Tallinna klubiõhtu 23.septembril 2009

[Valdo]

Talgujate klubiõhtu osalised
Tallinna Ülikooli Silva-majas 23.septembril 2009 kl 17-20,
Urmas Jaarman: Talgujate pere uustulnuk, kellega saime kokku Minu Eesti Ideepangas. Nende rühm arutles 1.mail väga sisukalt erinevate kogukondade vaheliste sidemete ja usalduse tugevdamise teemal www.minueesti.ee/minueesti/ideabank/item?id=5322 ,mis ju lausa mõttetalgute põhiteemaks passib. Muide, kui augusti töötoas olid muusikud esindatud Mart Johansoniga, siis septembriklubis täitis selle koha Urmas 
Helmer Jõgi: Ekskoolijuht, praegu Riigikogu kultuurikomisjoni liige. Talgujate töötubades aktiivne kaasamõtleja kevadest saadik.
Eric Katskowski: On meie hulgas alates Tallinna töötoast 22.augustil, kus oli üks Loovuse töörühma vedureid. On ajamas juba õpilastega koosmõtlemise rida avatud ruumides.
Katrin Kelder: Kaheksakümnendate aastate talgugrupi liige, tollal Jõgevamaa haridusjuhina väga oluline tegija mõttetalgute korraldamisel. Järjepidevuse kandja ka ses mõttes, et on osalenud Moskva koolkonna orgtegevuslikes mängudes, mida korraldasid Štšedrovitski jüngrid.
Peeter Klanberg: EASi staažikas mentor. Välja töötanud oma koolitusprogrammi liidritele, millel tundub olevat hingesugulust mõttetalgutega. Klubiõhtu oli esmakohtumine talgujatega.
Margus Maksimov: Eesti JCI üks juhtfiguure. Projekti Liider 2020+ algatajaid. MTÜ Eesti Liidrite Arenduskeskus juhatuse esimees. Kaasalööja Invicta liidriprogrammis. Talgujatega liitus kohe kevadel.
Mati Oja: Esimese toetava kommentaari autor talgujate ideedele Minu Eesti Ideepangas. Talgujate foorumi aktiivne kaasautor. On end määranud muu hulgas ka sidemehena Minu Eesti pinnalt arenevate erinevate ühistegutsejate vahel. Klubiõhtu oli tema esimene silmast silma kohtumine talgujatega. Vanad olijad võtsid küll mehe kohe omaks.
Jüri Plink: Muusikust, pedagoogist ja omaaegsest koolijuhist mõttetalguveteran. Järjepidevuse kandja alates Eesti mõttetalguliikumise idee sünnist Moskva metodoloogide korraldatud 1980.a. veebruarikonverentsil Gorkis ( Nižni Novgorod) ja ODI-2-st.
Maari Põim: Andragoogikaüliõpilane - kolmas tudengite esindaja sellel klubiõhtul ( Eric ja Margus on ka). Registreerudes 22.augusti töötuppa esitas väga süsteemse kirjelduse meie tänase hariduse ebakohtadest (sh nõukaajal tehtu ignoreerimine) ja määratles end põhjendatud muutuste eest seisjana Eesti haridussüsteemis.
Mihkel Pärjamäe: Juhtide ja spetsialistide arengufirma Invicta looja, arendaja ja meister-koolitaja. Mitmemoodulilise Invicta Liidriprogrammi initsiaator ja sellesse teiste hulgas ka kahe klubiõhtulise ( Margus ja Valdo) kaasatõmbaja, samas nende poolt JCI projekti Liider 2020+ kaasatõmmatav. Koos AIESECi ja Junior Achievmentiga liidrite aenduskeskuse asutajaid. Talgujate seltsis esimest korda.
Sirje Salem: Talgujate hulgas 22.augusti Tallinna töötoast. Tähelepanuväärse tulemuseni jõudnud „Jagatud arusaama” töörühma liige. Oma maailmanägemise aktiivne propageerija.
Ene-Silvia Sarv: Mõttetalguliikumise järjepidevuse kandja juba orgtegevuslike mängude eelsest ajast, mil TRÜ füüsikaõpetajate päevadel hakati kasutama kollektiivse mõttetegevuse mitmeid vorme ja meetodeid. 1987 alanud füüsikute mõttetalgute kandvamaid jõude. Hiljem mõttetalgute mõtestaja ja selle metodoloogia põhitõdede kandja pedagoogide haridusse. Talgujate hulgas taas kevadest.
Valdo Ruttas: Enesemääratlus klubiõhtul algtalgujana, kellel tänasel päeval lasub kohustus hoolitseda selle eest, et aastakümneid tagasi end võimsa ühistegevuse vahendina tõestanud mõttetalgute meetod Eestis talgujuhtide noore põlvkonna eestvedamisel edasi elaks ja areneks.
Jüri Tümanok: JCI projekti Liider 2020+ algatamisel kaasalööja ja staažikas EASi mentor. Talgujatega suhelnud osaluse teemal kevadest ja nüüd avanes võimalus klubiõhtule tulla.

[Valdo]

Tallinna klubiõhtu kui probleemsituatsioon
23.septembri klubiõhtut Tallinna Ülikooli Silva-majas on õpetlik vaadata kui tõsist analüüsi väärivat probleemsituatsiooni.
Kui kirjeldada klubiõhtu ajalist kulgu kõige üldisemas plaanis, siis võib välja tuua järgmised etapid:
1.Korraldajate (Ene, Juss, Valdo) ettevalmistused kella 16st: Projektori ühendamine (koos IT mehega ) projektoriga, töökindluse kontroll, Skype ühenduse proov Tartuga (esialgu Ülariga, sest Jüriga algul ei saanud), laudade ümberpaigutus, kohvilaud jm s
2.Klubiliste kogunemine , algselt kavandatud ajagraafiku muutumine klubiliste hilinemise tõttu.
3. Valdo sissejuhatus ja tutvumisringi malli ettenäitamine enda peal (kes olen, mida ootan klubilt kui algavate seminaride-klubiõhtute-mõttetalgute süsteemi osalt, enesemääramine osalusskaala ülemisse otsa). Enesemääramise ja osaluse seadmine algava ajurünnaku võtmesõnadeks.
4. Klubilaste enesetutvustus-enesemääramisring. Enamuselt enesemäärang: Talgujate tegevussuund on „Just minu rida!”.
5. Ajurünnak läheb käima. Saavutab täishoo just selleks ajaks, kui eelnevalt kokku lepitud ajakava järgi oleks ette nähtud selle lõpp, siirdumine kohvipausile, korraldajate infovahetus (Skype ja meilitsi piltide-tekstide vahetamine) Tartu klubiga , ümberlülitumine sellele teemale, millega eelnevalt tegeles Tartu klubi.
6. Valdo, kes on 100% ise mängust haaratud, näeb küll, et kokkulepitud aeg on käes. Kuid praktiliselt samal ajal on Ene arendamas uudset ideede kirjapanekutehnikat, millega Valdo kohe kaasa läheb. Ta rikub kokkulepet: vastab Jüri mobiilikõnele, et ajakava on nihkunud ja ajurünnak läheb edasi.
7. Ajurünnak jätkubki väga dünaamilises „segatehnikas”, mis koosneb järgmistest osadest:
• Ene „haarab lennult” (st kirjutab ilma ajurünnaku kulgu pidurdamata) väljapakutavad ideed seinale riputatud pabertahvli lehtedele.
• Sama jätkub nö „jooksva” kohvipausi ajal, millal talgujad moodustavad spontaanselt kitsa ringi ja jätkavad ideede genereerimist,
• Mingist hetkest hakkab Ene uusi ideid vormistama lipikutele ja neid kleepima pabertahvli lehtedele varem kirjutatud ideede sobivasse naabrusse.
• Mingist hetkest hakkab Ene lipikuid jagama ka teistele, kes jätkavad ideede väljapakkumist nii suuliselt kui lipikutele kirjutades.
• Valdo fikseerib rühma erksuse tõusu kolmanda tunni lõpul. Ajurünnaku tehnoloogia järgi on see täitsa ebaharilik: tüüpiliselt langeb ajuründajate mõttevärskus poole-kolmveerand tunniga oluliselt. Hakatakse kordama, varieerima öeldut, spiraal jookseb „kokku”. Siin võib oletada, et tänu kasutatavale segatehnikale ja tegevuste-vormistuste vaheldumisele õnnestus saavutada kõrge aktiivsus terve koosmõtlemise tsükli kolme tunni jooksul.
8. Kell hakkab kaheksa saama, kuid osalised oleksid emotsionaalselt valmis jätkama. Nüüd võtab Valdo end kokku ja kutsub mõtlema järgmiste sammude peale: Lepitakse kokku, et korraldusring sorteerib eeloleval nädalal Tallinnas genereeritud ideed ja lisab neile ka valiku Liider 2020+ grupi poo lt 2005.a. genereeritud ideid ( siis kasutati esmakordselt osalusskaalat ). See ideedepank saadetakse edasiseks täiendamiseks ning osalusskaalas hindamiseks talgujate laiale ringile. Selle põhjal konkretiseerib Valdo Mõttetalgukolledži kontseptsiooni ja projekti, et esitada need aruteluks eelseisvatel seminaridel.
10. Lepitakse kokku, et õpitakse tundma Tartu ajurünnaku tulemusi ja liitutakse selle edasise arendamise kavadega.
11.Kokkulepped (personaalsed) ja info edasiste kontaktide ja tegemiste kohta. Margus mõtleb foorumi materjalide suupäraseks tegemisele nt JCI lugejale. Ericul on kavad ja kokkulepped Eva ja Annneliga koolõpilaste Avatud ruumide korraldamiseks. Mati on järgmisel korral valmis senise regilaulule täienduseks õpetama meeli vabastava tantsu.
12. Ene kojusõidutamine koos refleksiooniga.Öötöö (mängu jätk) kella kolmeni Jussi pool.
13. Ajurünnak on jätkuvalt meeltes sees veel järgmise päeva selle ajani, kui jõudsin maale ja Jüri kriitikale vastama hakkasin
14. Sisemine kahevõitlus: kahetsus reeglite rikkumise pärast/ heameel, et ei rikkunud mängu ära
15. Selgineb mõte, et eelnev on vaja kirjeldada ja anda talgujatele analüüsiks kui probleem. Seejuures
tuua paralleelina kõrvale Bogojavlenskaja silindrilise male eksperiment*)
Küsimus kõigile: Kuidas käituda kreatiivsuse ettenägematu ilmnemise juhtudel? Kas, kus ja kuidas sellega seotud mängureeglite ignoreerimist ikka tegelikus elus ja eriti veel koolis taluda? Sissejuhatuses klubiõhtule sai toonitatud, et see on koht uudsete mõtete vabaks lennuks. Kas KLUBI ei olegi äkki selleks vormiks, kus ootamatud pöörded ja inspiratsioonipuhangud on muude vormidega võrreldes enim oodatud ja aktsepteeritavad? Klubilised vormid koolis?**)
Seminaris vorm on kindlasti rohkem reeglistatud (Vt seminari ettevalmistuseks selle kohta Jüri poolt edastatud Ülo Vooglaiu pakutavaid „raame”).
Vabadusastmed mõttetalgutel? Millistes piirides? Esimestel ODIdel vastik arhitekt (jonnis, et tema on teistsugune) „põhjustas” mõttetegevuse baasskeemi?!
*)Bogojavlenskaja silindriline malelaud
Kooliõpilaste hulgas läbiviidud eksperiment, mis seisnes maleülesannete aja peale lahendamises. Malelauda tuli kujutleda silindriks kokku keeratuna, mis muutis vigurite käigud tavatuks (rünnakud ka tagantpoolt). Ülesandele lähenemise järgi jagunesid katsealused kolmeks: Reproduktivistid - hakkasid etüüde lahendama katse-eksituse meetodil, võttes iga ülesannet kui uut. Ratsionalisaatorid - töötasid välja algoritmid, mille järgi ülesanded jagunesid tüüpideks ja lahendasid nüüd juba erinevaid tüüpülesandeid. Loomulikult oli nendel ülesannete lahendamise kiirus palju suurem kui reproduktivistidel. Kolmas tüüp, keda Bogojavlenskaja nimetab kreatiivideks, ei hakanud üldse ülesandeid lahendama, vaid hakkasid välja mõtlema teisi analoogilisi või täiesti teistsuguseid mänge. Kui eksperimentaator neid manitses, et aeg jookseb ja neil pole ühtki ülesannet lahendatud, said nad mõttetu segamise pärast pahaseks.
**) Tartu ajurünnakul pakutigi huviklubisid kui olulisi ja juba toimivaid tegevusvorme, mida suurendavad kooliuuenduslikku kriitilist massi.

[Valdo]

Ajurünnak 23.septembri Talgujate Tallinna klubis
Teeme Mõttetalgukolledži
Eelmistes töötubades kujunenud ühisarusaam: Areng saab toimuda nö arengukeskkonnas.
Mis loob keskkonna?
• KOHAD , institutsioonid…
• VAHENDID ( sh tehnik., raha..) VORMID , MEETODID
• ORGANISATSIOON, VÕRGUSTIK, INFRASTRUKTUUR, MILJÖÖ
• INIMESED
• AEG –ajastu, olud, situatsioon
_____________________________________________________________________________
1. ME oli ja on hea asi!
2. Arendame ME-d edasi!
3. Olulisimad on arenguruum ja arengusuund
4. Konkreetne tulemus mitte „otsekohe” –olulised tulemused ilmnevad aja möödudes
5. Praktika on tõe kriteerium siis, kui ta on ühiskondlik-ajalooline praktika
6. Mentaalsetest mudelitest lahti – et oleks võimalus hüppeks!



7. Vajalik pööre Eesti hariduses—EI allumiskultuurile, JAH ettevõtlikkusele. (Ettevõtlikkuse vastand on lodevus, initsiatiivitus. Ettevõtlikkus on väga lai mõiste. Mitte samastada „äriklusega”! Kaasaegne arusaam: Ettevõtja loob uut tegevust, mis suunatud uut tüüpi produkti loomisele)
8. Konkurentsimaailmas elades vajalik konkurentsikultuur, praegune kool kultiveerib allumist (kujundab nö allumiskultuuri)
9. Konkurents ei välista koostööd , vaid eeldab seda. Konkurentide konsolideerumine. Klastrid
10. Ideaal-Eesti on „Igaüks-on-liider-ühiskond”.
11. Selles ühiskonnas liidrid ühistegevuses roteeruvad, võimenduvad vastastikku: inimese võimestumine!
12. Talgujad on mõtlemise mudelite kandjad
13. Mõtlemis- ja koostöökultuur
14. Kultuur = toimimisviis: Kuidas? Talgujad : Oma tegevusega loome etalone ja kujundame uusi norme.



15. Mõttetalgukooli ( MTK) mõte 1: Mõttetalgute meetodi õpetamine
16. MTK mõte 2: Talgujate eneseareng
17. MTK mõte 3: Mõtlemis- ja koostöökultuuri arenduskeskus
18. MTK mõte 4: Õppiv-õpetav megasüsteem (teadmusvahetus, koostegevus)
19. MTK mõte 5: m1+m2+m3+m4=inimeste vastastikune võimestamine
20. MTK kompleks (vt. skeem) :
* Metodoloogia arenduskeskus,
*Mängutehnika & Kommunikatsioonikeskus,
*Innovatsioonipesad Tegelikkuses
Talgujad on kogu kompleksi sidustavad tegijad-transfessionaalid .


21. Tegevuse teljestik: Idee, Tahe, Vastutus + Armastus (kõikehõlmav)
22. Idee-Mõiste-Tegu –>Lehvik Jagatud arusaamad
23. Kui puudub tugipunkt, pole riiki ega ühistegevust
24. Ründa probleemi, mitte inimest!
25. Räägi protsessist, mitte kitsast asjast/mõistest!
26. Ole protsessis, ära rabele!
27. Olgu õige (vajalik) aeg rühmatööks =3 tundi!
28. Olgu piisav arv rühmi =5+ !
29. Igal rühmal oma keskenduste väli
30. Rühm kontseptualiseerib ja visualiseerib
31. Refleksioonid pärast üldistungeid kujundavad laienenud mõtteväli ja tausta
32. Kuidas? Silmast silma+ IKT, aga rõõmsalt!
33. Kuidas? Liider 2020+ Ideepank (2005) lisada Talgujate Ideepanka ja hinnata neid osalusskaala põhjal.
34. Kuidas konkreetselt edasi?
• Tartu ajurünnaku tulemuste tundmaõppimine ja täiendamine
• Seminar refleksioonist 21.oktoobril Tartus
• Mõttetalgud 6.-8.nov. Tartus

[Sponsored content]