Mõttetalgute reeglid
2 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Mõttetalgute reeglid
Mõttetalgute kolm seadust on:
Jaatuse jaatamise seadus. Erinevalt tavapärasest suhtlemisest, kus inimesed alustavad vastust "ei"-ga, kuid jutust tuleb välja, et nad tegelikult on samal arvamusel, ei püüta mõttetalgutel iga hinna eest vastu vaielda, et näidata oma seisukoha olemasolu, vaid toetutakse seniöeldule ning rikastatakse seda uute vaatenurkade, illustreerivate näitete, seoste jm
Samasuste erinevuse ja koostöö seadus. Selgitus-näide: Me kõik oleme inimesed, kuid selle samasuse sees erinevad ja just tänu sellele on vajalik ja arendav teha koostööd. Just erinused võimaldavad meil üksteist vastastikku täiendada. Täienduvuse, osaduse, osaluse ja jätkusuutlikkuse teemat on pikemalt käsitletud http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/
Kvaliteedi kvantiteediks ülemineku seadus. Mõttetalgute käigus otsitakse selliseid lahendusi, mis muutunud keskkonnas annavad senisest paremaid tulemusi.
Viimased mõttetalgud on toimunud selliste reeglite kohaselt:
MEIST SÕLTUB MÕTTETALGUTE TULEMUS
- teema ei ole ette antud. Kui füüsikaõpetajad arutavad tomatikasvatuse küsimusi, siis on see nende jaoks nii tähtis küsimus, et keegi ei saa seda neile ette heita.
- mõttetalgud rajanevad kõigi osalusel. Kui me jääme ootama, et keegi hakkab meie eest mõtlema, rääkima, skeeme tegema ja ette kandma, siis tulemust ei tule
ARUTAME ASJU, MIDA SAAME JA TAHAME TEHA
- ja ei ole mõtet arutada seda, mida teised on jätnud tegemata (ega nad selle pärast nüüd neid asju tegema ei hakka), miks teised on pahad (ega nad sellest paremaks ei saa) ja mida teised tegema peaksid (ega nad meie eest seda tegema ei hakka).
-muuda ennast, muutub maailm ... (Hando Runnel)
-annaks Jumal meile tarkust teha vahet asjadel, mida me saame muuta ja mida me ei saa muuta
MÕTTEALGUTE TULEMUS SÕLTUB MEIST
- Mõttetalgute tulemuseks ei ole jutud ja plakatid, vaid see, kui neid hakatakse ellu viima. Seega mõttetalgud ei lõpe viimase üldisitungiga, vaid jätkuvad meie igapäevases elus.
KASUTATAVUS JA KASUTAMINE SÕLTUB KASUTAJAST
- kes ei ole ise arutelus osalenud, neil on väga raske aru saada, mida mõttetalgutel otsustati. Lihtsam on öelda, et see on mingi jama. Samas tasub osalejatelt siiski üle küsida.
Mõttetalgute ajal on abi nendest küsimustest ja teesidest:
MIDA OLEME TEINUD/ARUTANUD?
MIS ON JÄÄNUD TEGEMATA/ARUTAMATA?
MIS TOIMUB EDASPIDI?
KES? KELLEGA? MILLAL? KUIDAS?
KÕIK SAAVAD SÕNA JA ON ELLUVIIJAD
Jaatuse jaatamise seadus. Erinevalt tavapärasest suhtlemisest, kus inimesed alustavad vastust "ei"-ga, kuid jutust tuleb välja, et nad tegelikult on samal arvamusel, ei püüta mõttetalgutel iga hinna eest vastu vaielda, et näidata oma seisukoha olemasolu, vaid toetutakse seniöeldule ning rikastatakse seda uute vaatenurkade, illustreerivate näitete, seoste jm
Samasuste erinevuse ja koostöö seadus. Selgitus-näide: Me kõik oleme inimesed, kuid selle samasuse sees erinevad ja just tänu sellele on vajalik ja arendav teha koostööd. Just erinused võimaldavad meil üksteist vastastikku täiendada. Täienduvuse, osaduse, osaluse ja jätkusuutlikkuse teemat on pikemalt käsitletud http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/
Kvaliteedi kvantiteediks ülemineku seadus. Mõttetalgute käigus otsitakse selliseid lahendusi, mis muutunud keskkonnas annavad senisest paremaid tulemusi.
Viimased mõttetalgud on toimunud selliste reeglite kohaselt:
MEIST SÕLTUB MÕTTETALGUTE TULEMUS
- teema ei ole ette antud. Kui füüsikaõpetajad arutavad tomatikasvatuse küsimusi, siis on see nende jaoks nii tähtis küsimus, et keegi ei saa seda neile ette heita.
- mõttetalgud rajanevad kõigi osalusel. Kui me jääme ootama, et keegi hakkab meie eest mõtlema, rääkima, skeeme tegema ja ette kandma, siis tulemust ei tule
ARUTAME ASJU, MIDA SAAME JA TAHAME TEHA
- ja ei ole mõtet arutada seda, mida teised on jätnud tegemata (ega nad selle pärast nüüd neid asju tegema ei hakka), miks teised on pahad (ega nad sellest paremaks ei saa) ja mida teised tegema peaksid (ega nad meie eest seda tegema ei hakka).
-muuda ennast, muutub maailm ... (Hando Runnel)
-annaks Jumal meile tarkust teha vahet asjadel, mida me saame muuta ja mida me ei saa muuta
MÕTTEALGUTE TULEMUS SÕLTUB MEIST
- Mõttetalgute tulemuseks ei ole jutud ja plakatid, vaid see, kui neid hakatakse ellu viima. Seega mõttetalgud ei lõpe viimase üldisitungiga, vaid jätkuvad meie igapäevases elus.
KASUTATAVUS JA KASUTAMINE SÕLTUB KASUTAJAST
- kes ei ole ise arutelus osalenud, neil on väga raske aru saada, mida mõttetalgutel otsustati. Lihtsam on öelda, et see on mingi jama. Samas tasub osalejatelt siiski üle küsida.
Mõttetalgute ajal on abi nendest küsimustest ja teesidest:
MIDA OLEME TEINUD/ARUTANUD?
MIS ON JÄÄNUD TEGEMATA/ARUTAMATA?
MIS TOIMUB EDASPIDI?
KES? KELLEGA? MILLAL? KUIDAS?
KÕIK SAAVAD SÕNA JA ON ELLUVIIJAD
Viimati muutis seda Jüri Ginter (Püh Mai 24, 2009 6:00 pm). Kokku muudetud 2 korda
Jüri Ginter- Postituste arv : 289
Join date : 20/05/2009
Väike täpsustus dialektika seaduste osas
Marksistliku dialektika Hegelilt võetud seadused olid Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus(meil samasuste erinevuse ja koostöö seadus), eituse eitus (meil jaatuse jaatus) ja kvantiteedi üleminek kvaliteediks ( meil, aga ka marksismis see teine pool tunnistatud: kvaliteedi üleminek kvantiteediks)
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
Re: Mõttetalgute reeglid
Tere
Aitäh selle täpsustuse eest. Tegin teksti ka vastava paranduse.
Aitäh selle täpsustuse eest. Tegin teksti ka vastava paranduse.
Jüri Gin- Külaline
Similar topics
» arutelu reeglid
» Eesmärgid ja reeglid seminaris
» Mõttetalgute ampluaa
» Viktoria Neborjakina vastus Ülo Vooglaiule
» Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist
» Eesmärgid ja reeglid seminaris
» Mõttetalgute ampluaa
» Viktoria Neborjakina vastus Ülo Vooglaiule
» Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele