FASILITAATOR, MODERAATOR JA ROTAATORI JÄRJEHOIDJA

[Valdo]

Facilis (lad)– kerge(teha), hõlpus, mugav, sobiv; nobe, nõtke, osav, leidlik; vastuvõtlik, järeleandlik, heatahtlik, vastutulelik, leebe, lahke
to facilitate (ingl.) – hõlbustama, kaasa aitama, olema vahendajaks

The International Assotiation of Facilitators (IAF) http://www.iaf-world.org/index.aspx
Rahvusvaheline Fasilitaatorite Assotsiatsioon asutati 1994.aasta jaanuaris USAs. Praeguseks kuulub sinna üle 1200 liikme 63 riigist. Nad töötavad väga erinevates valdkondades –riigiaparaadis, mittetulundussfääris, kohalikes omavalitsustes , hariduses, ettevõtetes erinevatel positsiooidel –konsultantide, õpetajate, läbirääkijatena, juhtimisspetsialistidena, nn majasiseste fasilitaatoritena (in-house facilitators) jms. Assotsiatsioonil on oma regionaalsed grupid. Eestist selle assotsiatsiooni liikmeid ei paistnud kodulehe andmetel olevat. Ega see sõnagi meil veel eriti tuntud ole: Google andis eestikeelseid linke 2.aprillil vaid 48 tükki, samal ajal kui vene keeles leidsin neid üle 54 tuhande, inglise keeles aga 23.4 miljonit. Väikeseks võrdluseks: moderaatori sõna klikkimine andis vastavalt ca 1,8 milj. eesti,147milj. vene ja 594 miljonit inglise keeles.
Fasilitaator on inimene, kes tagab edukat grupikommunikatsiooni. Ta lahendab kahte sorti ülesandeid: soodustab head suhtlusatmosfääri ja viljakat arutelu. Termini etümoloogia põhjal on fasilitaator see, kes muudab suhtlusprotsessi kõigile osalistele meeldivaks ja kergeks. Grupi seisukohast on fasilitaator see, kes aitab grupil mõista ühist eesmärki ja hoiab ülal positiivset grupidünaamikat selle eesmärgi saavutamiseks diskussiooniprotsessis, kaitsmata seejuures ühtki positsiooni või osapoolt. Grupitreeningutes nimetatakse fasilitaatori stiilis tegutsevat treenerit sageli dirigendiks (ingl. k. conductor ).
Isiksuslikult orienteeritud pedagoogikas nimetatakse fasilitaatoriks pedagoogi, kes abistab last arenguprotsessis, kergendab „rasket kasvamise tööd“. Selles tähenduses kasutas sõna „fasilitaator“ Carl Rogers ( 1902 - 1987) C.Rogers. On Becoming a Person: A Therapists View of Psychotherapy. Boston, 1961
V.Dudchenko käsitlus fasiliatsioonist on ilmselt C.Rogersist mõjustatud, ta seob selle just nimelt kreatiivsuse soodustamisega grupitöös:
„Põhiliseks ideeks, millele vastavalt on üles ehitatud innovatsiooniliste konsultantide töö, on sokraatiline maieutika idee,s.t. kunst, kuidas aidata kaasa uute ideede sünnile, uuele arusaamisele, situatsiooni, probleemi, mõtte teadvustamisele.Oskuslikult küsimusi esitades innustada teisi leidma tõde. Kaasajal maieutika idee on taassündinud fasilitaatori töös, st inimese töös, kes soodustab grupi arengut,kergendab grupi poolt ülesannete lahendamist, kusjuures konsultant selles rollis ei sekku töö konkreetsesse sisusse, vaid tegutseb põhiliselt kui loomingulise tegevuse organisaator.“
moderator (lad) – 1) mõõdukamaks tegija taltsutaja, piiraja; 2) juht(ija), valitseja, juhataja, suunaja, tüürimees.
Moderaator – selle sõna taga on meid huvitavas valdkonnas ( st mitte arvestades neid tõlgendusi, kus on juttu helimahendajatest või masinaosadest) enamasti juttu isikutest, kes seisavad head selle eest, et koosolekute, foorumite, diskussioonide , debattide jms avalike ürituste osalised peaksid kinni nende vormide kindlaksmääratud normidest, s.t. nende ürituste juhtijad.
Moderaatori ja fasilitaatori erinevus tuleb eriti selgelt välja juhtudel, kui suurel konverentsil saalitäie rahva seas üritab keegi osavõtjaist käivitada rühmatööd või, vastupidi, väikesearvulises rühmas kaldutakse loomingulist tööd pöörama selle osalise monoloogiks, kes arvab teadvat, kuidas asjad „tegelikult“ on.
Mõttetalguliste tegevusvormide läbiviijate rollides on üks –Järjehoidja – keda ülaltoodud ladinakeelset päritolu sõnu liites võiks nimetada „Moderofasilitaatoriks“ 
ROTAATORI JÄRJEHOIDJA JUHTNÖÖRID

➔ Järge hoidma palutakse see inimene, kes antud valdkonda või aspekti jagab.
➔ Seetõttu saab ta olla Järjehoidjaks kahes plaanis:
¤ ta mõistab hoida mõttevahetust selle valdkonna raamides ja pöörata jutu tagasi, kui see hakkab kõrvale kalduma,
¤ tänu sellele, et tema ei roteeru koos rühmadega, seob ta varasema töö käigus (sh ka enne rotaatorit) tehtu järgnevaga:
*kommenteerib vajadusel eelnenut,
*kirjeldab vajadusel eelmiste ideede kujunemise konteksti,
*märkab ja väärtustab uudseid momente ,
*jälgib ja tüürib protsessi arengut konstruktiivsuse suunas...
➔ Järjehoidja EI suru rühmale peale oma seisukohti !
➔ Järjehoidja EI anna negatiivseid hinnanguid pakutud mõtetele.
➔ Muidugi jälgib Järjehoidja tähelepanelikult kõike üldistungitel toimuvat
ja toetab rühma liikmete püüdlusi üldistungitel ka teiste valdkondade käsitlemisel sündinud ideede konstruktiivseks integreerimiseks antud valdkonna probleemide lahendamisse.
➔ Järjehoidja kannab hoolt selle eest, et rühm jõuaks õigeaegselt ette valmistada ettekande koos selle põhitulemusi kajastava pildiga.
➔ Kuigi rühmatööde teemad võivad häälestada kuivade loendite ülestähendamisele, toetab ja stimuleerib Järjehoidja mõtete väljendamist kujundlikus vormis.
➔ Järjehoidja hakkab oma rühma ettekandjaks ainult viimases hädas, st kui ähvardab oht, et rühma ettekanne jääb muidu üldse ära.
➔ Järjehoidja on valmis operatiivselt teavitama Peapööritajat olulistest momentidest rühmatööde käigus, mida see peaks teadma ja arvestama üldistungi juhtimisel.
➔ Rotaatorijärgsel refleksioonil on palju kasu Järjehoidja kõigist tähelepanekutest protsessi kulgemise kohta.
➔ Järjehoidja peab kogu aeg meeles, et rotaatori tulemuseks ei ole mingi abstraktne skeem, vaid meie kõigi ühise tegevuse plaan “koos elavjõu ja tehnika “ äranäitamisega!
➔ Head tahet ja usku asja õnnestumisse küsige vajadusel Peapööritajalt.

[agu]

Fasilitaatori sisu ja roll on muidugi ammu teada.
Aga see sõna oli mulle tundmatu ja niimoodi selgepiiriliselt väljatooduna mõjub uudsena, paneb pilkuteravdades ringi vaatama. Sellise rolliga inimesi leidub ikka, sageli mõne liidrirolliga kombineeritult. Võiks muidugi rohkem leiduda.
Reflekteeriv fasilitaator?
Selline roll peaks olema grupi ja liikmete jaoks kasulik. Olen pannud tähele mitme loodusest fasilaatori puhul, et nad ei viitsi reflekteerida, kommenteerida, et kuidas nad oma rolli täidavad. Esimese hooga seletaks, et kui see roll on tegelasel väga veres, siis ei oska ta ise eriti tähele pannagi, kuidas ja mida ta oma rolli jaoks teeb. Ega jooksvalt vist ei saagi fasilitaator iga hetk kommenteerida, et vot nüüd ma teen seda ja taotlen toda. Nagu pillimees ei saa kommenteerida iga nooti.
Ühe tuttava fasilitaatori käest olen paar korda küsinud, et kuidas ta teeb mida teeb. Tema siis on üllatunud, nagu ei saa hästi arugi, mida ma küsin, ja kordab väga triviaalseid tõdesid. Tal ongi vist teatud positiivsed käitumismallid "automaadi peal" olemas, ja ta rakendab neid nn statistiliselt igal esimesel võimalusel.
Üks teine sõber on mul selline jumalast fasilitaator. Tema ka ei viitsi kommenteerida. Mõnikord ta seletab mõnda asja, mis mõnes teises seltskonnas kuidagi paradoksaalselt hästi välja kukub. Ta paneb muidugi igasuguseid eluseiku tähele ja siis mõne tegevuse või reisi järel on tal tihti jutustada igasuguseid "väikese inimese väikesi seiklusi", nagu Tšehhov kohe.

Fasilitaatori rolli levitamiseks oleks mugav viidata, mõnele sobivale kirjanduslikule kujule. Sellisele, kes kogu rahvale teada. Esimese hooga jään kimpu. võibolla kellamees Lible "Suves"? filmivariandist jääb meelde. Veel selgem ehk kingsepp Johannes "Õnne 13". Mõlemal on ka kergelt piprane kõrvalmaik man. Puhas fasilitaator on ehk igav kunstilises mõttes?

[agu]

Väga põnev raamat Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskkülas, kus Aet Annist esitab refleksiooni 2002-2003 toimunud Briti nõukogu finantseeritud arendusprojektist kahes Põlva maakonna vallas.
376 lk teksti ja 35 lk kirjandust

Selle projekti eestlastest koolitajad olid fascilitator[/i] tähenduses võtnud kasutusele sõna [i] kaasaja

Põgusat tutvustust uurimusele:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/kulades-vooranduvad-mehed-uksteisest-ja-ka-oma-naistest.d?id=56408848

[url= http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/kulad-tais-eraldunud-suhtlussaarekesi.d?id=55954498] http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/kulad-tais-eraldunud-suhtlussaarekesi.d?id=55954498[/url]

[Valdo]

Selle lingi avaloos tegin fasilitaatori sõnal guugeldamise põhjal eksliku järelduse, et Eestis väljaõppinud fasilitaatoreid veel polegi. Paraku, üleeile koolitas meid EAS mentoriprogrammi selle aasta lõpuüritusel sertifitseeritud fasilitaator Marko Rillo. Tema koolituse teemaks oli küsimus „Kas juhtimine on mäng?“. Tegelesime seal muu hulgas rühmades mentorprogrammi vilistlaskogu kavandamisega, tehes seda ka nö käeliselt, st plastiliinist oma ühist mudelit voolides.
Olen nüüd uidanud sellelt koolituselt saadud viidete radadel :
• Käinud mittetulundusliku National Insitute for Play kodulehel ,mille motoks on Play+Science=Transformation.
• Kuulanud selle instituudi rajaja Stuart Browni juttu TEDis , millest jäi kõrvu võimas väide, et mängu vastandiks pole mitte töö, vaid depressioon ja et me kõik peaks püüdlema olla NEOTENY, s.t. sellised, kes säilitavad ka täiseas noorusliku siiruse ja avatuse.
• http://www.ted.com/talks/stuart_brown_says_play_is_more_than_fun_it_s_vital.html

• Uurinud Šveitsi St.Galleni ülikooli professori Claus Jacobsi tegemisi nn kehastunud metafooride rollist praktikas , sh strateegiate kujundamisel ( Crafting Strategy: The Role of Embodied Metaphors in Pracice) http://seriousplaypro.com

Kõige selle taga kumab võrgustunud maailma ratsionaalse, analüütilise, „väärtusahelaliku“, lineaarse käsitluse umbejooksmine. Ja selle „avastamine“, et inimesel on kõigest hoolimata säilinud mänguvõime, mis on justkui lausa loodud kogu selle keerukuse haaramiseks.
Marko Rillo on Tartu TEDx-l ja mitmel pool mujal seda läänemaailma muutuvat arusaama avanud.

[Valdo]

Vene hariduslikke mängude assotsiatsiooni (RAGE) näoraamatus on üleskutse hakata omandama uut mängutehnilist spetsiaalsust -saada visuaalseks fasilitaatoriks ehk skraiberiks.
Kogu maailmas on pidevalt kasvamas nõudlus nn visuaalsete fasilitaatorite ehk skraiberite järele. Leitakse, et visuaalne info vastuvõtt on palju efektiivsem igavaist ja paljusõnalistest selgitustest. http://scriberia.co.uk/what-is-graphic-facilitation/

Visualiseerimiskunsti valdav skraiber on võimeline tegema „nähtavaks“ esitletava võtmemomente, muutes nad kujundeiks, piltlikult välja tuues mõttelisi seoseid esitatava materjali osade vahel
Skraiber oskab oma ideed vormida terviklikuks kujundiks, kasutades selleks ka kõikvõimalike diagrammide, graafikute , skeemide ja piltide arsenali.
Samas peab skraiber suutma pidevalt suhelda inimestega, hoida ülal nende huvi, kaasata neid protsessi. Ka see on oluline, et elavas suhtlusprotsessis loodud pildid on reeglina mõistetavad vaid asjas sees olijatele. Et need oleksid hiljem ka iseseisvalt „loetavad“, on skraiberil vaja vallata kunsti olla ma esitluselt lihtne ja mitmetimõistmist välistav. Skraiber pole lihtsalt jutustaja, demonstreerija, selgitaja, vaid ka meister, kes õpetab välja eristama peamist infovoost, kasutama seda edaspidises tegevuses.
Talgujate suhe kujundlikkusse on mõttetalgute algusest peale vägagi soe. Ka meie seminaride sarjas käsitlesime kujundlikkuse probleeme päris põhjalikult.
Praegu, kus meil päevakorras erinevate maailmade seostaja – vahemehe maagiline roll kaasaegses võrgustuvas ühiskonnas , vääriks talgujalikku mõtestamist ka see visuaalse fasilitaatori roll. Skraiberlikkuse elementide kandjana on meil esinenud Agu. Häid Visual Thinking võimeid on ilmutanud ka Viktoria.
Sterlingi pedagoogilise paradigma kolme domeeni (nägemise, mõtlemise, tegemise ) tabelis oleme seni rohkem viibinud selles kolmikus, kus reas insight, hindsight ja foresight.
Ehk oleks hea eeltoodu valguses pöörata ka pilk Sterlingi tabeli kolmikule Visioon- Imago- Disain ?

[Sponsored content]