Mõttetalgute filmi plaan

[agu]

20. mail sai Valdoga arendatud mõttetalgute lugu käsitleva filmi tegemiseks.
Esimeses nägemuses püstitus kolm ülesannet.
1.Tagasivaateline tutvustus, sealhulgas Tartu koolkonna tekkimist inspireerinud varasemad kokkupuuted Moskva metodoloogilise ringi Stšedrovitski korraldatud tunnetus-tegevuslike mängudega.
2. Tööriist mõttetalgute edasiarendajatele.
3. "Karmapinge" mõttetalgute sündimise, arenemise ja mahasalgamise(?) loos, mida 20 aasta vaates tuleb tõdeda.

TAGASIVAATELINE. Valdo rääkis vanasti ka jutte kõige algusest, Moskva metodoloogide koolokonnaga kokupuutest. Ma olin suurema osa muidugi unustanud ja praegu mõistan ehk Valdo meenutusi paremini hinnata. Ma nimetaks siinkohal neid Moskva muljeid "Inspireeriv periood". Võtsin umbes 20 min. seda juttu ka linti. Stšedrovitski mängud olid paras "Viiburi sõjakool", hierarhiline range juhtimine, projekteerimine ja distsipliin. Samas aga niivõrd sisukad, et Valdo Ruttas, Jüri Plink, Toomas Hansson, Mati Pärn ja (kes veel?) 70-date lõpul seal osalesid, tulid tagasi vaimustusega ja alustasid Eestis mängude korraldamisega. Tartu koolkonna mängudes puudus aga karm trill ja hierarhiad ning täpne ette projekteeritus, Tartus arendatud mängud (hilisemad mõttetalgud) köitsid osalejaid vaba, loova ja tiivustava õhkkonnaga. Pärast Tartu koolkonna mängukogemust olevat Moskvasse täiendavat kogemust otsivad inimesed tulnud tagasi kõik väga kriitilise hinnanguga Stšedrovitski suhtes.

Tööriist mõttetalgute edasiarendajatele. see on muidugi filmi põhiülesanne. Mõttetalgu keerulist sisu filmiga selgeks ei tee, aga teadvustada ja tutvustada kindlasti suudab.

Mõttetalgu loo ja saatuse "Karmapinge". Mõttetalgute kogemus on saatnud osasaajaid 20 või rohkem aastat. Osalusliku elukorralduse vajadust kõige lähemas tulevikus ja täna ning eile juba - mõistab üha rohkem inimesi. Sellise elukorralduse väga hea kool ja treening - mõttetalgud - on hoogsale algusele vaatamata teinud läbi meie nähes (või süül?) nii suure mõõna, et tõusulainena ilmutab see end küll üsna kõrgena aga mitmeti hinnates üsna haprana.
Ma olen püüdnud neti vahendusel uurida, mis on Venemaal saanud Stšedrovitski metodoloogilise koolkonna mängudest. Stšedrovitski Щедровицкий, Георгий Петрович (1929-1994) isik oma entsüklopeedilisuse ja saatusest üleolemisega jätab saadaolevate tekstide põhjal mulle ka sügava mulje. Ma ei saa ennast pidada mingiks eksperdiks tema pärandi alal aga mulle näib, et tema tavaraamesse mahtuvad jäljed - loengud, raamatud - kaaluvad üles tema osalusehituse jälje tänases Venes. Võib olla ma eksin, aga näib, et osalustarkuse toonane tõus ja pärastine mõõn on olnud Eestis ja Venes sarnaselt.

Noorem põlv MinuEesti on vaieldamatult andnud sõnale "mõttetalgud" suhtekorralduslikult väljapaistva suuruse käesoleval kevadel. Aga toonane sidusus ja osalustoonus tuleb aidata MÕTTETALGUGA taastada vanadel tegijatel. See oleks nagu testament. Kas mõttetalgute seeniorid suudavad vormistada testamendi?

Mul on digitaalne amantöörkaamera, miniDV kassetile salvestav.
Nigela teravusega mustvalgeid fotosid paarkümmend tükki, Helme päevilt.
Kas kellelgi on veel
fotosid,
filmilinte,
helisalvestusi
või lihtsalt säilinud materjale 80date lõpu mõttetalgutest.
kas Helmes tegi füüsikutest grupipildi sealne õppealajuhataja Peet Lepik? Kas kellelgi on tema kontakt?

Täpsem kava, keda lindistada mis teemal jne jäi seekord vormistamata...

[agu]

Toivo sain telefoniotsa ja ta andis lootust, et tema arhiivis on ehk meie vanu asju alles. Toivo on vanast hallis ajast foto- ja filmimees ja toonastel mõttetalgutel osaleja.

[Jüri Ginter]

Maaelu Arengu Instituudis peaks olema palju videosalvestusi mõttetalgutest.

[Valdo]

Sain Ülarilt teada, et MAI arhiiv lõpetas eksisteerimise 30.aprillil 2009, st üks päev enne talgufilmi idee väljaütlemist.

[agu]

Teine pealeminek filmiplaanile sai tehtud Valdo pool 8. juuni õhtupoolikul ja 9. juuni hommikul.
Täpsustasime sihi edaspidiseks nii, et loo seletamine on muidugi üks asi, aga sõnum ja säde tuleb asjasse saada lühemate mõneminutiliste piltide abil. Sellised pildid tuleb enamasti etendada, sisu võtta näiteks Jüri Ginteri ja teiste talgugrupi inimeste tekstidest, vormiks saab kasutada otse või vihjamisi populaarkultuuri - anekdoote, populaarseid laule, sobivaid tekstilõike, (vanasõnad, Kozma Prutkov, Krõlov, Peteri printsiip, jne.)

Vahepeal olime uurinud netist Štšedrovitski pärandi kaja (Moskva metodoloogiline ring, ODI-mängud). Seda kajastab soliidne arhiiv. http://www.fondgp.ru
Meie inimesed, kelle oli venelastega omal ajal kokkupuudet, saavad värskendada selles arhiivis surfates mälu. Ja filmi jaoks oleks huvitav, kui nad meenutaks asjakohaseid seiku vanast ajaks, ja räägiks või etendaks sellised seigad kaamerasse.

TÄHELEPANEK ja ÜLDISTUS
Venelaste huvitavaid materjale uurides leidsin vihjeid ja otseütlemisi, et Moskava koolkonna sõna ja tegu hakkas hajuma siis, kui juurde tuli palju noori, kellel polnud metodoloogilise ringi kogemust. Jeltsini vabaduste saabudes oli mängutehnikute seltskond arenenud mitmetes erimeeltes nii haruliseks, et ei suudetud enda kätte saada nõustamistrurul sellist osa, mida intellektuaalne potentsiaal eeldas. Popov on seal üks nimi, kelle tagasivaatelistes analüüsides leian ma oma arusaamisele toetust.

Ma leian siin taas kinnitust oma arusaamisele, et humanitaarsed ringkonnad on juba mitu põlve olnud lihtsameelsed enda seadmisel üldisse elukorraldusse. Ikka ja jälle on nad lasknud ennast ära nullida või hajutada. Ma olen Undo Uusi usku. Isegi selline soliidse teoreetilise pagasiga koolkond, nagu Moskva oma - on lasknud ennast liberalismioludes räsida. Pole imestada, et suuresti hajus toonaste Tartu mõttetalgute liikumine, mis ei toetunud niivõrd filosoofilisele taustale kui nn talupojamõistusele ja sünergiaaimdustele.
Valdo tõi siinkohal eeskujuks Rotari liikumise, kus on järjepidevuse mehhanism hästi paika seatud.

PS.
Tagasivaatelise teema kõrval mõtlesime hakata tegema jooksvaks avaldamiseks lühikesi päevakajalisi klippe. vt. https://www.youtube.com/talgujad

[Jüri Ginter]

Ma ei saa kuidagi nõus olla, et mõttetalgud ei toetunud filosoofilisele taustale. Olin just lõpetanud aspirantuuri sotsioloogias. Valdo jt osalesid Štšedrovitski koolkonna aruteludes. Mul on meeles mitu näidet, kus me toetusime ka teiste uuringute tulemustele, osalesime ka mitmetel rahvusvahelistel filosoofilistel aruteludel. Mulle tuleb kohe meelde arutelu USA-s, kus jõudsime seisukohale, et probleemi lahendamise kõrval või isegi aseme tuleks rõhutada oskust probleeme taluda ja leevendada.

Viide sünergiaaimdusele on ehk liiga tagasihoidlik, sel teemal ilmus minu artikkel rahvuvahelises kogumikus. Pigem oli küsimus selles, et esiplaanil oli tegemine, mitte tehtu kirjapanek. Võiksime öelda, et tegemist oli tegevusuuringuga (action research), kuigi siis me sellist terminit ei kasutanud.

Veelgi enam. Oli oluline, et me rõhutasime, et me ajame asja, mitte ei kogu materjale oma uuringu jaoks. Viimane oli sagedane eelarvamus, mis takistas inimesi osalemast, kuna ei soovitud olla vahendid kellegi uurimisprojektis.

[agu]

Jüri Ginterile vastates, lepitades.
Ma ei väidagi, et Tartu mõttetalgute liikumises puudusid üldse filosoofiat sügavamalt tundvad inimesed. Aga selliste inimeste osakaal oli talgute või mängude korraldajate seas suhteliselt väike. Kui Valdo visandas äsja mälu järgi nn talgugrupi TALGUGRUPP, siis tema nimetatud 40 inimese seas leidub vaevalt üle10% selliseid filosoofe, kes siduva "puuda soola" ära sõid selgelt fokuseeritud teema ja lektüüriga seminaris. Moskvalaste käivitatud ODI mängude alustajate seas oli filosoofias üksteisemõistjate osakaal oluliselt suurem. Mul on jäänud moskvalaste tekstidest meelde üks hinnang - 5 aastat metodoloogilise seminari kogemust oli esialgu mängutehniku eeldus. Aga ka nemad hajusid palju. Ma püüangi otsida teed, kuidas edaspidi vähem hajuda.

Muidugi jah - nagu ma isegi füüsikaõpetajate seast liitusin, siis meil sai oma eriala mõistmise pinnal töötatud ja täienduskoolituse aastate jooksul mänguliste meetoditega harjutud.

Puud soola vist lõpuks kogunes, aga üsna paljude läbiliikuvate inimeste kokkukandmisel ja suhteliselt vähe teadvustades, mis see sool lõpuks on.

Lõpuks - ma ei tahagi väita, et just filosoofilise süvenemise osakaal pidanuks olema kindlasti suurem. Aga ma väidan, et mingi järjepidevust kindlustav asi oleks pidanud olema selgem, tugevam. Ma ei pea vajalikuks ka tõotust, et siit ja hauani jne. Aga võiboola siiski filosoofia, tunnistan, ma ise olen siinkohal otsinud just filosoofiat.
Valdo rääkis 9. juunil jällegi muust - järjepidevuse(pidetuse) õppetundidest.

Sest tegelikult on lugu küllalt anekdootlik. Talgugrupis loeme kokku üle 40 inimese, nii filosoofe kui muid sulelisi. Aga tegu või toetust praeguseks on vähe. Isegi arhiiv teatavasti rööviti 1991. aastal, raharöövlite eksituse tõttu. Ja filmiarhiiv niivõrd kui teda oli - osutus ka likvideerituks mõni nädal tagasi.

Jüri Ginterile vastates saan ma Jürit ennast ainult tunnustada - temal oli mai alguses varrukast võtta tosin selgekskirjutatud teksti. Ilma Jüri tekstideta oleks meie Talgujate seltskond olnud praegu üsnagi udujooneline.

Küsimus jääb, et mida teha järjepidevuse(pidetuse) küsimusega.

[Valdo]

Järjepidevuse küsimus on kahtlemata huvitav. Eriti siis, kui problematiseerida sellele a priori antavad hinnangud: Et kas siis järjepidevus on hää ja järjepidetus paha? Et kui järjepidevalt vedada oma (üht ja sama)liini , ajada sama joru, kaevuda järjest sügavamale, levida järjest laiemale?
Või: Käies vahepeal mujal (laias maailmas, teises sfääris ...) tulla tagasi uue vaatega
Või: Nagu mul on kirjas ühes Jakobi teemadel luuletuses (Jakob teatavasti maadles Issanda Jumala endaga) : Maailma
kõigest hoolimata
püüda muuta.
Küll juba ette teades:
Kõik saab hoopis muuks,
kui seks, mis ihkasid.
Ja samas suuta
algpõhimõtetele
jääda truuks.
Kas see siis pole järje hoidmine ?
Ma ei tea, kas ja kui palju on mul mõtte-/teekaaslasi, aga selle asemel, et sukelduda katkevuste fikseerimisse mingil vaatlustasandil , ma tahan selles muutlikus maailmas koos oma kogemusega tegutseda üheskoos nendega, kellel see kogemus puudub, aga kel on minuga võrreldes palju muud. Katsun teisiti öelda: Kui on järje hoidjaid, on ka pidevust. Aga muidugi siis, kui need hoidjad osalevad tänase päeva tegudes, mitte ei "kloosterdu".

[Valdo]

HEA UUDIS : Jüri leidis mõttetalgute videokassette!

Hea uudis on see, et ma leidsin oma maakodust Karstest umbes 50 videokassetti mõttetalgutest 1993-1998 (võibolla ka pikema perioodi kohta, ma ei kontrollinud täpselt üle). Seal on erinevad mõttetalgud maaelu strateegiast valla, maakonna sotsiaaltöö ja erihooldekodude arengukavade ning nõuandeteenistuse mõttetalguteni.

[Valdo]

Aguga mõttetalgute tagasivaatefilmi kavandamisel võtsime plaani teha automatk neisse paikadesse Eestimaal, kus omal ajal sai mõttetalguid peetud. Jüri Plink vana talgujana valmis oma autoga reisi "tehniliselt tagama".Hakkasin kirja panema kohti, mis meelde jäänud (nagu Agu juba mitu korda siin foorumis kirjutanud -minu mõttetalguarhiiv rööviti- otse mu naise ja poja silma all meie korterist). Esimese hooga sain arvutisse 41 toimumispaika. Pani mõtlema, et tuleb marsruudis millegi järgi (et mis meenub?) valik teha. Aga kaardile võiks küll kõik kohad kanda. Sestap ka palve kõigile talgugrupi liikmetele- täiendagem seda nimekirja! Hea oleks, kui koos lühimeenutustega.
MÕTTETALGUTE KOHAD EESTIS
1. Kääriku (Kehakultuuuri TTK, Paberivaba pangandus, EPT-I MTnimeline, maj.haridus, haridusmin, PM , majandite reorg,jne))
2. Otepää "Pentagon" (Vene kehak.Volovikuga, Põllumehed)
3. EPA Marguse baas (elektri diplomandid: Põllumaj.talgute sünd)
4. Otepää TartuMK puhkemaja(aedlinnas)
5. Tartu Inseneride Maja (Balti JKKd)
6. TÜ Füüsikamaja
7. Puškini gümnaasium (Kool pärast liitmist)
8. Pärnu APN (JKK mõttetalgubaas)
9. Aisa hotell (EKE koolituskeskus: Jkk+tudengid )
10. EMMI hotell (PM)
11. Pärnu Raekoda (võimlemisõpetajad)
12. Haapsalu Fra Mare? Hotell, ususeadus
13. Võsu (Roela sovhoosi puhkemaja:füüsikud)
14. Kilingi-Nõmme KK (füüsikud)
15. Kadrina KK (kooli MT, Kooli"Hiltonis"metodoloogiaseminar!)
16. Jõgeva KK (I MT koolis)
17. Albu vallas Tammsaare-Orul (Jõgeva raj.õpetajad)
18. Ahja KK(füüsikud)
19. Toila sanatoorium (raj haridus)
20. Narva Haridusosakond (linna haridus)
21. Voka ( Kohtla-Järve EPT)
22. Saku Instituut (PM, seadused)
23. Helme Kutsekool(füüsikud)
24. EKP Valge maja (reorganis. Sakala keskuse raj.)
25. Tallinna Pedinsituut (haridus)
26. Lohusalu pansionaat (haridus)
27. Antsla vaestemaja (valla areng)
28. Põlva Pesa hotell (taluseadus jt)
29. Mati Meeliste kodu Kanepis? (IME)
30. Kubija hotell (Rõuge, Vastseliina)
31. Jõgeva/Kodavere saun (Jõgeva raj)
32. Vana-Otepää TPedI baas (Must kast jm)
33. Väike-Maarja puhkemaja (majandi reorg)
34. Võru Kaika ülikool Loosil
35. Kuremaa (Jõgeva haridus)
36. Värska VÕT baas (õpetajad)
37. Alajõe (Gretškina polüloog)
38. Pühajärve puhkekodu (väikepangad, JKK)
39. Mäha(Tergi suvila Otepää juures:Terg,Rait)
40. Viitna motell (majandid)
41. Vehendi motell (Tartu Lenini-nim.sovh., Rait)
42.Vastseliina
43. Rae vald Jüri
44. Kuressaare
45. Meremäe (KK)
46. Laekvere
47.maakondade sots.töötajate MT kohad
48.Vastse-Kuuste vald (Eesti II valla arengukava; I oli Vinni)
49.Kurtna (põlumajandusökonomistid)
50.Kabli (kergetööstus)
51.Sangaste loss (aspir.,Rait)
52.Aardla polder(Ülenurme:Lennu farm)

[Jüri Ginter]

Kindlasti tuleks ära märkida:
Vastseliina (sellest sai alguse Vastseliina ja Meremäe valla piiri muutmine ja Vastseliina laat)
Rae vald Jüri alevik (magala asemel eeslinn)
Kõik maakonnakeskused, kus toimusid maakondade sotsiaaltöötajate mõttetalgud (tulemuseks on ülevaade sotsiaaltöö olukorrast ja arengust)
Erihooldekodud (Võisiku jt)
Rõngu (tulemuseks oli vallavanema väljavahetamine)
Kuressaare (linna hariduse arengukava, teadaolevalt viimane mitmepäevane mõttetalgu, millele toimus ka järeltakt)
Tartu linn, täpsemalt haridusosakond (täiskasvanute hariduse arengukava)
Meremäe Keskkool (nüüd seda enam ei ole)
Laekvere

[agu]

Ma just eile mõtlesin ka umbes sellisest kaardist.

Võibolla saaks Valdol ka lisada siiasamasse nimekirja mõned ülesloetud ürituse sisu või tähtsust avavad märksõnad.
Aga ka toimumisaeg, vähemalt ligikaudu.

Selline kaart võiks olla ka filmi kokkupanemise üheks võimalikuks kondikavaks. Iga koha puhul esitatakse kuni minut liikuvaid või staatilisi pilte, sisuavamiseks valitud sõnda või laused. Haiku? Lihtsalt mõnereane vemmalvärss?

[agu]

Umbes selline kaardipilt tekib
Googlis selline kaart

[Valdo]

Jüri leidis oma arhiivist videokasseti aastast 1990. Sellel on Kadrina keskkooli ühika võõrastetoas (Kooli direktor Ott Ameri terminoloogias Kadrina Hiltonis(''))linti võetud metodoloogiaseminar, katke kooli mõttetalgute üldistungist ja Ülenurme sovhoosi mõttetalgute lõppistung. Neil kõigil on suur ajalooline väärtus. Ülenurme mõttetalgud olid näiteks ajaloolised ses mõttes, et nende tulemusi sai mõõta lausa liitrites! Nimelt suurenes pärast talguid Lennu suurfarmis ettevõetud ümberkorralduste järel väljalüps lausa võimsalt.
Kõige väärtuslikum on aga kahtlemata see meodoloogiaseminari lindistus. Osalesid: Jüri Ginter, Jüri Plink, Raivo Kiis, Kristi Tamm, Rainer Jaansoo, Ennik Sulane, Ivar Dembovski ning Ruuta, Pärt ja Valdo Ruttas. Tookord arutatu on ülimalt aktuaalne ka täna. Tahame Aguga korraldada selle ühisvaatamise-refleksiooni-arutelu ja see kõik videosse võtta. Mõttekas oleks ka koos noore generatsiooni talgujatega.
Agu pani ühe fragmendi Kadrina videost ka Delfisse üles:
http://video.delfi.ee/video/qzSu8pSl/ :Seal teeb Jüri kokkuvõtte rühmatööst, kus arutati just videofilmide võimalusi mõttetalgute tutvustamisel.
Agul on veel ühe ühisvaatamise plaan -Georgi Petrovitšist - nendega, kes tema ODIdel käinud.

[Valdo]

28.-30. septembril tegi filmigrupp kooseisus Agu Vissel, Jüri Plink Ja Valdo Ruttas ära esimese osa kavandatud videotuurist mõttetalgute toimumispaikadesse. Jüri sõidutas meid kohale, Agu filmis, Valdo pildistas ja me kõik käisime ringi, vaatasime, meenutasime ja jutustasime lugusid aastakümnete eest neis paigus tehtud talgutest.
Seekord tuuritasime Lõuna -Eestis . Pildile said Tartu füüsikamaja, Kääriku spordibaas, Tehvandi suusakeskus, Maaülikooli Marguse baas, TLÜ Vana-Otepää puhkebaas, Pühajärve tervisekeskus, Kubija hotell ,Arnold Vaiksaare kodutalu Uuedal Tori vallas, Pärnu Strand ja Aisa hotell ning Helme kutsekool ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium.
Meie baaslaagriks oli Valdo maakodu Märdimetsas , kuhu igaks õhtuks tagasi sõitsime ja kuni kella kolme-neljani öösel rühmatööd jätkasime.
Esimesel ööl vaatasime ühiselt mälestusfilmi Georgi Petrovitš Štsedrovitskist ja arutlesime selle pinnal orgtegevuslike mängude ja mõttetalgute põhimõttelisemat laadi erinevuste üle.
Teisel ööl oli järgneva rühmaöötöö aluseks meie poolt äsja filmitud materjal. Sestap oli peateemaks filmi kontseptsioon, aga ka talgufilmi meeskonna laiendamine.
Kolm aastates meest kolmel sügispäeval-ööl 3x24 mõttetalgumaailmas… Sellest võiks teha …filmi ? ('')

[Valdo]

18.novembri õhtul, kui arutasime koosseisus Alar Randoja, Agu Vissel ja Valdo Ruttas ODI-6 materjalide pakkimist, korrastamist ja katalogiseerimist oma arvuteisse, läks jutt ka mõttetalgufilmi seisule ja plaanidele. Alar ilmutas huvi filmi kontseptsiooni vastu ja pakkus ennast ja oma vahendeid appi. Meil Aguga läksid näod rõõmsaks: olime just veidi aja eest omavahel olles Alari virtuooslikke võimeid selles vallas imetlenud.On tõesti imeline aeg: mitte ainult head ideed, vaid ka väärt inimesed tulevad su uksest vajalikul hetkel su tuppa!

[Valdo]

25.novembril, kui lindistasime ümber videoklippi meie esinemisega ODI-6 lõppistungil, tegi Alar ettepaneku teha sellest ka eestikeelne versioon meie talgufilmi tarbeks.Teeme ära!

[Sponsored content]