Mõttetalgute ampluaa

[Valdo]

MÕTTETALGUTE AMPLUAA
Valdo Ruttas
Mõttetalgud kui väga võimas inimtegevuse vahend võib häälestada selles osalenuid arvama, et seda peaks kasutama või eelistama mistahes olukorras ja mistahes probleemide lahendamiseks.
Ometi peaks enne valiku tegemist hindama nii probleemi kui situatsiooni. On nii asju, mille puhul on otstarbekas kasutada teisi meetodeid, kui olukordi, kus pole võimalik mõttetalguid korraldada.
Allpool on kirjeldatud, millistel puhkudel oleme oma praktikas korraldanud mõttetalguid . Näited on meelega valitud mitte lähemast minevikust, et hiljuti osalenud ei tunneks end “ära loetuna”.

 Suhtlemiskriisid – tśehhide täiendkoolitus Hollandis, vene koolide liitmine
 Innovatsioonid – paberivaba pangandus, uut tüüpi õpikud
 Reorganiseerimised – Põllumajanduspank, EKE, piimatööstus, majandid
 Seaduseelnõude alused – taluseadus, usuühingute seadus
 Arengukavad – vallad, koolid, firmad
 Strateegiline planeerimine – asutused, ettevõtted, riik

[Jüri Ginter]

Mõttetalguid on vaja siis, kui on vajalik jagatud arusaam mingis küsimuses ning ei piisa ainuisikulisest otsusest. Lisaks Valdo toodud loetelule on meil praktikas olnud mõttetalgud ka kahe organisatsioonikultuuri ühitamiseks nende liitumisel või valuliste otsuste ettevalmistamiseks (vallavanema umbusaldamine, lasteaia sulgemine).

Jagatud arusaama kohta räägin ülikoolis sellist juttu Jaapani ja USA ärikultuurist.

Kaks firmat alustavad omavahel läbirääkimisi. Mõlemalt poolt on väljas esinduslik delegatsioon (mitte firma juht koos oma sekretäriga). Peale päev otsa toimunud läbirääkimisi sooviksid USA firma esindajad lepingule alla kirutada. Jaapani firma küsib nädala aega mõtlemiseks.

Nädala aja pärast saadakse uuesti kokku. Samad ameeeriklased, kuid täiesti uued jaapanlased. Ameeriklased on imestunud, kuid osalevad siiski läbirääkimistel ning soovivad õhtul lepingule alla kirjutada. Jaapanlased paluvad veel nädal aega mõtlemiseks.

Nädala aja pärast saadakse uuesti kokku. Samad ameeeriklased, kuid täiesti uued jaapanlased.
Ameeriklased ei võta enam asja tõsiselt, kuid jaapanlased soovivad õhtul lepingu alla kirjutada ning küsivad, kuhu nad homme lepingus ette nähtud toodangu saadavad. Selle peale paluvad ameeeriklased kuu aega mõtlemisaega, et seda otsustada.

Moraal: 1) mõttetalgud on vajalikud selleks, et kui on vaja tegutseda, siis saab seda teha kohe tuginedes jagatud arusaamale ja pole vaja enam mingit täiendavat kriisinõupidamist;
2) Jaapani kultuurile (mille arendas välja ameeriklane Deming) on tõepoolest omane kõigi töötajate kaasamine otsustusprotsessi.
3) ka NATO standard näeb otsuste vastuvõtmisel ette sellise skeemi: arutelu - individuaalne tegevus informatsiooni kogumiseks ja töötlemiseks - arutelu jne, tsüklite arv sõltub ülesande keerukusest. On oluline, et ka arutelude vaheajal tegeletakse selle teemaga (Eestis kipub kahjuks olema nii, et peale arutelu lõppu lülitaktase end teemast välja ning pahandatakse, kui keegi seoses teemaga tülitab).