EMAKEELEPÄEVA KLUBIÕHTUL

[Valdo]

Mis? Kus?  Talgujate  Võimaluste Värava Virtuaalklubi 44. kokkusaamine Skype´is
Millal?        14.märtsil  2017  kell 20.30 – 22.47
Kes?            Agu, Ene,  Juss, Jüri,  Margus, Mati T, Ülar  ja Valdo
Millest?    https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=0912a740-1cb9-4400-93e1-31499329a377
0.  Lehvik  laiali! (Salvestus o – 20min)
Emakeelepäeva   avataktis   tulevaste aruteluteemade hakatusi lehvikusse lüües pani  meie aulik klubimeister Juss kõige kõvemini kõlama kõige päevakohasema teema, mille ma sõnastan  selliselt:
Emakeelele ja omakultuurile  keele- ja kultuuriruumis  igavikku  otsimas
See  sai  minus  nende nädalate jooksul edasi  keereldes, enese ümber kultuurkihti kasvatades ja turgatusi tärgatades  üha olulisemaks. Lausa nii oluliseks, et  sel teemal  ühe omaette  kirjatüki mõtte mulle pähe pani Selle vajalikku vormi viimine võtab küll veel veidi aega, aga luban ta  enne järgmist klubiõhtut välja jagada.
I.  Ene-Silvia  meie saadikuna  Ukrainas  (20min – 1h02min)
Ene  olemistest-tegemistest  Talgujate, aga veel enam  kogu Eesti  haridusrahva  esindajana Harkovi haridusfoorumil   on   hea ülevaade  järelkuulatav  klubiõhtu salvestuse siin ülal  märgitud minuteil.
Lisaks  jutule  tahaksin soojalt soovitada neile, kes seda varem ei  jõudnud,  ära vaadata ka  Ene ettekande slaidid, et  nende najal taas  läbi käia  Paul Gauguini kuulsal maalil tõstatud küsimused: Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?
https://docs.google.com/presentation/d/1oZrs8eDDZt4e20d_YzgxrkSzdPvacY-iUTEoL5ufDCo/edit?usp=sharing
Sama soojalt soovitan  üle vaadata need  materjalid, mida Ene kasutas  Harkovi lütseumis „MIR“  rotaatori  meetodi tutvustamisel ja  mõnede elementide läbitegemisel:
https://docs.google.com/document/d/1q1c3x0OQceXE9jXfz932W1DHRNw2ag_A7OwuO4Mlcl0/edit?usp=sharing
Siinses presentatsioonis tahaksin  tähelepanu pöörata  slaidile 16, kus  vist esmakordselt on rahvusvahelises plaanis  tutvustatud  Margus Maksimovi skeemi rotaatori staadiumeist:
https://docs.google.com/presentation/d/1snPF43a71ynFstRnmzzCnXG3zXqXMho27RNTSr4ckZY/edit?usp=sharing

II. Margus Marko Rillo formaadist  (1h02min – 1h12min)
Margus  rääkis  klubiõhtul  oma osalemisest  EBS üritusel, kus Marko Rillo  pani neid  Lego konstruktoreid kasutades  ehitama tulevikuvisioone, läbides seejuures viis etappi: 1.individuaalne tegemine, 2.teistele seletamine, 3. üheskoos  võtmesõnade leidmine, 4. nende põhjal uue kujundi ehitamine ja 5.selle pildi sotsiaalmeediasse riputamine koos selgitusega. NB!  Kes süvenes  Ene  eelpool toodud presentatsioonis  slaidi 16 ( Maksimovi skeem rotaatori staadiumeist), see taipab, miks Margus  klubiõhtul toonitas  suurt sarnasust Rillo  „Lego Serious Play“ ja meie  rotaatorite struktuuris.  Samasugust sarnasust   märkas ja märkis Margus  ka  Rillo moderaatori ja reporteri  ning meie  järjehoidja ja toimetaja rollides.
Ka minul  on olnud  kokkupuudet Marko Rilloga, see juhtus viis aastat tagasi  EAS mentorprogrammi   raamides  ja mitte  Lego, vaid tookord „plastiliini baasil“.
Tookordsetest muljetest ja mõtetest  jäi  märk ka Talgujate foorumisse:

Tõsiste mängude fasilitaatoreist
https://talgujad.forum.co.ee/t344-fasilitaator-moderaator-ja-rotaatori-jarjehoidja#894
Postitamine  Valdo on Laup Mai 26, 2012 9:11 am
„Selle lingi avaloos tegin fasilitaatori sõnal guugeldamise põhjal eksliku järelduse, et Eestis väljaõppinud fasilitaatoreid veel polegi. Paraku, üleeile koolitas meid EAS mentoriprogrammi selle aasta lõpuüritusel sertifitseeritud fasilitaator Marko Rillo. Tema koolituse teemaks oli küsimus „Kas juhtimine on mäng?“. Tegelesime seal muu hulgas rühmades mentorprogrammi vilistlaskogu kavandamisega, tehes seda ka nö käeliselt, st plastiliinist oma ühist mudelit voolides.
Olen nüüd uidanud sellelt koolituselt saadud viidete radadel :
• Käinud mittetulundusliku National Insitute for Play kodulehel ,mille motoks on Play+Science=Transformation.
• Kuulanud selle instituudi rajaja Stuart Browni juttu TEDis , millest jäi kõrvu võimas väide, et mängu vastandiks pole mitte töö, vaid depressioon ja et me kõik peaks püüdlema olla NEOTENY, s.t. sellised, kes säilitavad ka täiseas noorusliku siiruse ja avatuse.
• http://www.ted.com/talks/stuart_brown_says_play_is_more_than_fun_it_s_vital.html

• Uurinud Šveitsi St.Galleni ülikooli professori Claus Jacobsi tegemisi nn kehastunud metafooride rollist praktikas , sh strateegiate kujundamisel ( Crafting Strategy: The Role of Embodied Metaphors in Pracice) http://seriousplaypro.com

Kõige selle taga kumab võrgustunud maailma ratsionaalse, analüütilise, „väärtusahelaliku“, lineaarse käsitluse umbejooksmine. Ja selle „avastamine“, et inimesel on kõigest hoolimata säilinud mänguvõime, mis on justkui lausa loodud kogu selle keerukuse haaramiseks.
Marko Rillo on Tartu TEDx-l ja mitmel pool mujal seda läänemaailma muutuvat arusaama avanud.“
Marguse jutu peale  läksin  Googlisse vaatama, mida uut  Marko Rillo tegemistest  leida on.  Avastasin  viite tema hiljuti ilmunud  raamatule  ja  mitmeid  huvitavaid linke:
Serious Work: How to Facilitate Lego Serious Play Meetings and Workshops Paperback – November 1, 2016
by Sean Blair  (Author), Marko Rillo
http://www.participatory-leadership.com/Site/A_definition_of_Participatory_Leadership_.html
http://www.meeting-facilitation.co.uk/
http://www.pro-facilitation.co.uk/workshop-facilitation/Facilitation_experts.html
http://rillo.ee/


III. Ene küsimus: MIS ON MUUTUNUD EESTI HARIDUSES?  (01h 12min – 01h47)

Nagu Ene ise tunnistas, oli tal selle küsimuse esitamisel mingi oma kindel, tema käsilolevate tööde-tegemistega seotud  tagamõte.
Sellele küsimusele  antud vastustest jäid kõlama (vähemalt minu peakolus edasi kõmisema)   Jussi  juba pikka aega  häirivad   asjad, et  „ei anta aega  protsessi  järjepidevuse  tagamiseks“ ja  sellega  mõnes mõttes  kokku kõlavat  Ülari  omaaegse klassijuhataja  ja ka direktori ametit pidanud Kaupo Järviste  tähelepanek, et  erivajadustega laste  suur osakaal   ja nendega tegelemise vajadus  tekitab õpetajale, mida aeg edasi seda rohkem raskusi.  
Niisiis, kui väga  äärmuslikult  väljendada,  lapsed oma  igasuguste vajadustega  segavad õpetajal  rahulikult ja  segamatult oma ainet  õpetada, oma „tundi anda“.
Teine  mõte, mis seoses Ene küsimusega  pähe kargas:  Kas   Ene eestvedamisel  mitmeid aastaid  Tallinna Ülikoolis  korraldatud „haridusihaluskerilauad“  ( selle „ihaluse“  lisas  meie foorsaitrotaatorite eestindusse  muidugi Juss) on ikka   üldse või piisavalt  või  selgelt  välja  meie hariduses aset leidvaid muutusi?
On ju  kogu hariduskerilaudade   ajaloo jooksul  esimeseks küsimuseks olnud, mille kallal  Inimese, Organisatsiooni (kooli) ja  Ühiskonna  tasanditelt startivad rühmad  alustavad:
• TOOGE VÄLJA PÕHILISED,OLULISED TRENDID, SUUNDUMUSED, TENDENTSID, ILMINGUD,NIHKED
sellel tasandil, millel te praegu asute!
Siit omakorda  turgatas, et  sarnaselt  emakeelepäevakajalisele (eks ole kena pikk sõna J )  teemaarendusele  peaksin ette võtma  ka siin  pikema kirjatüki teemal
EESTI  OMAHARIDUSE  SUUNDUMUSED  MAAILMA HARIDUSVOOGUDES
Tegin siin omavolilise  laienduse  omakultuuri mõistelt. Et kui  juba on käibel ja aktsepteeritakse  mõistet „omakultuur“, siis  mis omakultuur see ilma omahariduseta  ikka olla saab!
Selle kirjatüki valmimise  aega  ma küll  täpselt paika panna ei suuda, aga  tahaks  sellega mitte viivitada küll.

IV. PLEKKTRUMM TEHISINTELLEKTIST JA KOLLEKTIIVMÕISTUSEST (01h47min – 02h 11min)
„Tehnoloogia kiire areng on muutmas arusaamu inimesest ja ühiskonnast. Mis on tehisintellekt ja kuidas avastada kollektiivi varjatud tarkust? "Plekktrummi" kutsel saabub Eestisse igapäevaselt Lissabonis töötav kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan.“
Nii reklaamis 13.märtsi  Plekktrummi saadet  Joonas Hellerma.
http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/7e5d088c-d3d5-43c9-a065-243687bb89a9/plekktrumm-andres-laan
Kuna  Plekktrummi saated on kujunenud  Talgujatele omamoodi „viiendaks talgutoaks“  ( Talguakadeemia, Võimaluste Värava Virtuaalklubi,  ExInimese ringi ja Mõttekoja kõrval), siis   ootuses kuulda  meid eriti huvitava kollektiivse intelligentsuse  teemaga  asjatundjat   oli saate kuulajate protsent meil seekord eriti kõrge.
Kahjuks  valmistas aga saade  just selles, kõige oodatumas osas  suurt pettumust.
Juba klubiõhtul meenutasime, et  mullu juunis , ärgitatuna  Peeter Lauritsa 27. mail Sirbis ilmunud artiklist „Tehisteadvusest ühisteadvusse“ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tehisteadvusest-uhisteadvusse/
jõudsime selle teemaga  üsna pikalt ja põhjalikult tegelda.
Meenutan, et juuniklubi eel panin üles 20 „kõnelevast slaidist“ koosneva komplekti „Eelturgatusi juuniklubiks“, mille  kõlari ikoonidel klõpsates  saate  meenutada , millest me toona  kolmel teemal  rääkisime. Neiks teemadeks olid:  VIRTUAALSUSE VÄGI NELJAVÄLJALISEL MÄNGUMAAL,
TEHISTEADVUSEST ÜHISTEADVUSSE  ja Z-generatsioon.
https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=d64f3d44-ef74-4dbd-adfc-28a77984bb12
Lisaks  Peeter Lauritsa  visioonile  ühisteadvusest tuli meil jutuks ka Anatoli Leventšuki  mõttearendus  küberteadvustatusest ja küberpsüühikast „Киберосознанность must, киберпсихика rulez“.
Eraldi  soovitus  Jussile, kes  äsja  generatsioonide teema taasavastas:  Slaidil 13  leiad selle generatsiooni õige nimetuse, kuhu me Sinuga kuulume J
Neile eelturgatustele  järgnes muidugi juuniklubi ise oma improvisatsioonidega.
https://www.scribd.com/doc/316146131/JUUNIKLUBI-IMPROVISATSIOONIDEST

[Valdo]

Küllap me sel emakeelepäeva klubiõhtul meie armsale eesti keelele pikka iga soovides pealkirjas märgitud igavikuotsingutega tegelesime. Et selle maa keel laulutuules lendaks, igapäevastes toimetustes toeks oleks ja ka kõigis kultuuri sfäärides - hariduses, teadustes ja kunstides- üleilmse arenguga kaasas käies , meil maailma asjadest aru saada ja oma elu selle arusaamise järgi edendada avitaks.
Ometi lõi meie keskustelus siin-seal ikka ja jälle välja lausa vastandlikke vaateid sellele, kuhu ja kuidas asjad keele – ja kultuuriruumis liiguvad, millised neist suundumustest „teevad keelele head“ ja on toetust väärt, millised on sellised, mis on paratamatud ja millega tuleb kohaneda, millised aga oleksid Eesti kultuurile lausa hukatuslikud ja mille vastu tuleb ühisel jõul astuda.

• Tegelik arusaamine sõnade tähendusest nõuab nende tõlkimist emakeelde (Juss) - Kui tahad autorite mõttest tõeliselt aru saada – loe nende töid originaali keeles (Ene)
Jäägugi see ainsaks näiteks, kuna selle essee ülesehituses tahan katsetada nn loomeuurimuslikku lähenemist, millest mullu 14.novembril Scribdi välja pandud klubiõhtu kajastuse esimeses osas vaid rääkisime:
https://www.scribd.com/document/331140967/Hingekuu-seisatusi-Ja-pooramisi-1
Kohe oma 4.novembri „Sirbi“ artikli „Loomeuurimus – kas kunst või teadus?“ päises toob Epp Lankots ära selle põhilise „oa“: „Kunstnik toob kujutiste kaudu esile ühiskonnas üles kerkinud teemad, kusjuures olulised on nii kunstiline kvaliteet kui ka uus teadmine (minu paksendused -V.R.)“.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/loomeuurimus-kas-kunst-voi-teadus/
…. Luulekujundliku loomeuurimuse alla käib kahtlemata Ameerika postmodernistliku luulefilosoofia esindaja Charles Olsoni (1910 – 1970) lähenemine, kes temast 25 aastat varem sündinud imagisti Ezra Poundi (1885 – 1972) moderni pildiliselt maailmalt (maailmapildilisuselt) liikus oma luulevormilises filosoofias liikuvasse, dünaamilisse „vektor – või tensorruumi“, kus tema põhikategooriateks kujunevad „kolmainsuslikult“ üksteisega dünaamiliselt seotud „topos“, „typos“ ja „tropos“. ‘Topos/typos/tropos’: Visual strategies and the mapping of space in Charles Olson's poetry
http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/02666286.1998.10443954?tab=permissions&scroll=top&
Topos refer the location on here that the event poem in blow hits
Typos is „me“, the subjekt that is brought into being („born“) and shaped („bent“) by the blows of topos
Tropos („to turn“) is the poems pattern of image and sounds, wich also replicate the patterns of myth and the „cosmic“ stories of love and death.
Carrie J. Preston
Modernism's Mythic Pose: Gender, Genre, Solo Performance
Oxford University Press, Sep 2, 2011 - Drama - 384 pages
https://books.google.ee/books?id=1ir2nGBtcrIC&pg=PA244&dq=charles+olson+trinity+topos+tropos+typos&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjTksjpo6PQAhXJ2ywKHcaIB2MQ6AEINTAD#v=onepage&q=charles%20olson%20trinity%20topos%20tropos%20typos&f=false
Topos näitab luulesündmuse toimumise kohta.
Typos on „Mina“, see subjekt, mis topose löökide toimel ellu kutsutud („sündinud“) ja kujundatud („painutatud“).
Tropos: Kosmiliste armastuse ja surma lugude jäljendid - kujutiste ja laulude poeetilised mustrid – need on siis troobid“.

I. TOPOS: Omakultuur, Emakeel ja MeieIsesus: ISAMAA

Nagu kindlasti märkate, on see alapealkiri prafraas Aaro Toomela hiljuti ilmunud raamatu pealkirjast „ Kultuur, keel ja minu ise“.
Toomela kui psühhologisti ( mäletate, et GP ristis sellise nimega neid natuaralistliku lähenemise esindajaid, kes arvasid , et mõtlemine ei toimu mitte kultuuris, vaid inimese peas) ponnistusi panna aegritta kultuuri ja individuaalse psüühika „tekkimised“ (ikka kana ju enne ja muna pärast!) ei ole siinkohal õige hakata pikemalt käsitlema. Kel tahtmist, võib lahti võtta Talguakadeemia „Avatuskerilaua“ slaidireas slaidid 23 -25 ja võrrelda Toomela põhikonstruktsiooni Kurdjumovi koevolutsioonilise lähenemisega.
https://docs.google.com/presentation/d/1ERwLVCyhtoWbriq_Z8BFPEtx1K_H1SghgQ5uzmj-yPw/edit?usp=sharing
Küll aga saab Toomela abstraktsete määratluste kolmikust kenasti kokku kõlav akord, kui neid kodustada - seostada selle maaga, selle maa keelega ja meie enestega.
Ligi kaks ja pool aastat tagasi, 24.oktoobril 2014 istusid arvutite taga ja arutlesid kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverentsi eel Eesti (eesti?) kultuuri süvamehhanismide üle seitse Eestimaa tarka: Kalevi Kull, Kristin Kuutma, Mihhail Lotman, Rein Raud, Marek Tamm, Peeter Torop ja Tõnu Viik http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-kultuuri-suvamehhanismid/
Arutelu oli huvitav ja iga selles osaleja tõi kenasti välja oma, teistest erineva, enamasti mingile kindlale filosoofilisele koolkonnale või suunale tugineva vaatenurga.
Ja nüüd ma siis pean endaga aru, mida selle tarkusega peale hakata. Üks asi sai küll selgeks: sÜvamehhanismide asemel peakski arutelu pealkirjas seisma sUvamehhanismid, nagu artikli lingiaadressil kirjas seisab.
Teoreetiliste lähenemiste paljusus on kaasaja humanitaarteadustes üldteada asi. Ja seetõttu loobusin esialgsest plaanist tuua välja arutelus osalenute mulle meelepärasemad kirjakohad. Sellest oleks saanud omamoodi puder “seitsmeviljahelvestest“. Jääbki nii, et lugeja võib ise tutvuda või meenutada seda erinevate, „omast kohast“ õigete vaadete lehvikut.
Minnes teoreetilis-nägemuslikult vaateplatvormilt praktilis-tegevuslikku/ tegelikku kultuuriruumi tuleb aga taas korrata , et Eesti omakultuuri pealisülesandeks kaasaegses situatsioonis on meie rahvusriigi alalhoidmine.
Me oleme seda riigi ja kultuuri „äraspidist“ käsitlust meie Põhiseaduses ju korduvalt käsitlenud, aga ikka vist mitte ülearu palju. Sestap saagu veelkord rõhutatud, et riik kui tänapäeva jõujoontes üha nõrgemaks muutuv institutsioon, ja eriti veel rahvusriik pole mingil juhul võimeline edasi kestma, kui seda ei hoia üleval, ei kanna edasi, ei tradeeri (lad. edasi kandma) riigist tohutult väekam ja sitkem rahvuslik kultuur. Omakultuur, milles kätkeb ja väljendub , püsib ja areneb MeieIsesus. Kui pole MeieIsesust, siis pole enam vaja ka IseSeisvust.
MeieIsesus tähendab, et me ei tohi lahustuda meist pidevalt läbi ja üle käivates voogudes. Samas ei või me aga ka lahutuda suurest kultuuriruumist. Me peame suutma olla Lahustumatult Lahutumatult Euroopa kultuuriruumis, sealtkaudu laiemalt kogu Lääne ja veel laiemalt globaalses kultuuriruumis.
Praegu käib kahjuks täiesti vale võitlus lahustajate ja lahutajate vahel, nagu seisaksime valikute ees kas lahustuda või lahutuda. Erakondlikkus üritab visalt teha nägu, nagu ta oleks võimeline erinevate erakondlike programmide ühisosakeste leidmise ja nende „elluviimiseks“ loodavate koalitsioonide moodustamise teel parimal moel hakkama saada üksikinimeste, rahvaste ja inimkonna ette kerkivate probleemidega – nii igapäevase elu korraldamisega kui kogu tsivilisatsiooni igast küljest ähvardavate ohtudega.


Poolteist aastat vanas 13.10.2015 klubiõhtu kajastuses on lugeda, milline peaks olema üks talgujalik tee ühistest kujutlustest ühiste tegudeni: „Ühine tegutsemine, koos tehes mingi ühise teoga maha saamine ei tule ju kõne allagi, kui see ei lähtu ühisest kujutlusest, mida ette võetakse ja kuhu liikuda tahetakse. Ühisest, koos koostatud foorsaidist. Sellisest, kus igamees saab teistelt osalistelt toetuse ja mandaadi nö suurde pilti asuda, et sellele ühisele nägemusele vastavalt üheskoos asuda seda ellu viima. Veelkord: Mitte ühisosa ei tohi taga ajada, kokku tuleb panna ühistervik!“
https://www.scribd.com/document/286251245/Uhistest-kujutlustest-Ja-tegudest