Kuidas viia mõttetalgu meetodid kooli

[Jüri Ginter]

Arutelu täiendatud kokkuvõte edasiseks täiendamiseks ja arendamiseks

Esialgne kirjapanek: Ülar Loolaid, täiendused ja täpsustused arutelus osalejatelt.


Mis toimus

„Kuidas viia mõttetalgu meetodid kooli” - selle küsimuse üle arutasid Ülar Loolaid, Jüri Plink, Valdo Ruttas, Ene-Silvia Sarv. Arutelu toimus 25.07.2009 TÜ haridusteaduskonna hoones Tartus Salme 1a.

Arutelus osalejad leppisid kokku, et lisaks arutelu teksti täiendamisele toimuvad meil omamoodi virtuaalsed mõttetalgud ja me jätkame oma pooleli jäänud arutelu.


Küsimusest

Põhiküsimuseks oli: „Kuidas viia mõttetalgu meetodid kooli“, sellele oli liidetud kitsam, kuid teemaga seonduv küsimus: „Kuidas kohandada (mõtte)talgu- ja õpetamise meetodeid selliselt, et jõuda soovitud tulemusteni piiratud aja tingimustes”.



Täna on meil võimalus ja vajadus vaadata mõttetalgute metoodikale läbi erinevate prismade:
a) meil on paarikümne aasta tagune kogemus mõttetalgutest, ettekujutus ideaalist, omad ja ka ühised mälestused;
b) me oleme vahepealsetel aastatel tegelenud erinevate valdkondade, teemade ja metoodikatega, siin on igaühel oma arengud, katsetused ja kogemused;
c) ühiskond on muutunud ja kujunenud on uus olukord, meil on tänased täienenud (muutunud?) teadmised ja arusaamad.
Tähtis on, et me pole mõttetalgusid unustanud ja oleme täna mõttetalgute arendamiseks uuesti kokku saanud.



Küsimuse püstitajate taustast

Arutelus osalejatel on kõigil mõttetalgute korraldamise kogemused sellest perioodist, kui mõttetalgute meetod Eestisse jõudis ja siin arenema hakkas. Väike tagasivaade, kuidas keegi meist mõttetalguliseks sai. Me oleme kõik väga erilised J ...

Valdo Ruttas: Osalus G.P.Štšedrovitski metodoloogiaringi tööst algas 1980.a.veebruaris, st mõni kuu pärast tema korraldatud esimest organisatsioonilis-tegevuslikku mängu (ODI-1, Novaja Utka 1979). Sestpeale olin aktiivne ODI-del osaleja ja hakkasin koos oma kaastöötajatega TÜ kõrgkoolipedagoogika laboris ja üldfüüsika kateedris aretama ja katsetama Eesti kultuuriruumi sobivate mängude vormi ja meetodit. Peagi sai selles töös tugevaks kaasalööjaks Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut (VÕT), seejärel Eesti ATK Juhtimise Kõrgem Kool (JKK) jne. Kuni 1986.a. kevadeni kasutasime orgtegevuslike mängude nime, kuigi selleks ajaks oli meie arendatav meetod kujunenud juba täitsa ehtsateks eesti mõttetalguteks ja lausa ootas endale seda õiget nime. Kui tegin ettepaneku Käärikul veel orgtegevusliku mängu sildi all kokku kutsutud EPT-de juhtide mäng mõttetalguteks ümber nimetada, võeti see vaimustusega vastu. Järgmisena kandis mõttetalgute nime (Mõttetalgud VÕT-1, Tartu 1986) füüsikaõpetajate „Aatomifüüsika teema projekteerimine”. Sestpeale algas mõttetalguliikumise kiire laienemine väga mitmetele elualadele, mis kestis hoogsalt kuni 1991. aastani. Kui lugesin kokku need mõttetalgud, millede talgujuhiks 1990.a. jaanuarist kuni 1991. aasta juuni lõpuni ise olin, sain summaks 30. Aga sel ajal oli meie talgugrupis juba mitmeid noori talgujuhte eesotsas Jüri Ginteriga. Võib väita, et mõttetalgute tippajal peeti peaaegu igal nädalal Eestis mingis valdkonnas (haridus, majandus, omavalitsus, riik) mõttetalguid.

Ülar Loolaid: Asusin Juhtimise Kõrgemasse Kooli tööle 1987. aastal. Puutusin aeg-ajalt kokku ka täiendõppega, kuigi minu töö ei olnud otseselt õppetööga seotud. Osalesin ka mõnel mõttetalgul, esimene oli majandijuhtide täiendõppe raames toimunud talgud Pärnus (tookord APN puhkekompleks, praegune hotell Strand). Hakkasin võimalust mööda osalema mõttetalgutel rühma vedajana. Osalesin ka mitmel haridusseltsi korraldatud mõttetalgul.
Oluline ja huvitav elamus oli osalemine 1988 aasta suvel Šotšis toimunud hariduse ja koolireformi teemalisel organisatsioonilis-tegevuslikul mängul (ODI), mis kestis 9(11?) päeva. Osalesin Eestist ainukesena, kogu töö oli vene keeles. Elamus oli võimas... Sellest mängust on palju meenutada ja rääkida, aga see jäägu järgmisteks kordadeks.
Perioodil 1988-1992, kui ma mõttetalgutel aktiivsemalt osalesin, hakkasid mõttetalgud lühenema. Kui esimene oli 5 päeva, siis mida aeg edasi, seda enam toimusid nelja-, kolme- ja ka kahepäevased mõttetalgud.
Kuigi arutlusi ja juttu talgute korralduse ja olemuse ümber oli palju, jäid minu jaoks ka hall ala, kus ma ei saanud kõigest toimuvast aru ja kõigele ei leidnud ka mõistetavat seletust. Eks see sundis ise vastuseid otsima ja mõtlema.


Ene-Silvia Sarv, kuidas Sina mõttetalguliseks said?



Jüri Plink
Mõte mängudest hakkas idanema pärast H.Hesse „Klaaspärlimängu” lugemist. Mängima sai hakatud G.P.Štšedrovitski metodoloogia ringis 1980.a. veebruaris. Elamus oli lummav- kõik
Meeled olid hõivatud tervenisti mõttetööks, et raske oli tulla siia igapäevasesse tegelikkusesse. Kuid argipäev viis õigepea sind oma „liistude” juurde ja vajadus sellest kõrgemale tõusta pani osalema mõttemängudes nii Eestis kui ka Venemaal. See kestis
võimaluste piires kuni 1987.a. Kõige rohkem olen olnud neil mängudel grupijuhina, mis
andis kogemusi mõttetööks 7-12 inimesega rühmas. Kõige enam võttis aega ja energiat
avada inimeste kõik meeled mõttetööks- see on midagi alateadvusele põhinev tegevus,
mis ei teki enne 2-3 ühistegevuse päeva. Seega ühe päevaga saab midagi tehtud, kuid
meeled ei avane ja mõtlemine jääb „argipäevaseks” st.asi peab minema „untsu”, kuna
kodutööna asi ei liigu, vaid mõte läheb „umbe”. Teiseks on oluline jõuda ühiselt ka
REFLEKSIOONI* - see mõistena ei ole midagi erilist, kuid tegevusena pole see nii lihtne.
Ja nüüd on lootus asuda teatud asjades mõttetegevusele, mis viib meid sammuke edasi.
Tänan.

Meie kogemused ja tähelepanekud


Ene-Silvia:
Olen osalenud füüsika õppekava arendamise mõttetalgutel. Minu tähelepanekud:

1) Need, kes osalesid mõttetalgutel, paistavad õpetajatena või koolijuhtidena positiivses mõttes silma, nad on jätkuvalt tegusad ja aktiivsed. Mitmed teised õpetajad ja koolijuhid (siis mõttetalgutel mitteosalenud), kes osalesid uuenduslikes projektides, on oma aktiivsuse ja uuenduslikkuse kaotanud ning „maha käinud”.

2) Vähe on olnud vahepeal võimalusi kasutada puhast mõttetalgute tehnoloogiat. Olen kasutanud õppetöös lähenemist „kooperatiivne projekt”

3) Eesti õpetaja kõige nõrgem koht on eneseanalüüs ja uuringulisus.

Üheks töömeetodiks on ideede kirjapanek lipikutele (koos nimega). Õpetan Tallinna Ülikoolis õppeainet „Õppiv organisatsioon ja teadmusjuhtimine hariduses” (KAK7011).

Ü: kooperatiivse projekti sisu/ metoodikat võiks veidi avada!
Järeldus meie õpetaja nõrkadest kohtadest on minu arvates väga oluline teadmine, mida oleme saanud uuringust, see annab selgituse mitmele probleemile ... Vähese eneseanalüüsi ja uuringulisuse mõju õpikeskkonnale, õpilasele, ühiskonnale, arengule võiks rohkem avada.



Ülar:
Töös olen kasutanud osi ja ideid mõttetalgutest, erinevaid rühmatöö ja koostöö vorme ja meetodeid. Seda koolituses, uuringutes, arendusprojektides, strateegiate koostamisel jne. Olukordi, kus olen pidanud tegutsema, iseloomustab: piiratud aeg, vajadus jõuda tulemusteni, inimeste ootus sisulise ja metoodilise selguse järele (raamistuse vajadus).
Oma töös olen suhteliselt palju õppinud erinevaid meetodeid, neid rakendanud, arendanud ja ka uusi kujundanud.

Olen läbi käinud ja osaline olnud ühes „kooliuuenduses”: Eesti jaoks on põllumajanduse nõustaja (konsulent) uus ja samas taasavastatud kutsetöö valdkond, mida rakendatakse alates üheksakümnendatest. Nimetus „konsulent“ oli kasutusel vanal Eesti ajal, selle tõi põllumajandusnõustaja vastena taaskasutusse Mati Tamm. Osalesin PHARE Põllumajandusliku nõuande projektis nõuandemetoodika õppijana ja järgnevatel koolitusel kogenud välisekspertide juhendamisel ka kaasõpetajana. Tegime saadud teadmisi kasutades nõuandmetoodika koolitusi, arendasime koolituse meetodeid, seda siis Juhtimise Kõrgema Kooli järglases Maaelu Arengu Instituudis. Õpetan Maaülikoolis õppeainet „Nõuandetegevuse alused” (PK 1185). Olen osalenud konsulendi kutsestandardi loomisel, olen kutsekomisjonis ja ka aeg-ajalt hindamiskomisjonis.

Mõned kogemused ja üldistused, mida olen teinud kolleegidega läbiviidud koolitusest, seminaridest, arendusprojektidest:
· Mida lühem on tööks antud aeg, seda rohkem on vaja lähte- ja taustatingimused (raamid) ülesandeks ette anda.
· Kui ülesande püstitus jätab tegijale (üksi, grupiga) liialt palju lahtisi otsi või määramatust, tekib osalejatel segadus ja nad ei pruugi jõuda tulemusteni. Mõned võivad ärrituda ja osutada vastupanu, aga see on inimestega töötamise loomulik osa.
· Ülesande põhjalik läbimõtlemine ja küsimuse selge sõnastamine on oluline osa koolitaja ja seminari juhi töös. Läbi praktika ja kogemuse olen näinud, et ülesande lahendamise protsess ja tulemus sõltuvad palju küsimuse püstitusest.
· Peale ülesande lahendamist on vajalik ülesande tulemuste analüüs ja tagasiside.
· Kõiki teadmisi ei saa anda rühmatööde ja koostegutsemise kaudu auditooriumis või seminaridel, tähtis osa on ka iseseisval tööl ja enese arendamisel.
· Seminaride ja arutelude arusaadava ja loetava kokkuvõtteni on pikk ja raske töö – sildid märksõnadega ą täis laused ą kõrvalseisjale arusaadav tekst. Enamasti on esialgsed märkmed sellised, millest on ilma konteksti teadmata raske aru saada. Samas on konteksti kaasa andmine vajalik. Konteksti aitavad taastada pildid (ka plakatitest), et osalejatele meenuks toimunu ja aitaks ületada barjääri, mis tekib vestluses kogetu ja uue teksti vahel.
· Edukaks tööks inimestega on vaja mitmeid erinevaid meetodeid, sobiv meetod tuleb valida lähtuvalt olukorrast, vajaduse ka kohandada vastavalt olukorrale. Võrdlusena, mitteprofessionaal õpib selgeks (või matkib) ühe meetodi ja kasutab seda siis igal võimalikul puhul. Meenub juhtum, kui mind kutsuti arutelu juhatama ja öeldi: eks sa ise tead mida sa tegema hakkad aga ära sa seda SWOT-i küll tee ... Täna on Eestis SWOT analüüsi meetod lausa õigusaktidega kõrgele aujärjele tõstetud ...
* SWOT-analüüsi meetodit kasutatakse organisatsiooni analüüsimiseks ja strateegiate kujundamiseks, minetus tuleb sõnadest Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Mõnel puhul on arusaamatusi tekitanud inglise keelest tuletatud nimetus ”SWOT”. Kaluritega töötamisel pakkusime kõrvale eestikeelsema nimetuse - ”VONT-analüüs”, kus siis tähed on eestikeelsetest sõnadest Võimalused – Ohud – Nõrkused – Tugevused.


Valdo:
Mõttetalgute maaletooja, kasvataja, arendaja, toitja ja nime andja

Lisaks mõttetalgute meetodi kasutamisele ja arendamisele loonud ja arendanud erinevaid ühise mõtlemise ja koostöö meetodite väikevorme – mõttesõel, rotaator, ...

Ideede kirjapanek lipikutele ja ideede hindamine – oluline on seada sisuline hindamise skaala. Eesti Liidrite Arenduskeskuse tegevusprogrammi väljatöötamiseks viisime koos Peep Lajaga AIESECist 2005.a. juunis läbi lipikute meetodil ideede kogumise, millede järgnevaks hindamiseks pakkusin välja nn osalusskaala. Iga ideed tuli hinnata järgmiste tähtedega:
M – see on just minu rida!;
L – löön tegemisel kampa!;
T – toetan aktiivselt: teen promo, reklaamin jms;
V – võtan osa, kui korraldatakse;
P – passin;
O – olen vastu!;
? – ei saa pihta.
Sellise hindamise oluliseks aspektiks on hindaja tegevuslik enesemääramine hinnatava idee suhtes. Hindamisel on kaks tulemust:
· Esiteks, hinnang ideele kui sellisele (igale tähele vastab ka mingi pall: M=5, L=3 jne).
· Teiseks on hea idee selline, mille ümber koondus ka tegijate tiim, ja see on antud juhul esmatähtis. Tegijate tiimi tekkimine sinu idee ümber on ühtlasi märgiks, et sa oled välja teeninud õiguse võtta enesele vastutus hakata ideed ellu viima. Sulle on öeldud, kellega ja mil määral sa saad arvestada.



Jüri (Juss):

Mõttetalgud (kui metoodika, kui töövorm) on väärtuslik asi.
kolm teesi mõttetalgute kohta, mille tahan artiklina lahti kirjutada:
1) Ei ole võimalik probleeme lahendada selle mõtlemisega, mis neid probleeme tekitas (Einstein).
2) Mõtlemise arendamine on mõttetalgute esmane ülesanne.
3) Mis teha siis, kui kõik on untsus.



Ü: See kolmas on pigem küsimus kui tees, siit tuleks siis edasi mõelda ja tees sõnastada ... vaheküsimused: Mis on untsus? Mis ei ole untsus? ...


Meie arutelu ja rühmatöö kokkuvõttev plakat

I. tees: Ei ole võimalik probleeme lahendada selle mõtlemisega, mis neid probleeme tekitas kogemus ą lineaarne rakendamine(?) ą passiivne peegeldusII. tees: Mõtlemise arendamine on mõttetalgute esmane ülesanne. mõttetalgu meetod ą mõtlemise arendamine (sh. alternatiivsete stsenaariumide abil)III. tees: Mislaadi mõtlemine on untsumineku taga? näiteks õpetajajatel puuduv/ vähene reflekteerimise võime Vajalik koostada ja töös rakendada õpetaja/ koolijuhi/ ametniku mõttekoolituse „meetodite korv“.

Ü: Lisage selgitusi, täiendusi, et meie mõte teistele pärale jõuaks!

Mõned ideed, millega edasi töötada:


I) Mõttetalgud on arenev meetod, mitte jäik ja kivisse raiutud tegutsemismall. Küll on iga meetodi juures mingid püsivad asjad, inimeste ja organisatsioonide puhul näiteks väärtused. Siit võiks mõelda, mis on mõttetalgute puhul need olulised püsivad asjad, mida on vaja kindlasti hoida.


II) Meil oli Jussi pildijoonistamise juures juttu erinevatest võimalustest probleemi käsitlemisel, erinevatest reflektsioonide tasemetest, mõtlemisest ja erineva taseme õppimistest. Need asjad seonduvad päris palju ka õppiva organisatsiooniga. Ka mõttetalguid võib käsitleda organisatsioonina.


III) Oluline ja vajalik on kokku panna tööriista korv, kus on meetodid ja nende kirjeldused. Mõned on eespool juba nimetatud, mõned on kirjeldatud. Võiksime alustada ühe loendiga, kus on nimetus ja väike sisuseletus (annotatsioon), siis saab edasi koguda meetodite kirjeldusi ja juhiseid. Mitmed asjad on ju olemas. Koduteel arutatud mõte: kui meil on selge, mis on mõttetalgu jaoks olulised printsiibid, saame neist lähtuvalt ka meetodeid testida ja kohendada.




Meie kontaktandmed

Ülar Loolaid yloolaid@hot.ee 5030495
Jüri Plink jyri.plink@hotmail.com 5220455
Valdo Ruttas vruttas@hot.ee 5230179
Ene-Silvia Sarv enesarv@tlu.ee 5520449

[Admin]

Sellel lingil avaneb eeltoodud materjal koos skeemide ja joonistega.
(Jüri Plinki mälestusteta)
http://talgujad.tartu.ee/25_juuli_09/25_07_09_TalgudKooli.html

[Valdo]

25.juulil leppisime kokku ja ülar pani kirja, et jätkame arutelu nö virtuaalselt.
Siin üks väike näide selllest:lõik minu meilist Enele 5.augustist.
Toon selle siin välja, kuna selles on peidus üks küsimus, millele me keegi siiani pole isegi vastuse saamise teed leidnud. Ehk on lugejate hulgas keegi, kes oskab avitada?

Tere Ene!
Kuidas Sul läheb? Mul ei lähe...meie rühmatööst need mõtted pääst välja, kus me hakkasime mõtlema mõttetalguliste meetodite läbivõtmise pääle sest vaatevinklist, et mis neis seda mõttetalgulist on. Kaks prismat, millest läbi lasta, said selgeks ju kohe: enesemääramine (siin saab ju ka seda osalusskaalat pruukida, eks?) ja refleksioon. Olen mõelnud ka inimese meelte avamise pääle ( et kuivõrd meetod seda teeb,aga kraadida ei mõista), proźektiivse konstruktiivsuse pääle ( et kuivõrd ta avitab minevikusituatsioonidelt lähtudes tulevikusituatsioone ehitada; siin oleks abiks Štšedrovitski "velosipeed").Ehk on Sul selles plaanis (eriti selle emotsionaalse osas) miskit tarka või kavalat tagataskus? Plaanin vabadel tundidel teha proovi, et kas need riistad üldse ka pruugitavad on, mida arvan, et võiks olla.

[Sponsored content]