Meie arusaam mõttetalgutest 1998 (Jüri Ginter, Valdo Ruttas, Ivar Dembovski)

[agu]

MEIE ARUSAAM MÕTTETALGUTEST
( sissejuhatus môttetalgutele)
Jüri Ginter, Valdo Ruttas, Ivar Dembovski ja grupp "TALGU"


Inimkonna eksisteerimist mõõdetakse miljonite aastatega. Selle aja jooksul on ta oma elu püüdnud seletada miljonitel eri viisidel. Me ei oota mõttetalgutelt sensatsioonilisi avastusi, kuid loodame, et need aitavad meil paremini toime tulla oma probleemidega nii mõttetalgute ajal kui ka edaspidi.

Me oleme veendunud, et kõik mõttetalgute osalised on väga huvitavad inimesed, kellest igaühel on oma unikaalsed teadmised ja kogemused.

Oma elus me põrkame pidevalt kokku eelarvamuste, traditsioonide ja reeglitega. Igaühel meist on nende kohta oma isiklik, teiste omast erinev ettekujutus.Täna tuleb meil suhelda enama arvu inimestega kui eile või üleeile. Järelikult on vaja ka üha rohkem aega ja jõupingutusi, et jõuda vastastikusele mõistmisele.

Mõttetalgud - see on nii konkreetse probleemi lahendamise kui ka stressi vähendamise viis, sest me järgime lihtsaid ja loomulikke suhtlemise printsiipe.

Me loodame, et Te olete valmis meiega koos arutama, kuidas paremini lahendada meie ees seisvaid probleeme.


1.MÕNED MÕTTETALGUTE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED


1.1. Kõik osavõtjad on antud mõttetalgutel esimest korda (osavõtt varasematest mõttetalgutest ei anna mingit ülevaadet järgnevatest, sest talgud arenevad ja muutuvad pidevalt).

1.2. Mõttetalgud on tervik. Üksikutest elementidest osavõtu alusel ei ole võimalik tervikut mõista ja hinnata.

1.3.Uued inimesed ja rühma tööst lahkunud inimesed võivad rühma tööga liituda vaid rühma ja rühma organisaatori loal.

1.4. Mõttetalgute kestus sõltub osavõtjate arvust:

4...5 rühmatööd 10...20 inimesele;

5...6 rühmatööd 20...40 inimesele;

6...7 rühmatööd 40...60 inimesele.

1.5. Arutamine toimub rühmades (3...9 inimest), eraldi ruumides.

1.6. Optimaalne rühmatöö aeg on 3 või 4,5 tundi. Lühemaid ajavahemikke saab täita mitmesuguste lühivormidega (tutvustus, enesemääramine, ajurünnak, situatsiooni kirjeldus jne.).

1.7. Rühmad esitavad igal nn. üldistungil oma tegevuse tulemustest vahekokkuvõtted, saamaks teistelt tagasisidet ja uusi ideid.

- ettekanne koosneb suulisest ja kirjalikust (suurel paberilehel) osast. Viimane on vajalik ettekande näitlikkustamiseks ja hilisema viitamise võimaldamiseks;

- ettekandjale antakse aega 5...7 minutit, et rühma liikmetel jääks piisavalt aega täiendada ja täpsustada ning seejärel teistel osavõtjatel esitada täpsustavaid küsimusi ning arendada edasi esitatud ideid.

1.8. Rühmas tehakse regulaarselt rühmarefleksioone, kus rühma liikmed:

- teadvustavad üldistungil saadud tagasisidet;

- arutavad rühma senise arutelu käiku;

- arutavad üldistungi käiku;

- arutavad teiste rühmade ettekandeid.

1.9. Mõttetalgute ajal korraldatakse nn. üldreflseksioone, mis võimaldavad muu hulgas:

- leida vastust mõttetalgute käigus korraldamise kohta tekkinud küsimustele ja probleemidele;

- anda informatsiooni varem toimunud mõttetalgutel leitud lahendustest.


2.MÕTTETALGUTE KONTSEPTSIOON


2.1. Mõttetalgutel ühendatakse näiteline, skemaatiline, kujundlik (pildid, anekdoodid jms.) ja teoreetiline tegelikkuse kirjeldamine.

2.2. Mõttetalgute tulemuseks on senisest täiuslikum olukorra analüüs, mille alusel tehakse ettepanekuid teistele (otsuseprojektid jms.) ning tegutsetakse ise väljaspool mõttetalguid (tööl, ühiskondlikus elus, kodus jm.).

2.3.Mõttetalguid viivad edasi senisest tavakäsitlusest erinevad lähenemised. Ei taunita ka tegelikkusele mittevastavaid seisukohti, kuna nendest lähtudes on võimalik jõuda uute üldistusteni.

2.4. Arutelu eesmärgiks ei ole ühe või teise seisukoha läbisurumine, vaid ühisele, kõigi osavõtjate kogemusi ning paradigmasid arvestavate ja neile üheselt arusaadavate seisukohtadeni jõudmine, mis annavad täpsema lähendi tegelikkusele, kui üksikinimeste arvamused.

2.5. Ühiste seisukohtade haare kasvab võrdeliselt koostöötatud ajaga, esimesed vahekokkuvõtted tunduvad kõrvalseisjatele primitiivsetena.


3. RÜHMATÖÖ


3.1. Rühmatöö efektiivsuse aluseks on usk iseenese oskustesse ja tahe midagi ära teha. Usu ja tahte äratamine on omaette ülesanne ja see võtab rohkem aega.

2.

Senises praktikas inimestel reeglina rühmatöö kogemus puudub. Sellest ülesaamiseks on rühmas organisaator, kelle panuseks on usk vastavasse töövormi ning tahe selle kaudu midagi saavutada. Paljudel inimestel on aga rühmatöö kogemus seni olnud negatiivne või ühekülgne, mis muudab nende ühinemise veelgi raskemaks.

3.3. Osavõtjad arutavad oma senist tegevust seoses neile kõigile ühiste probleemidega.

3.4. Lähtume põhimõttest, et kõike on võimalik teha põhjalikumalt ja paremini kui seni.

3.5. Iga rühm selgitab ise välja need teemad, mis teda võivad ühendada. Lahendada on võimalik üksnes probleeme, mille kohta otsuse langetavad arutelust osavõtjad.

3.6. Mõtet viib edasi arutelu selle üle, mida ja kuidas on seni tehtud ning millega tegeldakse praegu, eesmärgiga hakata tegutsema veelgi efektiivsemalt. Mõttetalgud ei ole aruanne tehtud tööst, kus kõik lahtrid tuleb tingimata täita.

3.7. Uuesti tuleb läbi mõtelda ka varem tehtud üldistused ja ettepanekud, sest mõttetalgute ajaks on olukord muutunud ning uuesti tehtud analüüs on põhjalikum.

3.8. Rühmatööd võib tinglikult liigendada:

- olukorra analüüs - rühma liikmed tutvuvad vastastikku analüüsitavat olukorda iseloomustavate asjaoludega. Olukorra analüüs on edukas siis, kui see rajaneb vahetule kogemusele ning tehtud üldistused on aluseks käibetõdede ja "teaduslike" seisukohtade ümberhindamisele;

- teaduslike üldistuste tegemine on võimalik siis, kui rühmas osaleb vastava valdkonna spetsialist, kes suudab tuua esile analüüsi ja ettepanekute uudsuse senise praktika ja teaduslike seisukohtadega võrreldes;

- refleksioon - analüüsitakse rühmaliikmete ühist tegevust eesmärgiga paremini tunnetada rühmatöö olemust ning korraldada rühma edasine tegevus efektiivsemalt;

- väärtustamine - analüüsi käigus tuuakse esile erinevate sündmuste (rühmatöö võtted) mõju järgnevale arengule, et seda tulevikus teadlikult kasutada;

- kogemuse ümberhindamine - rühmatöö tulemustele avaldab mõju ühiste kogemuste olemasolu. Sageli selgub, et olukorda on osaliste poolt tajutud erinevalt, mida mõistetakse alles pärast konflikti tekkimist sellel pinnal;

- rühma liikmete edasise tegevuse kavandamine;

- rühma ettekande valmistamine - rühma potentsiaali efektiivsemaks avamiseks ning teiste rühmadega koostöö saavutamiseks võtab rühm kokku kõige olulisema osa arutatavast, mida ta peab vajalikuks teistega arutada. Ettekande valmistamise käigus kontrollitakse üksteisemõistmist antud valdkonnas ning arendatakse edasi varem tehtud üldistusi ja ideid. Sellele aitavad kaasa skeemid jms.

Ettekande tegemine on oluline ka rühmatöö arengule - samade üldistuste ja ideede juurde enam tagasi ei tulda. See võimaldab järgmisel kokkusaamisel minna analüüsil ja kavandamisel sügavamale, laiemale, konkreetsemaks.

3.9. Rühmatööle mõttetalgutel laienevad üldised grupi dünaamika seaduspärasused üksnes tinglikult, sest loovuse arendamiseks koostatakse ettekandeid ning rühmas osaleb inimesi, kes kasutavad oma oskusi rühma koostöö kiiremaks ja konfliktituks sujumiseks.


MÕTTETALGUTELE JÄRGNEV


Môttetalgute käigus tehtud skeeme, videosalvestusi ning arvutil koostatud tekste on otstarbekas kasutada ideede ja ettepanekute selgitamisel teistele. Järgmistel aruteludel ei korrata neid môttearendusi, mis on juba kandjatel kajastatud ning see lubab minna edasi, sügavamale vôi laiemale, just nii, nagu olukord nôuab. Juba kokku töötanud kollektiiv peaks regulaarselt (1 kuni 2 korda kuus) oma tegevust korrigeerima lühemate ühisarutelude käigus. Tuleb leppida, et rühmatöö ei ole imerelv ning sageli on situatsioonist ja ülesandest tulenevalt efektiivsem informatiivne koosolek, projektide individuaalne väljatöötamine jne. Teiste vormide edukus rajaneb aga môttetalgutel läbiarutatul ning selle alusel kujunenud ühisel arusaamisel (môtteväljal). Kui peetakse vajalikuks tegevusvaldkonda laiendada, tuleb juurde kutsuda vastava tegevusalaga ning koostööst huvitatud inimesi. Loomulikult lähtume põhimõttest, et kõik isiklik jääb üksnes meie vahele.


Redigeeritud tekst 15.02.1998 seisuga