Mõttetalgu minu otsus ühe grupi töö 9.oktoobril 2010

[Valdo]

Vastuseid otsiti küsimustele:

• Kuidas parendada õpetamise kvaliteeti?
• Kuidas aidata uustulnukatel paremini ülikooliellu sisse elada?
• Kuidas inspireerida tudengeid õppima aineid, mis pole otseselt nende erialaga seotud, kuid on neile oluliseks aluseks edasistel õpingutel?
• Kuidas luua süsteemi, mis toetab individuaalse tasandi ennastarendavaid tegevusi, ja kuidas indiviid peaks tegutsema, et luua endale paremaid õpitingimusi?

Kokkuvõtlikul ettekandel tutvustati tabelit:

Kuidas
Nii-
moodi
STRUKTUUR
Õpiväljundid ja nende mõistmine
Tagasiside vestlused
Arvestada reaalsusega
MOTIVATSIOON
Tudengivari
„Tagasi kooli!“
Hea õpetamise tunnustamine
KVALITEET
Osapooled teineteist mõistma
Usalduslik õhkkond
Õpigrupid


Grupiliikmed: Mirjam, Liis, Ülar, Tom ja Endrik

Tabeli seletus ja ideed, mis tabelisse ei mahtunud

Ülikoolid on täis tudengeid, kes käivad seal „valedel“ põhjustel. Arusaamine: kõrgharidus on vajalik ja mida mul ikka muud teha, kui koolis käia. Kui süsteem arvestab olukorda mõjutavate probleemidega (nt motivatsiooni puudusega), võime hakata rääkima organisatsiooni panustamisest kvaliteeti.

Kui inimesed ülikoolis tajuvad seoseid (nt ainete vahelisi) ning tervikut (nt õppekava ühtsust), tekitab see motivatsiooni õppida, õpetada või ka leppida olukorraga. Motivatsiooni olemasolu tagab aga kvaliteedi.

Selleks, et tudeng mõistaks õpiväljundeid, on vajalik, et ka vastava aine õppejõud neid mõistaks. Selleks, et õppejõud mõistaks õpiväljundite formuleerimise vajalikkust, on vajalik, et innovatsiooni loojad ja idee kandjad arvestaks raskustega, mis tekivad õppejõududel ja tudengitel uuenduse mõistmisel. Midagi ei tuleks teha formaalselt. Küsimus on innovatsiooni juurutamises.

Tudengivarjuks olemine tutvustab olukorda ülikoolis (nt haigutama-ajav loeng). Ülikoolisiseste probleemidega tutvumine toob kaasa arusaama, kuidas ise hakkama saada, vastavas olukorras käituda. Kaovad asjatud lootused.

Õppima motiveeritud üliõpilase ootus ülikoolile – et toimuks suhtlemine õppejõu ja tudengi vahel. Õppejõud ei loeks slaide (jätaks slaididega suhtlemise), vaid räägiks seda, mida ta teab, millega ta tegeleb. Suhe õppejõu ja tudengi vahel peaks olema esikohal.

Süsteemi panus, et õpitut rakendataks: õppejõule luuakse tingimused, et ta saab arvestada õpetatava (a õppekava sisu) õppetöö korralduses. Seega – oleks võimalik kogeda teooria rakendamist. Selline olukord loob paremad väljavaated sügavaks õppimiseks ja huvi tekkeks.

Õppejõu motivatsiooni võivad ka üliõpilased parandada. Tähelepanelik kuulamine, dialoogi pidamine, oma huvi väljanäitamine, tunnustamine. Tudengite seas levib teadmine, kes on hea õppejõud. Headuse kriteerium on aga erinev, sõltub väärtustest (nt lihtne läbi saada või huvitav kuulata).

Õppimise ja õpetamise paremat kvaliteeti tagab õppejõu ning tudengi teineteisemõistmine. Miks õppejõud teeb just nii? Mida püüab saavutada tudeng? Kui dialoogid muutuks regulaarsemaks – võimalik individuaalne panus tuleb viia süsteemi tasandile.

Tudeng ei julge sageli tagasisidet anda. Vajalik on usaldusliku õhkkonna loomine, suhte ülesehitamine. Seda ei suuda aga iga inimene teha. On vaja kedagi, kes korraldaks suhtlemist õppejõu ja tudengite vahel.

Üliõpilastepoolne inimlik suhtumine õppejõusse: Me ei saa aru õppejõust. Teeme õpigrupi! Leiame ise lahenduse! Tuutorid saaks aidata kaasa sellise suhtumise levitamisele tudengite seas. Tudengeid tuleb julgustada õpigruppide idee elluviimisel – see toimib. Õpigrupp aitab õppida, kui kõigest aru ei saa, kuid õppida saab ka teisi õpetades (väga suur kasutegur).

Teises grupitöös püüti leida vastust küsimusele

Kuidas inimeste head ideed ja teod võiks muuta paremaks süsteemi?
I tuleb leida õige inimene ja minna rääkima. See on suhte loomise ja dialoogi küsimus. Tuleb valgustada probleemi. Kuidas leida õige inimene? Selleks tuleb tunda süsteemi või leida inimene, kes seda hästi tunneb (nt kes seal kaua töötanud). On vajalik teada saada, kes võtavad vastu otsuseid või kuidas seda tehakse ja minna rääkima.

Teiselt poolt vaadatuna puudutab see küsimus juhtimist. Süsteemi muutmiseks peab võimupositsioonil olija hakkama muutuse vastu huvi tundma. Valgustunud juht korraldab oma tegevust ümber tagasiside alusel. Süsteemi siseselt võib nõuda tagasiside analüüsi.

Veel väljakoorunud mõtteid õpetamise olulisusest ülikoolis

Ülikoolile on tähtsad nii teadus kui õpetamine. Publikatsioonid on teadlase puhul olulised, kuid teaduse tagamine ei muuda veel õpetamist heaks. Kui organisatsiooni juhtimises õpetamist ei väärtustata, siis miski üldist olukorda ei paranda (kõik jääb endiselt indiviidi initsiatiiviks). Õpetamise väärtustamist on võimalik väljendada ressursside suunamisega.

Tudengi olümpiaadidel esinemise tulemused võiks olla üks õppejõu „headuse“ näitaja. Hea juhendamine tähendab head suhet.

Ajakirjanduses võib õpetajatööd kajastada positiivses võtmes. Paraneb ameti maine. Kajastada tuleks häid näiteid. Kui kriitikat välja tuua, siis ainult positiivse loo valguses (võib juhtuda ka nii...).

Kokkuvõtte koostanud Endrik Pikksaar
9.10.2010