Virtuaalselt ehtsas Vene orgtegevuslikus mängus

[Valdo]

Talgujad on kutsutud virtuaalse grupiga osalema 9-päevases orgtegevuslikus mängus "Energeetika. Venemaa.Inimene. Kriisi ületamine". See on harukordne võimalus veidigi aimu saada, mida ODi endast kujutab. Mis ja kuidas toimuma hakkab, vaadake http://talgujad.tartu.ee/uralest/

[Valdo]

Orgtegevuslik mäng ODI-6: Venemaa. Energeetika. Inimene. Kriisi ületamine
I päev: Situatsiooni analüüs. Kriisi mõiste. Kriisi ilmingud
Tartu virtuaalrühm:
Tartu Kaunase pst.16-9. Skype: valdo.ruttas
rühma nimi ODIs: Obrazovanie litšnosti (dubleerib ühe sealse reaalse rühma nime )
rühma enese määratud nimi: Inimene kui sotsialiseeruv subjekt
Päevakava laupäeval 14.novembril
07.45-08.00: Kogunemine Kaunase pst.16.-9. Põhiarvuti ühendamine Webinari kaudu Verhni Tagiliga ja rühma kohaloleku registreerimine. Teine arvuti valmis suhtlema läbi Skype´i virtuaalsete mängijatega Eestist.
08.00-10.00: ODI AVAISTUNG: Avamine. Häälestav ettekanne. Külalisesinejad. Ülevaade Uurali energeetikast. Meie rühm kuulab Webinaris ja vaatab teleri ekraanilt. Sünkroonselt tõlgime eesti keelde. Osalised, kes meiega kontaktis skaibitsi, kuulevad tõlget, mida räägime teise (Skype) arvuti mikrofoni.
10.00-13.00: Eestikeelne rühmatöö päevateemal. Osavõtt ka läbi Skype´i. Rühmatööd näitab kaamera (mitte veebikaamera)
17.00- 18.00: Venekeelse ettekande vormistamine. Kohaloleku registreerimine Webinaris
18.00-21.00: ÜLDISTUNG. Rühma ettekanne. Üritame läbi Skype´i sünkroontõlget.
21.00-22.00: Päeva refleksioon eesti keeles, ka skaibitsi. Homse päeva plaani täpsustamine.
Panin sellele režiimile nimeks virtuaal-reaalne avatud ruum, mis tähendab seda, et oleme valmis nii lihast ja luust elukaid enamvähem suvalisel ajal tuppa laskma kui ka vaime võrku ühendama. Jüri näiteks pakub ennast Skype´i laup kl 10.15-12.15 ja ka pärast 18.00
Samas Margus pidas võimalikuks ennast pühapäevaks kehalis-materiaalses vormis Tartusse toimetada. Võtame veel teadmiseks :korraldajad tahavad märgata sisenemisi virtuaalsesse "tuppa" mõni minut enne tunniplaanilisi algusi.

[Valdo]

Orgtegevuslik mäng ODI-6: Venemaa. Energeetika. Inimene. Kriisi ületamine
II päev: Kriisi situatsiooni analüüs. Globaalsed seaduspärasused ja vene spetsiifika
Tartu virtuaalrühm:
Tartu Kaunase pst.16-9. Skype: valdo.ruttas
rühma nimi ODIs: Obrazovanie litšnosti (dubleerib ühe sealse reaalse rühma nime )
rühma enese määratud nimi: Inimene kui sotsialiseeruv subjekt
Päevakava pühapäeval 15.novembril
05.55-06.00: Põhiarvuti ühendamine Webinari kaudu Verhni Tagiliga ja rühma kohaloleku registreerimine. Teine arvuti valmis suhtlema läbi Skype´i virtuaalsete mängijatega Eestist.
06.00-09.00: Virtuaal-reaalne avatud ruum. Eestikeelne rühmatöö päevateemal. Osavõtt ka läbi Skype´i. Rühmatööd näitab kaamera (mitte veebikaamera)
09.00- 10.00: Venekeelse ettekande vormistamine. Kohaloleku registreerimine Webinaris
10.00-14.00: KLASTRI ÜLDISTUNG.Rühma ettekanne
Meie rühm kuulab Webinaris ja vaatab teleri ekraanilt. Sünkroonselt tõlgime eesti keelde. Osalised, kes meiega kontaktis skaibitsi, kuulevad tõlget, mida räägime teise (Skype) arvuti mikrofoni.
14.00-15.00: Venekeelse ettekande vormistamine Üldistungile.
(16.00-18.00: Keegi meie hulgast jälgib külaliste esinemisi ja Ekspertide ümarlauda). Kohaloleku registreerimine.
18.00-21.00: ÜLDISTUNG. Rühma ettekanne. Üritame läbi Skype´i sünkroontõlget.
21.00-22.00: Päeva refleksioon eesti keeles, ka skaibitsi. Homse päeva plaani täpsustamine.
Samasugune tunniplaan jääb kehtima viieks päevaks, kuni 19.novembrini, ainult päevateemad muutuvad.

[Valdo]

Seoses suurte probleemidega katkematu kvaliteetse (kuuldava-nähtava) internetiühenduse tagamisel Verhni Tagiliga, lähevad edaspidi meie ettekannete presentatsioonid ja ettekande video teele nö meilitsi, mitte ei toimu onlainis.Selleks , et jõuda need(nii Power Pointi esitlus kui ettekande videosalvestus) ette valmistada meie aja järgi kell 10 algavaks klastri "Inimene" plenaaristungiks, leppisime kokku alustada meie rühmatööga kell 5.30 hommikul.
Klastri ettekannete jälgimine hakkab aset leidma samuti ODI-6 ülesriputatud presentatsioonide järgi. Klastri ja üldplenaaristungi kulgemisel hoiavad silma peal meie rühma poolt kokkulepitud inimesed, kes võimalusel vastavad küsimustele onlines, üldiselt aga kirjalikele küsimustele webinar su-s
Mängu teema III päeval,16.novembril on: Kriisi prognoos. Kriisi tagajärjed. Pööre või vanaviisi?
Talgujate meeskonnas tegutsevad vanaviisi aktiiivselt Maili Volmer, Meeli Saksing, Alar Randoja, Margus Maksimov, Agu Vissel, Jüri Ginter ja Valdo Ruttas. webinari kaudu on abis Ruuta Ruttas, Aivar Küttim, kui saavad ühendust, siis ka Enn Veesalu ja Jüri Plink.

[Valdo]

Täna jõudis talgujate virtuaalrühm ODI-6 fookusesse. Meie varahommikune rühmatöö võeti kogu Inimese klastri kõigi rühmade poolt vastu kui keskne.Tunnustati ka meie töövõimet: et alustame juba kell 5.30 ja suudame hoolimata tehnilistest takistustes olla kursis kõige Verhni Tagilis toimuvaga.
Positiivselt hämmastas meid vene gruppide esindajate ülihea arusaamine sellest, milles seisnes meie pakutud ideede sisu ja tähendus.
Homme jätkame taas 7-liikmelisena (kohale sõidab öösel Margus)kell 5.30 ja taas astume tunni aja pärast ühendusse meie nö lähima paralleelrühma esindajatega läbi Skype`i.Homne teema on "Majanduse, energeetika ja ühiskonna uute arenguvektorite tulevikupilt. Kriis kui arenguvõimalus".

[Valdo]

Viies päev algas taas 5.30 . Meilon kadusid: haigestus Maili. Meie koostöörühm Verhni Tagilis hilines Skype kohtumisele umbes tunni jagu (tehnilised põhjused), mistõttu meie ettekandest arusaamiseks ja ammugi selle edasiarendamiseks jäi neil aega napiks. Seetõttu oli neil klastri plenaaril päris mitmes kohas tõrkeid asjade adekvaatsel edasiandmisel teistele. Õhtusel üldplenaaril esinenud noormees oli aga juba täitsa tasemel. Oleme aktiivsed kaasalööjad plenaaridel ka küsijate, arvamuseavaldajatena.
Ka teised rühmad on hakanud meie esitatud skeemidel "jalutama" nagu see viiendaks päevaks päris normaalne peaks olema.
Tegelesime ka kogunenud mahuka materjali süstematiseerimise aluste paikapanemisega. Alarühm Alar, Agu ja Valdo jõudsid ka nö veebiTV kavandi esimeste piirjoonte joonistamiseni.
Vaimne seisund:mõttetalguline, st ergastatud.

[Valdo]

Tahtsin küll kuni mängu lõpuni siin foorumis mängupäevade kava ja põhiuudiseid sünkroonselt kajastada, aga võhma jätkus vaid viieks esimeseks päevaks. Agu oli kangem ja tema jutte neist päevist saab lugeda UralEst blogist http://talgujad.tartu.ee/uralest alt.
Kolme viimase päeva trendid olid reaalil ( Verhni Tagil) ja virtuaalil (Tartu) küll esimestel alla- ja teistel jätkuvalt ülespoole. See ei jäänud märkamata ka mängutehnikutel. Nii nimetas Inimese klastri juht virtuaali lausa kogu ODI "paalotška-võrutšaalotškaks" (ODI mainet nö väljapäästvaks võlukepikeseks). Viimase mängupäeva ootamatuseks oli mängujuhi, oblasti energeetikaosakonna juhataja Aleksei Sokolovi ärakutsumine mängust seoses kahe linna "kustumisega" elektrivarustuse võrgus.
Kas meie ootused mängule täitusid? Enam kui küll!! Praegu pikalt ei suuda sellest kirjutada. Magame välja, saame kolmapäeval materjalide ülesorteerimiseks jms kokku. Siis ka hakkame avaldama ja 2.detsembril teeeme klubikoosoleku, kus ka ODIst juttu tuleb.

[Jüri Ginter]

Me olime eraldi rühm ja suhtlesime vaid interneti vahendusel. See sundis meid paremini läbi mõtlema, kuidas oma sõnumit võimalikult hästi edastada.
Me jälgisime arutelu interneti vahendusel ja saime sel ajal omavahel suhelda, emotsioone välja elada jms. Teistel seda võimalust ei olnud.
Me arutasime eesti keeles, samas pidime kuulama vene keelt ja tõlkima vene keelde, mõni kord ka inglise keelde. See tekitas palju uusi seoseid.
Me olime väga erinevate mõttetalgutel osalemise kogemusega. Mina ja Valdo oleme rohkem mõttetalguid läbi viinud, kui Venemaal toimuvatel talgutel osalejad kokku osalenud (kaldun arvama, et talgute üldarv Eestis on suurem kui Venemaal kokku). Samas Meeli, Maili ja Alar rikastasid meid "puhaste lehtedena" tuues välja aspekte, mille peale me seni pole tulnud.
ODI-de ja mõttetalgute ajaloos tekkis täiesti uus situatsioon, kus üks rühm võttis kokku teiste rühmade ettekanded, rikastas neid oma aruteludega ning esitas need kontsentreeritud kujul. Seejärel teised rühmad arendasid antud teemasid (osalus, politeia jt) edasi. Üks rühm sünteesis need teemaarendused, lisas omalt poolt ja esitas uue koondi.
Viimasel teemal tahaksin kuulata ka teiste rühmaliikmete arvamusi. Selle kõrval võiksime arutada ka refleksiooni, enesemääramise ja sisulise arutelu seostamise üle. Meil kujunes välja nii, et need protsessid ei olnud eraldatud vaid olid põimunud (ma pole küll õnnelik viimase sõna üle, see pole päris täpne). Lahtiseks jäi ka mängutehniku roll. Mulle tundub endiselt, et sellist rolli on siiski vaja, kuid selle rolli sisu üle võiks arutleda. Varasematel mõttetalgutel oli juba sissetöötanud meeskond ning sel teemal polnud vajadust rääkida. Nüüd liituvad uued tegijad (ega Valdogi pole viimastel mõttetalgutel palju mängutehnik olnud, ta oli vaid ühtedel mõttetalgutel). Samuti võiksime jätkata arutelu selle üle, kuidas Skype vahendusel rühmatöös osaleda.

[Jüri Ginter]

Mis puudutab nüüd seda tehnilist ja keelelist segadust, milles me korduvalt ka rühmatööde ajal olima, siis selle kohapealt on kaks erinevat mõtet. Esiteks oli see väga häiriv kui sisuliselt rühmatöö arutelult mindi üle tehniliste probleemide lahendamisele. Teiseks aga olid need pausid vahepeal isegi kasulikud/vajalikud, sest minule isiklikult andis see rohkem aega oma peas asjad selgeks mõelda. Mis ma tahan sellega öelda, on see, et ma võib olla (kindlalt ei taha seda väita) ei oleks suutnud kõigi mõttekäikudega ilma nende "pausideta" tempos püsida.
Vene keele kasutus rühmatöös häiris mind ka natuke, sest ma pidin alati tõlget paluma, kui mingi vene keelne sõna jutu sisse tuli. See taaskord katkestas nii mõnegi mõttelõnga. Selles suhtes, ma ei saa öelda, et kakskeelne "mäng" mulle uusi seoseid juurde andis. Vähene vene keele oskus on aga siiski minu isiku põhine puudujääk, nii et ma ei pea vajalikuks seda pikemalt lahata.
Ma usun tegelikult, et see vajadus mõelda kaks korda enne kui ütled (mis puudutab venekeelseteks ettekanneteks valmistumist) oli väga hea praktika. See tegi asja selgemaks nii meile endile kui ka teistele töörühmadele. Kuidas samasugust vajadust eestikeelsetes töörühmades tekitada on muidugi juba isemoodi küsimus.

Ma muidugi ei tea, millist praktikat on kasutatud varasematel mõttetalgutel, aga erinevate rühmade ettekannete sünteesimine ja edasiarendamine oma teema valdkonnas tundus väga loogiline ja üldpildi mõistmiseks vajalik tegevus. Samas ei tohiks siinkohal liiga palju koostööd teha. Meie koostöö vene rühmadega oli küll väga tore, aga mina isiklikult kartsin seda, et kui meie neile oma mõtted ette kanname, siis nad võtavadki selle oma töö aluseks ning ei hakka nö omapoolset lähenemist üldse välja arendamagi. See oleks jälle iseseisvat "kastist välja" mõtlemist pärssinud. Ühesõnaga ma arvan, et seda teemat tuleb väga ettevaatlikult rakendada, et mitte muutuda mugavaks teiste rühmade tehtud tööd kasutades.

Minu jaoks oli tegelikult väga oluline reflektsiooni ja sisulise arutelu sujuv vaheldumine, sest see aitas mul mõttetalgute metodoloogiast paremini aru saada (mitte et ma väidaks, et ma nüüd kõigest aru saan). Näited eelmistest mõttetalgutest tekitasid mõnel määral segadust, aga see võis olla ka see, et Uralest ei olnud harjumuspärane mõttetalg.
Mängutehniku olemasolu on minu meelest jälle selline ettevaatlikuse küsimus ning sõltub väga palju inimesest. Jah, mõne kohapealt ta võiks olla küll, aga samas minu jaoks kaoks siis ära see võrdsuse tunne rühmas. Ilmselt hakkaks ma siis sealt poolt otsuseid ja lahendusi ootama (nagu rühmatööski sai arutletud võimu küsimuse juures). Ausalt öeldes, oli minu jaoks niigi raske endale kogu aeg sisendada, et olenemata vanusest ja kogemusest on ka minu mõtted olulised. Kui meil oleks olnud kindel mängutehnik, siis ma ilmselt oleksin ennast ka häälestanud sõltuma tema otsustest ja mõtetest. Samas on inimesed väga erinevad ja ilmselt mõne jaoks ongi mängutehnikut vaja juba puhtalt selle jaoks, et oma mõtetele mingi suund anda.

Nii, ma nüüd esialgu ei ütle rohkem midagi... vaid kuulaks heameelega teisi mõtteid (see konkreetne lause oli minu jaoks ka üsna olulise tähtsusega rühmatöö ajal).

[Jüri Ginter]

See oli väga õige tähelepanek, et pausid on rühmatöö ajal hädavajalikud. Antud juhul tekkisid need tehnilistest probleemidest, mõttetalgute ajal tegelesid sellega "mängutehnikud".

Mängutehnikute roll mõttetalgutel ja ODil on vastandlikud. Mõttetalgutel mängutehnik ei ole vastutav sisu, teemast kinnipidamise vms eest. Ta küll osaleb võrdsetel alustel arutelus, kuid esialgu on isegi parem, kui ta antud teemast mitte midagi ei tea. Vastasel juhul ei suuda ta end tagasi hoida ja ka teised jäävad tema peale lootma. See on juba kõrgem tase, kui mängutehnik ka teemast midagi teab. Ma pole kindel, kas minulgi see päris hästi välja tuleb.

Mõttetalgutel vastutab mängutehnik korraldusliku poole eest, ta tuletab õigel ajal meelde, et tuleb esitada ettekanne, selgitab ettekandele esitatavaid nõudeid, jälgib, et rühma liikmed saaksid ka puhata jms. Mängutehnik vastutas selle eest, et rühmade ettekannetest tehakse kirjalikud kokkuvõtted (mitte vaid koopiad skeemidest, kuid ka need), mis paljundatakse ja jagatakse teisele rühmadele hiljemalt järgmise päeva hommikul. Nagu ma juba kirjutasin, tuleb see teema meil veel lahti kirjutada, kuna viimastel mõttetalgutel (kümmekond aastat tagasi) oli meil nii kokkutöötanud meeskond, et sel teemal me ei arutanud.

[Valdo]

Meeliga üsna nõus. Kuna ka minu jaoks oli üritus täiesti esmakordne ja varasem kogemus puudus täiesti, jääb võrdlusmoment puudu.
Jüri viimane vastus pani mu just mängutehnilise poole pealt tagasi vaatama ja mõtlema, ning panin tähele, et meil tegelikult see mängutehniku vastutus või ülesanne jaotus kuidagi sujuvalt, ehk et
kõike tehtigi rühmana. Pean siin just korralduslikku ja tehnilist,mitte sisulist poolt silmas. Samas ma pole kindel, kas see tegelikult pikemas perspektiivis väga jätkusuutlik oleks, tõenäoliselt oli
tegemist lihtsalt kiirelt ja ootamatult tekkinud rühmasisese sünergiaga, mida vene rühmadel niiväga ei paistnud olevat.

[Valdo]

Hoolimata senistest kogemustest video ja telefonikonverentsidega oli grupitöö tegemine sellisel viisil minu jaoks uus kogemus.

See tõi ka välja selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne on see, et grupitöös on võimalik osaleda läbi interneti, kuid see vajab pingsat keskendumist ja pidevat tähelepanu. Piisab vaid väikesest „libastumisest“, et „rongist“ maha jääda. Inimeste nägemine ja visuaalsete selgituste olemasolu aitab asjale oluliselt kaasa.

Mängutehniline pool on oluline, kuid minu arust piisab protseduurilisest tasemest (aja jälgimine, kokkuvõtete olemasolu jälgimine jms.). Mida vähem grupi tegevusse sekkutakse, seda parem. Igale grupile minu arust eraldi tehnikut vaja ei ole, piisab kui grupile on vajalikud protseduurilised nõuded selgeks tehtud. Ma ei näe ka vajadust selle järgi, et kogu grupis toimuv peaks olema väga täpselt fikseeritud. Minu arust piisab kokkuvõtetest. Vajadusel võib kasutada kaamerat või diktofoni.

Reflektsiooni ja sisulise arutelu vaheldus aitab tagasi õigele rajale ning seda võiks ka edasipidi kasutada, kuid see ei asenda lõpu reflektsiooni. Oluline, et ollakse paindlikud ning ei hoita kinni reeglitest kui need hakkavad tegevust piirama. Meil toimis minu arust üsna hästi.

Koostöö Vene poolega sujus minu jaoks üllatavalt hästi, ma olin alguses küll oluliselt pessimistlikum.

Ideede edastamisega teistele peaks minu arust väga ettevaatlik olema, sest väga raske on arendada edasi teiste mõtteid kui sa seda „pead“ tegema, see on võimalik ainult sellisel juhul kui mõlemad rühmad räägivad samas „keeles“. Pooldan pigem seda, et iga grupp arendab teemat mille nad on algul valinud ning mille arendamiseks saavad ideid teiste gruppide käest.



Minu arust oli väga huvitav, suur tänu kõigile hea seltskonna eest!

[Jüri Ginter]

Eks mina ja Valdo pidasime seda rolli alateadlikult meeles. Samuti häiris see rollide konflikt mind ennast, ma ei teadnud, kas saan end sisule pühendada või pean üle õla kogu aeg ka kella vaatama.

Selline teise poolt aja meeldetuletamine on oluline positiivse stressi allikas, mis aitab mobiliseeruda. Vähemalt senini olen ma sellisel arvamusel.

[Valdo]

Agu on UralEst Blogis üles riputanud nende sündmuste kronoloogia, mis viisid ODI-6 Tartu virtuaalrühma kujunemisele. See skeem on sees ka videoklipis, mille tegime Verhni Tagili mängu lõppistungiks.
http://uralest.blogspot.com/2009/11/kuidas-sai-kokku-uralest-virtual.html
Meie sõnum selle skeemi juurde oli: Kõik takkajärgi vaadates suured asjad algavad väikestest, inimestevahelistest kontaktidest, nende suhtlemises sündivatest ideedest. Ka ODI-6-st osavõtuni viisid 1.mail arendatud mõtted interneti kasutamisest mõttetalgutel, seejärel Agu otsingud, mida Venemaal selles vallas uut, info leidmine ODI-5 kohta, isiklikud kontaktid selle osalistega ja siit läkski lahti ettevalmistus grupiga osavõtuks ODI-6-st.

[Valdo]

Mängutehniku refleksioon
1.Mõttemõlgutusi mängutehniku vajalikkuse ümber
Et kõik ausalt ja avameelselt ära rääkida , pean kõigepealt üles tunnistama, et olen ajavahemikul 11.november kuni 25.november 2009.a.tões ja vaimus täitnud orgtegevusliku mängu ODI-6 mängutehniku funktsioone. Mängutehniku postile asumise alguseks loen ettevalmistava koosoleku algust minu pool kolm päeva enne ODI avakella ja tinglikuks lõpuks kokkuvõtvat ja edasisi plaane täpsustavat koosolekut jälle meie Kaunase puiestee„stuudios” 25.novembril. Mul on siiralt väga hea meel, et mõttetalgute (või antud juhul ODI „mõttetalgulise rühma”) uustulnukad mu õlgadel mingeid „ohvitseripaguneid” ei märganud , ka siis mitte, kui Jüri provokatsiooni peale avalikult deklareerisin, et minap see mängutehnik olen. Sedapuhku oli situatsioon eriline veel selle poolest, et ühes rühmas oli koos kaks „maailma kõige kogenumat talgujuhti”. Sellist luksust me varem kunagi lubada pole saanud. Seega sai realiseeruda mõttetalgute terminoloogia järgi kõrgem pilotaaž ruudus (Vt. http://talgujad.tartu.ee/talgu_tosin_talgutera.html

6.Kõrgem pilotaaž), kus kogenemata silmale-kõrvale märkamatuteks jäävad mängutehnilised mõjutused liikusid nö käest kätte ja jätsid mulje, et nii ideede liikumine, uute momentide märkamine kui ka ajakavast kinnipidamine hoolimata igasugu tehnilistest ja organisatsioonilistest üllatustest „mägede tagant” toimuvad mingil iseeneslikul teel. Nähes, kuidas Verhni Tagilis mängutehnikud detailselt ette projekteeritud mängus jõuliselt, kriitiliselt ja lausa käskivalt oma rolli täidavad, võib meie talgute uustulnukaid täiesti mõista, kui nad seniste kogemuste pinnal arvamust avaldavad, et rühmadesse pole üldse mängutehnikuid tarvis, et piisab lihtsalt konkreetsetest korralduslikest kokkulepetest. Ma ei taha siin mingil juhul hakata monoloogi pidama, miks mängu/talgutehnikud vajalikud on. Pigem võiksime 2.detsembri klubiõhtul ühiselt arutleda, millise talgutehnikuga tahaksime/ei tahaks ühes rühmas olla või milliseks talgujaks (talgute korraldajaks) tahame saada. Mina ise ei saa enam ennast ette kujutada sellises rühma liikmena, kus pole talgutehnikut. Sest rühm, kus olen mina sees, on talgutehnikuga rühm ka siis , kui ma seda avalikult ei deklareeri ja ka muidu kohe algusest ei tiku rühma „juhtima”. Valdav enamus talgujate üritustel tegutsenud rühmadest, ka nt sellesuvistes töökodades, on olnud „talgutehnikuid sisaldavad” .


2.Meie ideed ja nende ideed
Kas, miks ja kui ettevaatlik tuleks olla oma ideede edastamisel teistele rühmadele?
Pakun selle üle arutlemise „seemneks” alljärgneva lõigu minu kirjast meie foorumisse :
Valdo Kolm Mai 27,2009 12:37 pm
Kelle omad on ideed?

Julgen ennast lugeda kuuluvaks Georgi Petrovitś Śtśedrovitski (sõprade ja õpilaste hulgas Gepe) koolkonda.
Gepe koolkonda kuulumine tähendab minu jaoks kõigepealt selle tunnistamist, et mõttetegevus on kultuurifenomen. Mõtlemine toimub kultuuris! Inimene oma ajuga ja lühiajalise eksistentsiga on vaid edasikandev osake selles suures kultuurivoos. Kõik mõtlemises tuleb kultuurist ja liigub sinna edasi. Gepe suhtus äärmiselt kriitiliselt nn psühhologistidesse, kes kaitsesid seisukohta, et mõtlemine toimub ajus. Mäletan üht järjekordset ägedat psühhologisti, kelle väite peale, et tema ju mõtleb oma ajuga, nähvas Gepe temale omase teravusega, et teie ei mõtle üldse. Teil on ainult teie assotsiatsioonid.
Loogilise jätkuna tähendab kuulumine G.P. koolkonda selle mõistmist ja tunnistamist, et ideedel pole ainuomanikku. Eriti selgelt ilmutubki ideede kuuluvus kultuuri ühismõttetegevuses. Mõttetalgute kui ajas kontsentreeritud ja ühisesse ruumi koondatud mõttetöö viljad peaksid aitama meid lahti saada meis kõigis kükitavast pisikesest isikukultusekuradikesest. Kui üheltpoolt tunnistatakse, et kollektiivse mõttetegevuse käigus sünnib sünergia, sünnib ja areneb midagi meist kõigist suuremat, ja teiseltpoolt üritatakse seda otseselt siduda oma isiku, mingi individuaalse aktiga, siis pole mõttetalgute tegelik sügavus sellele talgutajale veel ennast avanud.
Eesti mõttetalgute loos on juhtunud ka seda, et talgult haaratud saagitükiga on võssa joostud. Võite kujutleda teiste talguliste üleelamisi- nagu ma kusagil eespool kirjeldasin, emotsionaalsed lained mõttetalgutel on üliinimlikult suure amplituudiga.
On olnud ka juhtum, kus ühes põllumeeste talgurühmas jõuti osalistele suurt kasu võimaldavale ideele. Olukord oli hull sellepoolest, et idee avalikustamine (asi oli nö augu leidmises nõukaaegsetes reeglites) kogu talguseltskonnale oleks tähendanud leitud augu kiiret kinnitoppimist võimude poolt. Kompromiss leiti selliselt, et kõiki talgulisi informeeriti rühma poolt, et leiti auk reeglites, põhjendati, miks rohkemat ei saa öelda ( keegi siis ei võidaks), aga kehutati ka teisi sarnaseid võimalusi otsima. Tähelepanuväärne oli, et ka grupis osalenud üliõpilastelt (nemad ei saanud ideest kasu, kasu said saada vaid majandid) ei lekkinud info välja.
Üldiselt aga on mõttetalgud oma nime väärt siis, kui seal sünnivad ideed tänu koosmõtlemisele ja tulevad kasuks kõigi osaliste edasisele koostegutsemisele.

[agu]

Talgujate roll ODI-6 sees oli kokkuvõtvalt öeldes väga iseäralik, ebatüüpiline.

• Mõttetalgu rühm oli ODI osaline,
  
• virtuaalne suhtlusviis,
  
• ajanihe,
  
• kommunikatsioonitõrked (tehnilised ja keelelised),
  
• inimeste vajadus rühmast mitmeks tunniks, isegi enamuseks ajaks ööpäevast ära käia.
• Arutlusteemas oli kesksel kohal Kriis.
  
• Selline pingeline tavatu olustik suunab tuletama meelde, et S. Popovi väga oluline tekst kannab pealkirja - "ODI kui mõtlemine riskitsoonis". Mõttetegevus mittetäieliku  informeerituse ja ettenägematute olustikumuutuste tingimustes.
  
• Vene rühmade ületäituvus. Küsisin mängujuhilt hiljem, et miks oli ületäituvus. Sokolov vastas, et kardetud alatäituvuse asemel kujunes ületäituvus ja nemad soostusid sellega kui ülerahvastatuse kriisiga, teemassepuutuvaga.
  

Kaks esimest päeva võiks mina enda jaoks kokku võtta kui enesemääramise kriis.
Või määramatuse kuhjumine, kusjuures sellel kuhjumisel tajusin ma mängu esimestel päevadel kolmekihilist ja 7 kuu pikkust kujunemislugu.

1.Esimene määramatus, mida tundsin "kolme musketäri"  - Valdo, Jüri, mina -vahel. See algas kevadel.
Talgujate foorumis oli kujunenud meie aktiivsete kirjutajate kolmik ja ma tundsin ses kolmikus vajadust enesemääramiseks ja sellest lähtuvaks täpsustatud tegevusevisiooniks. Mai kuu lõpus postitasin ma seepärast foorumisse üleskutse enesemääramisest. Minu motiivid selleks olid kahte sorti.
Esiteks vajasin ma rohkem arusaamist mõttetalgulises aktiivsuses üldse. Mul on olemas küll umbes 20 mõttetalgu kogemus ja mõningased omal nahal välja kantud ja teiste poolt näpuga näidatud õppetunnid. See ei küüni aga lähedale Valdo ja Jüri kordades mahukamale kogemusele  talgutehnika vallas. Olin oma osalemise jooksul hakanud kogema mitmeid nüansse, mis refleksioonides sageli sõnastamiseni jõudsid. Samas olin märganud  kogenud talgutehnikute arutlustes nn "enesestmõistetavaid tõdesid", mis kokkutöötanud seltskonnas paratamatult tekivad, aga aja jooksul või uute isikute juurde tulles vajaks uut mõtestamist.

Üht sellist ""endastmõistetava tõe" kontsentraati näen ma Jüri postitatud tekstis
"Sünergeetilise-reflektsiooni-teesid".

Selles tekstis on hästi ära  kirjeldatud määramatuse esinemine ja kasv keerulise  ühiskonna tunnetuses. Suhteliselt vähe ridu on seal pühendatud määramatuse hindamise ja minimaliseerimise meetoditele. Kõneks oleva teksti koostamise ajast on oletatavasti möödunud mitu aastat, praegu on võimalik kõnelda juba märksa rohkem "määramatuse ookeanis märgatavatest või aimatavatest saarekestest". Seepärast ei kao minus kahtlus, kui viidatakse toonastele endastmõistetavatele tõdedele talgutehnikas või mujal. Ma pole suutnud poole aata jooksul leida aega kõneksoleva teksti kommenteerimisele. Kõige kaugemale olen ma ses suunas oma mõtetega läinud haridustalgu rühmatöös, kasutanud inimese  "erinevate toimeväljade" mudelit 
Nende mõtetega postitasin ma kevadel teksti talgujate enesemääramisest. Enesemääramisest

Valdo arendas enesemääramise mõtet    Tartus 25. juulil (klipis 7m30s-10m15s).
Kohtusime Valdoga suvel päris sageli, ja aegajalt ilmutasin ma siis oma "enesemääramislikku läbematust". Neil puhkudel seletas Valdo ikka, et tahab praktilist mõttetalgut arendada, mitte kaotada aega targutustele. Millist seisukohta ma püüdsin teatavaks võtta.

Dialoogides Jüriga oli esimestel kuudel tüüpiline, et ta ütles mitmel puhul küllalt lakooniliselt välja oma seisukoha,  vihjates mingile endastmõistetavale tõele. Kui nüüd Jüri aegajalt kinnitas sõnades oma avatust, siis ma ei osanud küll kohe märgata, kuidas tema avatus ilmneb.
Etterutates - alles ODI-6 ajal hakkasin ma rohkem aru saam Jürist. Tema tegutsemise fokuseeritud intensiivsuse ja miteplaanilisuse puhul on lakoonilisus arusaadav. Igatahes on mul nüüd hea  meel, et  Jüri temale omase intensiivsusega meie "kastanid tulest välja tõi" ja ma seda nii vahetult sain näha.

Teisele motiivi kevadiseks enesemääramiseks. Ma jõudsin sellest teisest suure osa juba esimest (talgulikku) motiivi käsitledes ära seletanud.
Kordan veel kord lühidalt.  Elu ja olustik on praegu hoopis teine.

• Viimase paarikümne aasta jooksul on ühiskonnaseisund muutunud järsult.
  
• On hakanud toimima infokommunikatsiooniline reaalsus, luues uued võimalused tunnetuseks ja eksimiseks.
  
• On olemas ja juurdepääsetavad uued meetodid keerulise ühiskonna käsitlemiseks.

2. Teine määramatus.
Määramatused UralEst ettevalmistamise etapis. Talgujate suuremad ettevõtmised on olnud Haridustalgud ja viimati osalemine ODI-6 , seejuures on ilmne kui ebaproportsionaalselt napp oli meie ettevalmistus viimaseks.
Valdoga sai püstitatud ja sõnastatud mõned küsimused, aga mitte neile vastatud:

• Kuivõrd on tegemist mõttetalgu kuivõrd ODI-ga?
  
• Kuivõrd suuname meie aktiivsuse Venesse, kuivõrd Eestisse?
  
• Kuivõrd Talgujate teiste tegevussihtidega kooskõlas, kuivõrd uus.

Kõigi muude argiste kiirete tegevuste taustal jäid need küsimused ja veel muud lahtiseks.

3. Kolmas määramatus ja lahendus.
Kui Jüri sai hakata mängust osa võtma põhjalikumalt, kui esialgu oletas, siis ei näinud ma selles mitte „ohtu minu juhi rollile“. Ma olen piisavalt aru saanud mõttetalgutel või muudel sünergiat eeldavatel ettevõtmistel osaledes, et edu nimel pole mõistlik domineerimine, vaid initsiatiiviruumi jätmine kõigile. Seda enam, et olen küllalt kogenud enda sassiminekut kiirel reaalajas tegutsemisel ja otsustamisel.
Ma lihtsalt tajusin, et Jüri kohaletulles oli enesemääramise ring juba läbi, edasi hakkas toimuma pealesunnitud kiires tempos tegevus ja eespoolseletatud määramatuse tunne minus süvenes. Ma kirjeldasin oma teatavaid kahtlusi Jüri tegevuse mõistmisel eespool ja lahtiseks jäänud otsi UralEst ettevalmistamisel. Pealesunnitud kiires tempos hakkas selline määramatus mind väga piinama. Pealesunnitud tempo tõttu polnud aega ka hakata oma probleemi välja tooma.

Mul on hea meel, et teisel päeval siiski saime mahti pikemalt rääkida ja ma hakkasin seetõttu paremini mõistma Jüri lakoonilisuse inimlikult loogilisi tagamaid. Ja takkajärgi on mul hea meel, et Jüri sai anda nii palju mängu korralduse kui ka sisu osas.

[agu]

Esmaspäeval 30. nov algab 17.00 meie aja järgi mängutehnikute refleksioon webinaris. Osaleb ODI ekspert Arkadi Nepomnjastši Kaliningradist. Talle palutakse jätta küsimused Navigo foorumisse.
link kysimuste jätmiseks foorumisse küsimuse jätmiseks peab sinna sisse registeerima. küsida ka kõnelda peaks saama webinaris ka.
Ma sõidan maale, ma ei tea kas saan osaleda.

[Valdo]

Agu kirjutab ülal:

2. Teine määramatus.
Määramatused UralEst ettevalmistamise etapis. Talgujate suuremad ettevõtmised on olnud Haridustalgud ja viimati osalemine ODI-6 , seejuures on ilmne kui ebaproportsionaalselt napp oli meie ettevalmistus viimaseks.
Valdoga sai püstitatud ja sõnastatud mõned küsimused, aga mitte neile vastatud:
• Kuivõrd on tegemist mõttetalgu kuivõrd ODI-ga?
• Kuivõrd suuname meie aktiivsuse Venesse, kuivõrd Eestisse?
• Kuivõrd Talgujate teiste tegevussihtidega kooskõlas, kuivõrd uus.

Kõigi muude argiste kiirete tegevuste taustal jäid need küsimused ja veel muud lahtiseks.

Mõttetalgukool pakub oma osaliste küsimuste ja probleeemipüstituste kaudu aina uusi ja uusi “programmilisi” teemasid (st teemasid, mis klassikalise kooli puhul peaksid kindlasti õppekavadesse-programmidesse sisse arvatama).
Nii ka Agu enesemääramise pobleemid , mida ma mõista püüdes katsun sõnastada järgmiselt: Agu jaoks tähendab enesemääramise probleemi mahavõtmine , ületamine , lahendamine (?) enese selget (või maksimaalselt , võimalikult selget, kindlat) enese kindlaks määramist . enesemääratust ja selle kaudu justkui “poole”, iseenda või oma seltskonna poolse määramatuse mahavõtmist. Kasvõi need kolm püstitatud ja sõnastatud küsimust, mis oleks tulnud ette ära vastata ja siis oleks selles, nö meiepoolses mängu otsas määramatuse asemele asunud kindlaksmääratus. Üks sümpaatne määratuse versioon võinuks olla selline: Eestis komplekteerime kolm rühma, igasse klastrisse ühe. See kolmik hakkab osalema virtuaalselt klastrite töös , nende üldistungitel . Teine päeva takt võiks siis toimuda nö Eesti mõttetalguna .Vastused kahele esimesele küsimusele: 50% mõttetalgut, 50% ODI-d, 50% Venesse, 50% Eestisse. Ka Talgujate teiste tegevussihtidega kooskõla oleks saanud teatud täpsusega ära määrata. Näiteks, et seoses energeetika teemaga (uus tegevussiht) kokku leppida selle uue rea koht ja osa eelmiste valdkondade hulgas.
Agu väidab, et need küsimused jäid lahtisteks muude argiste kiirete tegevuste taustal. Mina väidan: Need küsimused leidsid oma konkreetse vastuse nende argiste ja kiirete tegevuste käigus ja nende kaudu, mida me esialgu Aguga kahekesi, pärast 11.novembrit aga juba hulgemini toimetama asusime. Meie osavõtt ODI-st ühe virtuaalrühmana Inimese klastris saigi realiseeruda tänu sellele, et keskendumise asemel põhjapanevatele enesemääratluslikele (paikapanevatele) küsimustele me asusime situatiivselt ja operatiivselt tegutsema (Agu värbamisüritused, mänguplatsi määramine Kaunase pst-le, operatiivsuhtlus Alekseiga, tehniline side testimine Jekateriburgiga jms). Ma väidan, et tänu sellele, ma ütleksin, mõttetalgulisele tegevusele ongi meil praegu võimalik vastata kõigile neile kolmele küsimusele, mida Agu nimetab II määramatuseks. Teine variant- enne vastused paika ja siis tegutsema!- tähendaks seda, et küllap me jõuaks praeguseks selle analüüsil, miks meie osavõtust midagi välja ei tulnud, selleni, et oleks pidanud tegutsema vastavalt kujunenud situatsioonile ja näiteks piirduma ühe rühma komplekteerimisega.
Muidugi ei taha ma eelöelduga väita, nagu olnuks see, mis toimus, ainumõeldav asjade käik. Täiesti mõeldav on ka suur paralleelmäng Eesti-ODI või siis mõttetalgu, mis täiesti sõltumatult ODI-6-st oma elu elanuks. Antud ajas, antud inimeste eestvedamisel, kellest üks kisub ühele, teine teisele poole oma erinevate loomuste tõttu , sai aga tegelikkuseks just selline virtuaalrühm. Põhjalikum ja pikaaegsem ettevalmistustöö osalemiseks ühe rühmana teise meeskonna mängus on talgutehnikute kõnepruugis saanud nime: eneste talgueelne kinnirääkimine. See tähendab, et enne tegelikku mängu läbivõetud variandid tekitavad teatud ootusi ja nö kodusküpsetatud variante, mis “päris” talgutel hakkavad mõjuma talgu enese loomulikku käiku segavalt.
Mida öelda kokkuvõtteks? Mul on tunne (mitte teadmine), et üks praeguse ajajärgu probleeme on selles, et meie, vanema põlvkonna talgujad ka ise ei suuda ennast kooskõlla viia praeguse aja iseärasusega, et elada tuleb üha suurema määramatuse olukorras. Et see tähendab samamoodi nagu elukestev õpe elukestvat enesemääramist. Et elu muutub üha rohkem mõttetalguliseks. Et asi ei käi (enam kunagi) niimoodi, et on talgutevaheline periood ja selle sees mõnepäevased talgujupikesed. Ei ole nii, et selle pika perioodi sees on aega maa ja ilm tegelda talguliste sihtide seadmisega, siis sukelduda talgute puhastavatesse voogudesse ja sealt valgete luikedena selle sodipodise maailma kohale tõusta. Talguja tuleb olla 24x7, nagu nüüd öeldakse. Ka talgutevahelisel perioodil talguja olla tähendab praegusel juhul, kui me vaatame tagasi ODI-6-ga seotule, et meil on tegemist 1.maist alanud energeetikatalgute ettevalmistamise protsessi ühe osaga . Võrreldes haridustalgutega on siin olulisi erinevusi (on olnud osavõtt ülikooli seminarist, kontaktid kogukondlastega, otsingud teaduspargis, maaülikoolis, majandusministeeriumis, siis see ODI-6), aga asi ongi meil võrreldes haridustalgutega uus ja varem läbikäimata ala. Mina tunnen (jälle tunnen, mitte et tean) end energeetikatalgujana määrates veel väga ebakindlalt ja ebaselgelt, aga samas aitab see mind näha asju, millest ma ilma ennast selles määramata mööda vaataksin ja teha igal võimalikul juhul midagi, mis seda talguasja edasi viiksid. Ma ei vaeva ennast selle ette paikapanemisega, kuivõrd on see tulevane asi üht või teist aspekti haarav. Ma ei saa ju seda ette teha! Ja ei näe ka isiklikuks enesemääratluseks sellest miskit tuge. Ja kui keegi üritab mind sellistesse arutlustesse tõmmata, siis ma vastan kindlasti jälle, et ärme targutame, parem teeme ära ja vaatame siis!

[Jüri Ginter]

Agu tõstatatud küsimused on asjalikud. Neid pidime pidevalt kogu selle aja jooksul alateadvuses meeles ning täpsustasime reflektsioonide käigus. Vastuseid ei tea me veel praegugi, sest protsess jätkub. Asja iva ongi oskus õigeid küsimusi küsimusi esitada ja oskuses leppida sellega, et üheseid vastuseid enne algust ei ole võimalik saada. Päris tihti alustan ma arutelu sõnadega: kui ma teaksin, millised on arutelu tulemused, poleks mõtet arutelu alustadagi ning peaksime kohe neid tulemusi realiseerima hakkama.

Püüan esitada vahekokkuvõte nende küsimuste suhtes:
1) mõttetalgute ja miks mitte ka ODI meetodi edasiarendamine. Mõttetalgute osas saime ideid virtuaalse mängu, rühmade eri taktis töötamise, reflektsiooni ja arutelu vaheldumise jms osas.
2) meie aktiivsus on suunatud eelkõige Eestisse, samas tekitasime huvi meie vastu ka Venemaal. Esialgu ei usu ma hästi, et me läheksime Venemaale midagi tegema, kuid miski pole välistatud.
3) lisandusid venekeelsed ja ingliskeelsed rubriigid meie foorumil. Usun, et neil võib olla suur tulevik. Võibolla peaksime me täpsustama, mis on "Talgujate teised tegevussihid". Minu arvates saime üllatavalt palju materjali mõttetalgu kooli jaoks, valmimas on filmid eesti ja vene keeles. Leidsime mitu uut inimest oma liikumisse. Kas mõni siht jäi märkimata?

[agu]

Leidsin mõni aeg tagasi võrgust kogumiku MMK-2. ) Moskovski metodologicheski kruzok-2
Alles nüüd märkasin seal ka Sokolov Aleksei Evgenjevitši artikli.

Соколов Алексей Евгеньевич (1955 г.р.)
После окончания Уральского политехнического института в 1978 г. был распределен в Уральское отделение института «Энергосетьпроект».
Спустя десять лет попал на первую ОД игру по проблемам создания советов трудовых коллективов, которую проводила свердловская команда (В.Н. Селин, Н.М. Задорин, Н.Н. Тарасов) и в том же году по их предложению поехал на И-72 в Цахкадзор (Армения), где впервые увидел-услышал Г.П. Щедровицкого и узнал о существовании ММК, СМД методологии и игропрактики. Увиденное оставило очень сильное впечатление. Поражала и фантастическая эрудированность Георгия Петровича, и целеустремленность человека, свободно выбравшего и напряженно делающего свое дело, бесстрашная гражданская позиция, ответственность за страну не на словах, а на деле. И, конечно, захватила и увлекла идея предстоящего господства нового мировоззрения, более мощного, чем научное, в котором я был воспитан. Во время игры испытал острое ощущение вдруг возникшей ясности всего, как будто достиг просветления. Фразы ГП типа «кем себя помыслишь – тем и будешь», «главное – уровень притязаний», «методология может все» до сих пор кажутся магическими формулами, или заповедями, которые дают ключ к неведомым мирам. То же относится и к базовым схемам. Особенно вдохновляли «велосипед» и идея развития. Хотелось рассказывать о том, что обсуждалось на играх, всем и каждому, естественно, каждый раз наступая на одни и те же грабли непонимания.
После первой же игры стал энтузиастом ОДИ-проектов, считая, что, участвуя в них, я занимаюсь настоящим делом. Собралась группа сослуживцев, заинтересовавшихся методологией и ОДИ. Нам удалось организовать две игры в Энергосетьпроекте, на первых порах встреченных с энтузиазмом и принятых директором института. Мы организовали кружок по методологии проектирования, пригласив руководителем Н.Н. Тарасова. Но рамки темы нам казались малы, хотелось понять, как устроен весь мир с точки зрения СМД методологии. Шло какое-то переформатирование привычных представлений. Сказывался эффект ОД игр, возбуждающих интерес ко всему и не очень непонятно к чему. Мои коллеги В.А. Ухалов, А.И. Рудик, Е.Б. Богнер жадно, как и я, хватали все подряд, что встречали на играх. Однажды услышали от Олега Исаева название этому – «бармалейство». Тем не менее думаю, что жажда ловить все методологическое без разбора вполне оправдана в первоначальный период накопления методологического багажа.
В 1991 г. мы пригласили ГП в институт выступить с лекцией по вопросам проектирования и проектировочного мышления. Сохранилась видеозапись этой встречи. Георгий Петрович, четко чувствуя настроения аудитории и обострившийся тогда интерес к социально-политическим проблемам, рассказывая о типах мышления, охотно «шел на поводу» у аудитории, живо реагировал на любые вопросы, превращая их в способ сообщить нам не только глубокое понимание истории страны, но и свою позицию, что было в то время очень непривычно. Позже я участвовал еще в двух его играх, был на конференции, посвященной 10-летию ОДИ (в Коуровке под Свердловском), конференции по методологии проектирования в Тольятти и двух методологических съездах-конгрессах с его участием.
Перейдя в 1993 г. на работу в службу перспективного развития АО «Свердловэнерго», предпринимал попытки внедрения СМД подхода и семинарско-игровых форм в организацию серии разработок по концепции и программам развития энергетики региона. С 1996 г., когда игротехническое движение в Екатеринбурге иссякло, стал проводить свои игры. С 1999 г. участвовал в нескольких играх П.Г. Щедровицкого по вопросам реструктуризации РАО «ЕЭС России», а также в нескольких «семейных играх» ШКП.
Методологом себя никогда не называл – всегда было четкое понимание неготовности, недостойности этого высокого и уважаемого мной статуса, но всегда, тем не менее, ощущал причастность к этому «сословию». И надеюсь, что, кроме ироничного прозвища человека, «ушибленного методологией» и звания «недометодолога», есть и достойное имя для таких, как я.
Хотя мне не чужды лидерские амбиции (много лет руководил клубом подводников в УПИ), но в методологии я бы с удовольствием довольствовался позицией ученика. К сожалению, период моего ученичества в этой сфере был слишком кратким. В Свердловске игротехническое движение иссякло, наезды в Москву, где во время командировок удавалось посетить какой-нибудь семинар, были эпизодическими. Думаю, это типичная ситуация для очень многих. Именно поэтому мои инициативы в качестве организатора и руководителя семинаров и игр стали реальностью при вполне осознаваемом мной дефиците опыта, знаний и даже способности (и готовности) читать методологические тексты. И еще одна мотивация мной двигала и жива до сих пор. Я считал и считаю ненормальным, несправедливым, что ли, то обстоятельство, что многие мои соотечественники (сегодня это поколение моих сыновей) просто не подозревают о существовании мира методологии и увлекательнейшего способа путешествия в мир мышления – ОД игр.
Последняя серия игр и семинаров под общим названием «Навигация» проводится с 2001 г. по настоящее время. Она связана с кадровым резервом энергетики, в первую очередь со студентами УГТУ-УПИ. Кстати, в игре 2004 г. «ГОЭЛРО-2», посвященной памяти ГП, мы устроили виртуальную встречу с Учителем, показав молодежной аудитории видеозапись его выступления перед энергетиками в 1991 г. По-моему, в этом что-то есть. В серии проектов, осуществляемых вместе с коллегами (А.И. Вилесовым, К.Ф. Гавриловым и другими, в основном молодыми людьми, пришедшими в движение в этом тысячелетии), постепенно складывается команда игропрактиков. При отсутствии харизматических лидеров, людей с большим игротехническим опытом и, тем более, методологической подготовкой, развитие сообщества строится на балансе ценностей личности и коллектива.
С июня 2006 г. – начальник отдела энергетики и связи в министерстве промышленности, энергетики и науки Свердловской области. Удалось включить ОДИ на тему «Энергетика. Россия. Человек» в план работы областного правительства. Предполагаем организовать обсуждение идеи создания системы управления (развития) энергетики в новых условиях.

[Valdo]

Noorte I Euraasia majandusfoorum toimub Jekaterinburgis

Leidsin põhjuse, miks meie sõber Aleksei Šustov ilmutab erilist energilisust Jekaterinburg-Tartu telesilla kiirel korraldamisel. Nimelt on Uurali Riiklik Majandusülikool esimese Euraasia noorte majandusfoorumi korraldaja.
See foorum kujutab endast konverentside, seminaride, ümarlaudade, tegevusmängude, teadustööde konkursside, noorte ökonomistide ja juhtivate teadlaste-poliitikute kohtumiste ja erinevate kultuuriürituste seeriat. Peateema: Noorsoo koht ja roll maailma majanduse humaniseerimisel.
Kokkuvõtvad üritused toimuvad 20.-22.mail 2010 Jekaterinburgis ja 5.-7.juulil 2010 Kasahstani pealinnas Astanas. See foorum on kahe suurfoorumi - XV Venemaa Majandusfoorumi ja III Astana Majandusfoorumi – noorsooplatvormiks.
Foorumit toetavad Venemaa Presidendi Administratsioon, Venemaa Riigiduuma ning veel mitmed ametkonnad ja organisatsioonid.
Foorumi osalistena on selle presentatsioonil 27.novembril välja kuulutatud järgmised riigid: Kasahstan, Armeenia, Eesti, Hiina, Tšehhia, Mongoolia, Saksamaa, India jt riigid.
Arvan, et juba Eesti asukoht selles loetelus on selline, mille kohta öeldakse: seisus kohustab!
http://www.apiural.ru/soc/?art=55863

[agu]

Noorte I Euraasia majandusfoorum toimub Jekaterinburgis

Foorumi osalistena on selle presentatsioonil 27.novembril välja kuulutatud järgmised riigid: Kasahstan, Armeenia, Eesti, Hiina, Tšehhia, Mongoolia, Saksamaa, India jt riigid.
Arvan, et juba Eesti asukoht selles loetelus on selline, mille kohta öeldakse: seisus kohustab!
http://www.apiural.ru/soc/?art=55863

Ma polnud siinosutatud teksti näinud aga Aleksei jutust on see mulle tuttav. Kui Aleksei seda suuliselt esitab - omas kõmisevas keerulises kõnepruugis - siis tundub üritus eriti muljetavaldav. Ma saan aru nii, et üritus on ilmunud Aleksei enda mustandist laiemale pinnale küllalt värskelt. Eesti on nimekirjas olemas Aleksei Tallinna äripartnerite ja meie (Talgujate) tõttu. Kuivõrd kavandatu tuleneb tema enda, kuivõrd vene geopoliitiliste teoreetikute, näit Gromõko initsiatiivist, ei ole ma aru saanud.
Ma ütlesin Alekseile, et me ei saa nii kõlavale värgile siin kohe võrdväärse iluga üksust kokku, siis vastas tema, et üksus võib koosneda kas või ühest isikust.
Teoreetiliselt on asi huvitav, võiks isegi noorte kõrval selles kiibitseda. Aga keegi peaks ses Eesti üksuses ikkagi süvenenult ka tegelema, kui selline tekib.
Kellel meil jätkub aega?

Meie UralEst nimekirjast sobivad oma tegevuse poolest Maili ja Margus sellisesse võrgustikku.

[agu]

Eelmisel nädalal oli mulle tulnud postiga pakk Uuralist, 160 rubla väärtuses marke peal.

	Diplomid Tartu osalejatele, 7 tk
	2004. ja 2006. aasta mängude raamatud, 232 ja 172 lk
	152 lk
	360 lk
	195 lk

[agu]

Rääkisin õhtul Sokoloviga Webinaris. Neil on igal esmaspäeval Webinaris seminar-
Ikka aadressil navigo.su

Nad planeerivad jaanuari lõpus, (algusega 24? jaan) täisvirtuaalset ODI mängu, mille sisuks on ODI-7 projekteerimine
mäng toimub õhtuti, läbi webinari, iga osaleja enda kodus.
5 õhtut
Meie aja järgi umbes nii: 21.00-24.00 rühmatöö, pleenum kell 00.00 kuni 02.00

[Sponsored content]