aja eest olnud temaga koos ühel Tallinna Pedagoogilise Instituudi korraldatud koolitusel . See oli päris huvitav koolitus. Muuhulgas korraldati seal ka rollimänge ja muid päris põnevaid mängulisi ettevõtmisi. EPA dekaanile see koolitus meeldis ja nüüd oli ta minu juures palvega, et korraldaksin midagi sarnast ka tema teaduskonna diplomandidele. ----------------------------------------------------------------------------------
Ettepanek oli mulle väga huvitav , kuid ma ei tahtnud hakata tema tudengitega kordama Tallinnas läbimängitut. Seletasin, et selliste, kunstlikult loodud situatsioonide läbimängimise asemel, mida endast klassikalised rollimängud kujutavad, võiksime tulevaste osalistega läbi arutada, mis on need reaalsed probleemid, mille lahendamisest nad ise eluliselt huvitatud on. Sellest arutelust lähtuvalt oleks siis mõtet kokku leppida edasise koolituse programmis.----------------------------------------------------
Arutelu toimus igati asjalikus ja konstruktiivses õhkkonnas ja üsna ruttu tuldi üksmeelsele seisukohale, et kõigi diplomandide mõtteid ja meeli seob diplomiprojektide lõpetamine, vormistamine ja nende eelseisev kaitsmine.
Pakkusin siis välja, et sellele võiksimegi pühendada mõne lähedase nädalalõpu päevad EPA puhkebaasis Margusel. „Eksamikomisjoni“ pakkusin välja sellises koosseisus, et lisaks minule kui komisjoni esimehele kuulusid sinna veel kaks füüsikut – mu kursusekaaslasest kõrgkoolilabori töötaja Helju Kalder ja mu aspirant Mati Pärn ning kaks labori töötajast psühholoogi Aime Käämbre ja Mare Gräzin.
See, mis Margusel lahti läks, ei olnud tulevaste mõttetalgute otsene eelkäija , orgtegevuslik mäng., vaid üks väga reaalsuse lähedane imitatsioonmäng. Põhitegelastele – tudengitele – oli see nende eel seisva „päris“ kaitsmise läbimängimine „mängukomisjoni“ ees. Ometi andis see mängukomisjon mitmeski mõttes silmad ette tegelikule eksamikomisjonile. Kaitsmise protseduuriline külg - töö vormiliste nõuete täitmise põhjalik läbivõtmine, kaitsmiskõne ülesehitus ja esituse kõnekunstiline pool, küsimustele vastamine, toimetulek kiusakate retsensentidega jmt – see oli vaid kogu mängu üks aspekt. Teine – ja see oli isegi esmajärguline – „luukamber“ seisis selles, et iga töö autor pidi oskama selgeks teha, milles on tema töö sisu ja selle praktiline väärtus neile, kelle jaoks põllumajanduse mehhaniseerimine oli täiesti „võõras maa“ - psühholoogidest õrnema soo esindajaile. Samuti tuli füüsikuist komisjoniliikmete ees välja tuua see teaduslik, st füüsikaline alus, millele su töö on üles ehitatud . Nagu arvata oligi, kujunes poiste hinnangul „päris kaitsmine päris komisjoni ees“ selle mängukaitsmise kahvatuks varjuks . Samas oli aga kogu mängukaitsmise protseduur ja atmosfäär pingevaba ja koostöövaimust kantud. Eks vääri märkimist seegi, et üks diplomandidest leidis endale töö lõpuperioodiks „varjatud“ vabatahtliku lisajuhendaja Mati Pärna näol.
Kui pool kokkulepitud ajavarust sellisele kaitsmisele kulutatud oli, leidsid noormehed end ootamatult olukorrast, kus kõik oluline põhjalikult läbi oli mängitud ja edasine jätkamine tähendanuks justkui erilise mõtteta kummipaela venitamist. Mis siis nüüd teha? –küsis keegi. Nüüd tuleb hakata tegelema uue asjaga! – vastasin. Aga kas siis niimoodi võib? –hämmeldus keegi. Mitte et võib, vaid peab! Mis on teie järgmine probleem, mis pärast kaitsmist päevakorda tõuseb? – Selleks on sisse elamine keskastme spetsialisti rolli majandis.
Ja läkski lahti tänapäeva terminoloogiat kasutades „strategeerimise mäng“: Mina ja majandi juhtkond. Mina ja majandi juhi juhtimisstiil. Mina ja teised minusugused. Mina ja mu alluvad. Jne.Jne.
Kui kõik võimalikud juhitüübid ja mõeldavad situatsioonid läbi olid hekseldatud, pakkus keegi välja idee, et järeltulev põlvkond, st järgmised diplomandid peaksid selle asemel, et oletatavaid situatsioone ette kujutada ja tippjuhtide võimalikke käike välja mõelda, tõmmata ühisesse koolitusse kaasa tegelikud viie minuti pärast tippjuhid nn „hauakaevajate“ kursustelt. Sellise õudselt kõlava nimega hellitasid majandite tegevjuhid juhtiva kaadri reservi koolitusele valituid. Need kursused toimusid tollal veel EPA juures, aga varsti reorganiseeriti need iseseisvaks ATK Juhtimise Kõrgemaks Kooliks.
Jäin põnevusega ootama, kas Margusel edueufoorias väljapaisatud ideed ka noormeeste poolt nendeni edasi kantakse, kel õigus ja võim selliseid asju otsustada. Kanti küll: Kaupa tegema järgmiste, nüüd juba tudengite ja kursuslaste ühiste mõttetalgute korraldamiseks tulid peatne ATK Juhtimise Kõrgema Kooli rektor Jüri Järviste ja EPA Põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonna dekaan Heino Möller. Tänu neile, aga päris õiglane olles eelkõige 1985.aasta diplomandidele-mehhaanikainseneridele , sai Eestimaal alguse maainimeste mõttetalgute „viisaastak“, mis valmistas ette pinnase paljude maaelu ümberkorralduste kavandamiseks asjaosaliste ühiste arutelude - mõttetalgute – vormis. Minister, maavanem, parlamendisaadik, EPA rektor, majandijuht, vallavanem ilma „paguneid“ kandmata talgurühmas osalemas – tollal oli see täitsa normaalne“.
Metodoloogilises plaanis võtsime imitatsiooni (ka rollimäng kuulub selle alla) pedagoogilised võimalused ette koos Harkovi noore metodoloogi Vladimir Volovikuga, kellega olime sõbraks saanud GP korraldatud ODIdel . Sellest koostööst sündis artikkel meie labori kogumikku, muide, ainuke kirjatükk minu artiklite hulgast, millega GP enne selle avaldamist tutvus ja sellele oma õnnistuse andis:
V.V.Volovik, V.I.Ruttas Imitatsiooni pedagoogilised võimalused (probleemi püstitus). KÕRGKOOLI PROBLEEMID IX, Tartu 1987 , lk 3 – 13. (vene keeles)
Selle artikli läbivaks ideeks oli üliõpilaste tõmbamine professionaalse tegevuse imiteerimise kaudu sellesse protsessi kui tervikusse, kusjuures imitatsioonide süsteemi edendamine peab käima lihtsamailt tervikuilt keerulisemate tervikute suunas. Nii et õpetamise sisuks peab olema professionaalne tegevus (aluseks professionaalse tegevuse mudelid), õpetamise vormiks aga imitatsiooniliste situatsioonide süsteem. Eks juba esimene tudengite ja „hauakaevajatega“ korraldatud mäng Pärnu KEKi koolituskeskuses Aisa tänaval (mis oli Jüri esimene kokkupuude selle vormiga), kus teemaks oli majandi sotsiaalne areng, kujutanudki endast sedalaadi imitatsioonimängu. Hilisemast ajast, kui Maaelu Arengu Instituudis asuti koolitama vallajuhte ja vallasekretäre, läksid taas käiku sellelaadsed imitatsioonmängud.
Imitatsioonmängud kujutasid seega endast „eelmängu“ tõelistele talgutele, olid neid ettevalmistavaks etapiks, mille käigus just ja eelkõige koolitajad omandasid oskused, mis olid vajalikud edaspidises talgutöös, kus ei mängitud enam mingil abstraktsel „majandi“ või „valla“ teemal (mudelil), vaid tegeleti juba konkreetse majandi privatiseerimise, konkreetse valla arengukavaga vms. See tähendas, et talgujate (toona talgugrupi) enesemääratluses toimusid põhimõttelised muutused – senisest vana tüüpi „tüüpprojektide“ põhjal koolitajast reaalsete unikaalsete projektide kaasloojaks. Enesemääratlust tuleb siin mõista mitte enam kui „määratlust määratletuses“ nagu mõisteti seda GP skeemitehnikas (oma funktsionaalse „pesa“ valimine etteantute seast), vaid kui enese määratlust määramatuse olukorras. See tähendab, et tulebki sisse võtta demiurgi, kaosest korra looja positsioon, kus funktsionaalne enesemääratlus kujutab endast vaid üht aspekti ontoloogilise eneseteadvustuse ja psühholoogilise enesetunnetuse kõrval. Mine sinna – ei tea, kuhu! Too sealt seda – ei tea, mida!

6. LÄHME KÜLLA VANADELE UURALI SÕPRADELE! (1h24min -1h42min ja 1h52min -1h56min)

Sel sügisel möödus 40 aastat esimese orgtegevusliku mängu – ODI – korraldamisest. Selle ajaloolise tähtpäeva tähistamiseks oli Jekaterinburgi Navigatsija rahval põhjust küllaga. Esiteks toimus ju see sündmus just Uuralis, Novoutkinskis, teiseks aga on meie sealsed sõbrad eesotsas Aleksei Sokoloviga koos Konstantin Gavrilovi (Filippõtš), Jelena Bogneri, Aleksei Bogneri ja kümnete teistega juba 16 korda vapralt korraldanud oma energeetikateemalisi ODIsid (viimane st ODI-16 oli küll targa linna teemal 21.-27.septembril 2019 Jeltsini keskuses ), saades jagu kõigist raskustest, mis tänapäeval nii pikkade ürituste korraldamisel on üldiselt saanud ületamatuteks takistusteks.
8.oktoobril istuski Jekaterinburgis koos paarkümmend erineva ODI kogemusega inimest alates 80ndate aastate vanadest odišnikutest või štšedrovitjanidest kuni päris roheliste uustulnukateni äsjalõppenud ODI-16lt, et maha pidada veidi üle kolme tunni kestnud Sümpoosion „ODI 40 aastat“.
Aleksei Sokolov korraldas sümpoosioni sellises formaadis, kus mikrofon käis ringiratast aastakümnete kaupa: esimesel ringil said sõna 80ndate aastate veteranid, kel sellest perioodist midagi öelda oli, siis 90ndad jne kümnendid ja viimasel pooltunnil räägiti ka äsja lõppenud mängust „Tark inimene, tark linn“.
https://www.youtube.com/watch?v=Ax29Ol_xhHw
Sümpoosion „40 aastat ODId“ salvestus You Tube´is
Meie tihe läbikäimine Jekaterinburgi metodoloogide ja nende Navigatsijaga algas Agu initsiatiivil http://talgujad.tartu.ee/uralest/ 2009.aasta sügisel ja muutus katkendlikuks „konfliktogeen“ (see on konfliktoloog Ljubov Tsoi termin) Sergei Norkini toimel 2013.a.veebruaris. Selle aja sisse jääb Talgujate osavõtt internetirühmana nelja orgtegevusliku mängu ODI-6 http://uralest.blogspot.com/kuni ODI-9 tööst ja 109 iga kümne päeva järel toimunud EURA dekadnikut, Eesti (Talgujad)ja Uurali (Navigatsija) internetikohtumist, mis suures plaanis kulgesid Tsüklotroni rütmis „klubi- seminar- staap“ ( nimetatud vastavalt Platon- Aristoteles- Aleksander).
https://www.scribd.com/presentation/235200400/TALGUJATE-AASTAD-2009-2013
Sellesse aega jäävad ka mõned talgujate juhtimisel koos Navigatsijaga internetis korraldatud mõttetalgud, millest on väärt meenutamist 2010 suvel korraldatud Arengutalgud. Sellesse aega jäävad ka Ene Jekaterinburgis korraldatud silmast silma rotaatorid tema pikema reisi ajal Siberisse 2012.a. suvel ja sellele eelnenud kohalike järjehoidjate koolitus internetis.
Arengutalgute Tartu-Jekaterinburg 18.-20.juuni 2010 avahäälestuse slaidid leidsin oma Google Docsist ja panen selle lingi siin välja, meenutamaks, et just seal esmakordselt esitatud ja talgutöö aluseks olnud konfiguraator läks meil edaspidi kasutusse Talguakadeemia esimese haridusaasta ülesehitamise raamistikuna:
https://docs.google.com/presentation/d/1L3DRxT8ofYw928vTmdFHnK7hP8B9lGjYWuSxkdW0lHo/edit#slide=id.p22

Kohe meile esimesest Uurali mängust, ODI-6st alates turgatasid ja arenesid meil toimuva iseloomustamiseks kunstilised või täpsemalt väljendudes muusikalised kujundid. Need liikusid ODI-6 lihtsalt kokkukõla (sozvutšije) ja ojakesest jõeks saamise ootuselt (selle vene lastelaulukesega lõpetasime oma viimase ettekande), ansamblimängu kujundile (ODI-7), sealt individuaalsele ja vastastikusele häälestusele (ODI- Cool

ja lõpuks suures sümfooniaorkestris Concerto Grosso mängimise kujundile, kus virtuaalrühm esineb concertino, st suure orkestri koosseisus omaette rolli mängiva väikese ansamblina. Pakun siin kuulata üht osa conserto grosso „leiutaja“ Corelli ühest sellenimelisest heliteosest: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ee/Corelli_-_Concerto_Grosso_Op._6_No._4_-_1._Adagio_-_Allegro.ogg
Selle päris pikaks veninud nostalgiahõngulise jutu lõpuks ka asja „oast“!
Koosmõtlemise käsiraamatuga tegelemise käigus tuli Enel turgatus teha ettepanek Filippõtšile, Bogneritele, Sokolovile, et ka keegi neist pakuks välja mõne kirjatükki sellesse raamatusse panemiseks. Siit omakorda sündis mõte üle hulga aja Skype´is kokku saada, et selle üle aru pidada. Siit tuli Aleksei Bogneri ettepanek karata sisse neil parasjagu plaanis olevaisse üritustesse. Edasi meie ettepanek läbi Agu Filippõtšile, et teeks ikka omaette kokkusaamise, samuti ju kümme aastat esimesest kontaktist. Ja tähelepanu, tähelepanu! Pühapäeval 27.oktoobril kell 18 Eesti talveajal (Jekterinburgi aja järgi kell 21) saabki Agu kokkukutsumisel teoks taaskohtumine vanade sõpradega Uuralist.

7. KUTSUME KÜLLA UUE SÕBRA MOSKVAST! (1h42min – 1h52min ja 1h56min – 2h)

Aleksander Levintovist kirjutasin eelmise klubiõhtu kajastuses:
„Päris klubiõhtu lõpus kõneles Agu oma kontakti edenemisest Moskva geograafi, kirjaniku, kultuuritegelase ja metodoloogi Aleksandr Levintoviga, äsja oma 75.juubelit tähistanud mehega, kes osalenud mitmetes neis ODIdes, kus meiegi Jussi ja Toomas Hanssoniga omal ajal kaasa lõime. Mehega, kelle Pihtimusest 2013.aastal tegin üksikasjaliku referaadi https://www.scribd.com/doc/143594024/TEADVUS-JA-TEGEVUS ( 2013 mai)
ja kelle kirjutistel Agu 2016.aastast silma peal on hoidnud ja ühtteist sellest ka Talgujate foorumis valgustanud https://talgujad.forum.co.ee/t477-aleksander-levintov ( 2016 oktoober kuni k.a. 12 postitust). Agu kavatsus temaga isiklik kontakt luua on nüüdseks arenenud pühapäevasteks tunniajalisteks mõnusateks vestlusteks Skype´is, millest salvestused kõigile You Tube´is kätte on saadavad: http://exinimene.blogspot.com/2019/09/
6.oktoobri kokkusaamisel osales ka Levintovi sõber Igor Zlotnikov – meist tükk maad noorem mees, kes 80ndatel aastatel käis mitmetel neist GP juhitud ODIdest, millest meiegi osa võtsime. Praegu elab ta Riias ja tegeleb Krimmist ja Prantsusmaalt kvaliteetveinide impordiga. Samas pole ta loobunud tegelemisest filosoofiliste ja metodoloogiliste probleemidega kuuludes Levintovi mõttekaaslaste ringi. Saades teada, et Aleksander kavatseb detsembris sõita Eestisse meile külla, ühines selle plaaniga kohe ka Igor. Kuulake-vaadake ise:
http://exinimene.blogspot.com/2019/10/4levslotvaldoagu06okt2019.html
Niisiis, on meile kalleid külalisi oodata 12.detsembril, kui Aleksander Pihkva rongilt bussiga ja Igor Riiast oma autoga Võrru saabuvad, kus neid võtavad vastu Agu ja haanimehed, kellega koos saadetakse Haanjamaa saunas mööda täiskuuöö koos sinna juurde kuuluvate rituaalidega.
Reedel, 13.detsembril saabuvad külalised Tartusse, kus majutuvad Pallase hotelli. Tartu reedeõhtune ja laupäevahommikune kava vajab veel täpsustamist, kus loodan peale Agu ja oma pere ka Jüri ja Viktoria toele.
Laupäeva, 14.detsembri lõunapaiku sõidavad külalised Tallinna, kus nende vastuvõtjateks on Ene, Juss ja tore oleks kui ka Margus. Külalised lahkuvad pühapäeval 15.detsembril: Aleksander lennukiga Moskvasse, Igor autoga Riiga.
Selline on praegune ettekujutus, mis kindlasti täpsustub sel pühapäeval, st 27.oktoobril, kui me Skype´is taas kokku saame.
Aga peale selle külaskäigu kava oli 6.oktoobri kohtumisel teemaks ka vanadus. Nimelt kavandab Levintov selle teemalist raamatut, mille kirjutamisse ta ka meid kutsus kaasa lööma. Küllap oleme ka selles osas pärast 27.oktoobri kohtumist pildi selgemaks saanud.