Maiklubi enne VII Märdimetsa

[Valdo]

Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 35. kokkusaamine Skype´is
Millal? 10.mail 2016 kell 21.00 – 22.00
Kes? Ene, Agu, Jüri, Margus, Marko, Mati, Ülar, Juss ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=1a891fcd-a3aa-4f95-aaa7-98e9bcb59706

1. VII töö- ja mõttetalgud. Märdimetsale sõidu logistika (salvestuse algusest kuni 17.minutini)
2. Laste- ja lastelaste muusikuteest (17.- 20.minut)
3. Märdimetsal mõeldavast-tehtavast (minutid 20 – 23)
4. KOOSMÕTLUSE KÄSIRAAMATU KÄEKÄIGUST (23.-45.minut)

Märdimetsa talgute eelse klubiõhtu kavandasime tavalisest poole lühemana:
• et saaksime kokku lepitud, kes kellega koos kohale sõidab, mis tööriistu ligi võtab ja mis värk hakkab olema 
• et Eurovisiooni lauluvõistluse huvilised saaksid täies mahus meie Jüri Pootsmani poolfinaali ära vaadata-kuulata.
Neiks kokku leppimisteks ja muidujutukesteks kulusid esimesed 23 minutit.
MÄRDIMETSA SIHISEADEST
Märdimetsa laupäevaku mõttetalgulise osa sihid said ka seatud:
• Talgujate kaasalöömised suvistel sündmustel:
augustis Paide arvamusfestivalil, Kaika Suveülikoolis Tsiistres, ehk ka 22.juulil Maanteemuuseumis Eelarvamusfestivalis.
• KÜSK nutikate lahenduste konkursi esialgsete tulemuste põhjal (12.mail peaks esimene info olema käes) edasivaade talgujate programmile mõttetalguliste meetodite evitamise kohta.
• Talgujate ettekanne Tartus augusti lõpus toimuvale rahvusvahelisele konverentsile.
Talguakadeemia meistriklassi mätta otsast kiigates tärkas tahtmine asetada sellekevadine Märdimetsa mõttetöö meistriklassi Praktikumi raamidesse: Maikuu meistriklassi teemaks on „Konstruktivism“, mille loengulisse ossa olen juba „konstrueerinud“ kuus miniloengut (a ca 20 -25 minutit), mida hakkan ükshaaval alates 15.maist kuni 20.maini talguakadeemikutele postitama. Aga enne seda, st 14.mai talgutel teeme ülalloetletud „õppematerjalil“ (Paide, Tsiistre, Varbuse?, KÜSK, Tartu üritused, programmid ja projektid) ühe konstruktivistliku praktikumi. Kui tõepoolest õnnestub 14.mai praktikumi järel innustada enamust akadeemikuist läbi kuulama kõik kuus miniloengut ( st kulutama oma kallist aega kokku tervelt 2 – 2,5 astronoomilist tundi!), siis oleks täiesti mõeldav pühendada kogu meistriklassi 3 tundi loomingulisele seminarile! 3 tundi silmast silma praktikumi, 6x20 minutit loenguid ja 3tundi seminari – ja siis vaadata, mis sellest edasi kujunema (konstrueeruma) hakkab! See oleks lausa metodologistiline unelm! Eriti veel siis, kui neid miniloenguid kuulataks tõepoolest nende laekumise päeval (et neil oleks aega peas veidi järelkeerelda) ja mitte ühekorraga üks teise järel läbi käiates. Siis jääks enne 24.mai õhtut veel nädalavahetus ja uue algus mingite omapoolsete küsimuste või ideede või atraktorite väljaklaarumiseks.
Tuletan igaks juhuks veelkord meelde, et 80ndate aastate algrotaatori üks hüpoteese oli, et just nimelt selline klassikaliste õppevormide rotatsioon (praktikum- loeng- seminar) on „kõikse parem“ loovuse ärataja.

KOOSMÕTLUSE KÄSIRAAMATUST
Ene andis teada, et tema käsikiri on vahepeal tublisti tüsedamaks läinud ja hakkab lehekülgede arvult (ilma piltideta) juba sajale lähenema.
Klubirahvale oli aga Enel sedapuhku kaks suuremat sorti küsimust:
1. Kas kellelgi on mingeid häid allikaid, mille kaudu oleks talgujate tehtut ja tehtavat võimalik siduda Läänes ühismõtlemist/ kollektiivset mõttetegevust viljelevate, propageerivate, uurivate, käsitlevate kirjatöödega?
Probleem on selles, et Moskva Metodoloogiaringi poolt GP juhtimisel arendatud süsteem-tegevuslik lähenemine, sellele tuginevad orgtegevuslikud mängud – ODId - ei ole valdavalt Lääne kultuuriruumis toimetavatele käsiraamatu tulevastele lugejatele arusaadavad. Ene otsingud lääneilma teaduskirjandusest ei andnud erilisi tulemusi just selles vallas, millele meie käsiraamat on suunatud: Võib leida küll töid, kus rõhutatakse teadmusloome kollektiivset iseloomu, aga kui otsida kirjandust, kus oleks juttu sellest KUIDAS seda kollektiivset mõttetegevust korraldatakse, siis ei jää peale brainstormingute ja Delfi meetodi suurt midagi sõelale.
Ja ega klubirahvas siin millegagi Enet avitada mõistnud. Kõige selgema kokkuvõtte olukorrast tegi Agu, kes meenutas Marko kunagist küsimust, et mille poolest talgujad maailma parimad on. Selles, KUIDAS neid koosmõtlemisi korraldada, ongi esirinnas SMT- metodoloogiale tuginev Venemaal sündinud liikumine, millest arenenud-eraldunud talgujate harule polegi tõesti kedagi võrdväärset kõrvale panna. Mida võiks ehk lääne suunaga seostamiseks lisada, on need tähelepanekud, mida oleme teinud oma mõttesõela, rotaatori ja mõttetalgute võrdlemisel Avatud ruumiga , Maailmakohvikuga, Daniel Bohmi dialoogiga ja muidugi ka ajurünnakutega.

2. Milline peaks olema selles käsiraamatus sisalduvate ühismõtlemise meetodite ja vormide kirjeldamise põhjalikkuse või detailsuse aste?
Lähenemine sellele sirgjoonelisele küsimusele käis meil seekord üsna kauges kaares: Agu hakkas taas pihta kommunikatsioonilisest barjäärist, mis on paratamatu juhtudel, kui üks pool üritab teisele poolele kirjeldada midagi sõnadega kirjeldamatut, mida see teine pole kordagi läbi elanud. Nagu keegi ODI veteran sel puhul ütles, on see samavõrd lootusetu kui üritada kirjeldada „saunatunnet“ sellele, kel pole saunast aimugi. Agu jutule sekundeerisin mina samasuguste raskuste kallal maadlemise näidetega Pjotr Štšedrovitski juhitaval traditsioonilisel Jurmala suvekoolil, kus rahvalähedasemaks saamise nimel üritatakse liberaliseerida kasutatavat skeemitehnikat, võimaldades erinevate algskeemide isikupärast kombinatoorikat. Nii võnkus meie jutt kord ühismõtlemise vormide emotsionaalsete tagapõhjade (mängueufooria), kord ratsionaalse „arusaadavuse“ suunas, kuni Ene meid tagasi maa peale tõi, selgitades, et antud juhul huvitab teda meie arvamus, kuivõrd tehniliselt täpseks ja detailseks on mõtet erinevate meetodite kirjeldustes minna. Siin andis head nõu Jüri, et lihtsamate vormide korral võiks õpetus minna nii konkreetseks, et selle järgi oleks lugejal võimalus neid iseseisvalt läbi viia. Suuremad vormid peaksid saama üldisema selgituse koos soovitusega meid nende korraldamisel appi kutsuda.
Margus meenutas, et meil on jutuks olnud kahe erineva sügavusastmega raamatu koostamine ja Ene täpsustas, et praegu käsilolev käsiraamat on neist see populaarsem, lihtsamas keeles meie meetodeid tutvustav. Metodoloogilise rõhuasetusega raamatu jaoks on lähtematerjali kogunemas ka Talguakadeemiast.