Mida uut on väärtuskasvatuse alustes?

[Valdo]

Meie väärtuskasvatusteemalise seminari jaoks oma vaimu valmis seades hakkasin kohusetundlikult uurima, kuidas meil Eestis lood selle kasvatusvaldkonnaga on. Ja oma hämmastuseks avastasin, et tundun endale väärtuskasvatuse põhialuste tundmises mitte sugugi lootusetult mahajäänuna, kuigi sellega sügavamalt tegelesin viimati üle 25 aasta tagasi. Kuna see on kindlasti mu võhiklikkusest tingitud eksiarvamus, siis tekkis provokatsiooniline idee: Kas Jüri või Ene-Silvia võiksid mõnele oma tudengile välja pakkuda kursusetöö teemal „Valdo Ruttase mahajäämus väärtuskasvatuse kaasaegsete aluste mõistmisel aastate 1985-2010 jooksul ja sellest ülesaamise võimatus“.
Ma olen valmis kohe praegu ja siin oma tolleaegseid sellealaseid arusaamisi välja näitama. See võiks siis seda potentsiaalset kursusetöölast ärgitada tegelema nende oluliste arengute väljatoomisega, mis möödunud veerandsajand on enesega kaasa toonud. Ma arvan, et materjali puudust ei tohiks olla, kasvõi nähes , kui mitmed kollektiivid ja uurimiskeskused sellega tegelevad (Vt riiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013)
Eelolevaks seminariks jõuan ma kahjuks enese eksponeerimisega vaid alustada. Ja alustaks kohe ühest vastasseisust, mis mul väärtusorientatsiooni käsitlemisel kujune tollase Kommunistliku kasvatuse labori rajaja ja juhi Mikk Titmaga.
Me olime ilmselt ühte meelt selles, et väärtusorientatsioon on seotud inimese orientatsiooniliste vajadustega (K. Obuchowski : emotsionaalse kontakti, elu mõtte ja tunnetustarve ) ja et väärtusorientatsioonil on seega eristatavad emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne komponent. Vastasseisu läksime aga siis, kui hakkasime käsitlema väärtusorientatsiooni determinatsiooni seesmisi ja väliseid mehhanisme. Mikk vaatas nimelt väärtuskujutluste omandamist kui väliselt determineeritut. Tema väitel kujutavad väärtusorientatsioonid endast „inimese psüühikas fikseerunud ja sotsiaalselt tingitud üldist suunitlust tegevuse eesmärkidele ja vahenditele mingi(te)s sfääri(de)s“. Titma nõustub, et väärtusorientatsioonid on seotud inimese emotsionaalse sfääriga. Samas lisab, et nad on alati teadvustatud, sisaldavad isiksuse jaoks kõige olulisemaid väärtusi ja kuuluvad isiksuse maailmavaate põhitelge. Vastavalt eeltoodule väidab M.Titma, et väärtuskujutlused formeeruvad põhiliselt läbi teadvuse ja ta esitab järgmised väärtuskujutluste omandamise nivood:
1. Inimene teab väärtusest (kõige pinnapealsem omandamine, pole subjektiivset suhtumist),
2. Mõistetakse väärtuse mõtet, tähendust ja antakse sellele hinnang (ilmneb subjektiivsus)
3. Väärtus omandab emotsionaalse värvingu ja tõmmatakse mitte ainult kognitiivsele, vaid ka madalamatele (mitte sügavatele ) psüühika tasandeile,
4. Väärtus pole mitte üksnes emotsionaalselt värvunud, vaid ka organiseerib enda ümber teisi väärtuskujutlusi, olles nende tuumaks (sel nivool on ta juba oluline käitumise regulaator ja võib juba rääkida käitumusliku komponendi ilmnemisest),
5. Väärtused, ühendununa üheks sündroomiks, saavad isiksuse teadvustatud käitumise regulaatoreiks ja nende alusel lahendataks isiksusele tähtsaid küsimusi.

Kõik kirjeldatu näib ju ilus ja loogiline, kui ei hakkaks segama vastuollu minek inimese orientatsiooniliste vajaduste geneetilise reaga. Asi selles, et emotsionaalne eelneb siin kindlasti tunnetuslikule ja elumõtte tarbele. Motivatsiooni arengu korral on see geneetiline rida ( Emotsionaalne->tunnetuslik->käitumuslik) täitsa selgesti välja toodud ja pole alust otsida väärtusorientatsioonide puhul teist alust.
Milles ma leidsin tollal olevat M.Titma kontseptsiooni nõrga koha? Sellest , kui jõuan, siis veel enne seminari järgmises kirjatükis.

[Jüri Ginter]

Seoses väärtuskasvatusega on siin kaks terminit, mille seos teiste terminitega vajab täpsustamist: väärtusorientatsioon ja väärtuskujutlus.

Samuti peaksime mõtlema, kas on hea ühe seminari arutelu korraldada kahe või enama teema alt.

Valdo värske vaade arutelule on väga teretulnud, tõepoolest on vaja eristada väärtuskasvatuse ratsionaalset käsitlust sellest, kuidas lapsel kujunevad väärtushoiakud ja - hinnangud (kasutan mulle harjumuspäraseid mõisteid).

Parimat

Jüri Ginter

[Valdo]

Niisiis, milles ma leidsin Mikk Titma seisukohtades nõrga koha? Kõige lühemalt öeldes selles, et ta absolutiseerib väärtusorientatsioonide kujunemise välise mehhanismi. Ta väidab, et väärtussüsteem kujuneb reaalses elus juba valmis stereotüüpide omandamise kaudu. Sedasi võib väärtussüsteemide kui selliste kujunemist kirjeldada küll, kui läheneda sellele üldises, protsessikirjelduse plaanis. Sellises laias laastus käsitluses kujunevad väärtused tõepoolest ühiskondliku teavuse nö toimel.Võib nõustuda, et ühiskondliku teadvuse seisundid ongi teatud valmis stereotüübid, mida inimene omaks võtab. Kuid kui läheneda küsimusele subjektide tegevust kirjeldava kandi pealt, siis avaneb hoopis teistsugune pilt: subjekti ees needsinatsed ühiskondliku teadvuse olekud ei väljendu selgelt ilmutatud stereotüüpide kujul, vaid tema satub konkreetsetesse situatsioonidesse. Nende situatsioonide lahendamisel subjekt tugineb oma sotsiaalsele kogemusele, avaldades seda läbi oma sisemise aktiivsuse. Väärtuste omaksvõtmise mehhanism on sellel, subjekti tegevust kirjeldaval tasandil, seletatav kui ühte tüüpi reageerimine mingile väliskeskkonna stiimulile, mis esialgu võib olla täiesti alateadlik, seejärel teadlik ja seejärel juba ka teadvustatud indiviidi enda poolt. Just sedaviisi kirjeldab väärtuste kujunemist USA psühholoog Gordon Allport. Ja pole ilus teda süüdistada sellepärast sotsiaalse allutamises bioloogilisele, nagu tema oponendid meie tollasest kasvatussüsteemist tegid. Allport pole kusagil vastandanud kaasasündinud eeldusi elu jooksul saadavale kogemusele. Vastupidi, ta räägib kaasasündinud eelsoodumuste transformatsioonist individuaalse kogemuse käigus ja püsivate seoste kinnistumisest inimese teadlike püüdluste kaudu.
Kui me oleme G.Allportiga rahu leidnud, avaneb meil kohe ka võimalus ilma südametunnistuse piinadeta (ikka selle sotsiaalse allutamise pärast bioloogilisele) võtta istet A.Oppenheimi attituudide puu all, mille krooni moodustavad vaated ja arvamused, oksteks ongi need atituudid (hoiakud), jämedateks oksteks väärtused, tüveks väärtussüsteem, juured aga on sellised isiksuslikud sündroomid nagu aktiivsus, iseseisvus jne.
Aga kuhu on jäänud teadmised?-hüüatab Mikk. Teadmised ei paista selles kirjelduse aspektis välja, vastame meie. Me lasksime subjektide tegevuse läbi sellise prisma, mis lahutab selle ainevaldkondlikuks , psühholoogiliseks ja sotsiaalseks aspektiks (meie kolmainsus). Teadmised on näha ainevaldkondlikus aspektis. Ka teadmine väärtusest käib selle aspekti alla. Ja seal, olge lahked, võite teha testi või eksami selle kohta , milliseid väärtusi õpilane teab, mis on voorused ja kuidas olla vooruslik. Võite esitada küsimusi, mille põhjal saab hinnata, kas ta on aru saanud ühe või teise väärtuse mõttest. Selle põhjal saab juba midagi öelda õpilase teadmiste funktsionaalsuse kohta selles ainevaldkonnas. Seda kõike annab raamatuist õppida, eks?

[Jüri Ginter]

Oleks hea, kui keegi seostaks need mõisted omavahel. Mulle tundub, et selles tekstis oleks pidanud mitmeskohas väärtuste asemel kasutama väärtushoiakuid. Mina ei oska midagi peale hakata väärtusorientatsioonidega ja seostada neid väärtushoikaute ja -hinnangutega.

Selle teksti üldmõttega olen nõus. Mul on üks väärtushoiakute kujunemise skeem, kuid ma ei oska seda foorumisse kopeerida.

[agu]

Väärtuskasvatuse seminari ettevalmistavates tekstides tõstatavad Jüri ja Valdo korraga niipalju erinevaid (või lihtsalt erinimelisi) aspekte, et raske orienteeruda.
Sõnastan mõned küsimused:
Eestika ja väärtuskasvatuse vahekord, kas seesama mis Joosep Tootsil kiviveeretamise koolituses - teooria ja praktika?
Kas väärtuskasvatus on mingi teatud suund kasvatuses, või esineb see kõigis pedagoogilistes koolkondades kui üks osa?
Miks käsitletakse väärtuskasvatust Talgujate seminaris? Kas sellepärast, et Talgujate üheks tegevussuunaks on haridus?

[Jüri Ginter]

Agu tõstatab olulise küsimuse. Sellest võiksimegi täna alustada. Samuti peaksime arutada, kas need on ainult talgujate seminarid või avatud kõigile.


Parimat

Jüri

[Sponsored content]