arutelu reeglid

[Jüri Ginter]

Inimeste verbaalsel suhtlemisel on erinevaid vorme: dialoog (polüloog, arutelu, arutelu), dispuut, näiline arutelu, informeerimine, õpetamine jms.

Dialoog (polüloog, kui osalejaid on rohkem, kui kaks), diskussioon, arutelu on tulemuslik vaid siis, kui kõik osalejad seda soovivad. Dialoogi eesmärgiks on jagatud arusaam, ühisosa suurenemine ja kokkulepe edasise tegevuse osas. See peaks aitama saavutada iga osaleja jaoks senisest soodsama olukorra. Kaaslaste mõjutamine jms on vahendid, mitte eesmärk.

Selle eelduseks on kõigi osalejate poolne eneseanalüüs oma vajaduste ja huvide kohta. Tuleks kasuks, kui ka kaaslasi oma vajadustest ja huvidest teavitatakse.

Kui soovida sisulist arutelu, tuleb lähtuda kaaslase headest kavatsustest ja kui midagi jääb arusaamatuks, siis üle küsida, enne kui omapoolne seisukoht välja öelda.

Arutelus tuleb arvestada grupidünaamika reegleid, st kõigepealt on sõltuvuse faas, siis konflikti faas, millele järgnevad ühtekuuluvuse ja koostöö faas. Antud juhul on konfliktid seotud enesemääramise täpsustumisega. Osalejad lähtuvad oma huvidest. Selle alusel on võimalik ühisosa (ühised huvid) määratlemine, mis on ühtekuuluvuse alus. Koostöö aluseks on erihuvide teadvustamine ja arvestamine, mis võimaldab täienduvust ja sünergiat. Me saame neid faase kiirendada ja jõuda kiiremini koostöö faasi, kui me anname aru iga faasi vajalikkusest ning käitume vastavalt. Kõige suurem oht on konfliktidest hoidumine.

Arutelu on efektiivsem, kui selles on rohkem kui kaks osalejat (viimasel juhul on õige-vale vastandamise ja teineteisele selgeks tegemise oht, viimasel juhul selgeks tegija arutelust midagi uut ei omanda). Kolmandaks võib olla ka ühine kogemus, raamat vms.

Kui soovida näilist arutelu, lõputut keskustelu (huvi on aega viita, tähelepanu mujale juhtida jms), siis tuleb jutt viia järjest uutele teemadele. Abiks tulevad ka küsimused, millele ei ole võimalik vastata.

Kolmas võimalus on vaidlus, dispuut oma väitlusoskuse demonstreerimiseks ja teiste „paikapanemiseks“, võitja väljaselgitamiseks.

Kuidas eristada edasiviivat huvide konflikti ja vaidlust vaidluse pärast? Selleks tuleks jälgida, ka osalejad lähtuvad oma huvidest ja esitavad oma arvamust või tegelevad teiste inimeste huvide ja arvamuste oletamisega.

Kui arutelus osaleb korraga palju inimesi, võivad osa seda käsitleda dispuudina ja osad näitlevad arutelus osalemist. Arutelus osalejad saavad teha konstruktiivseid arendusi destruktiivsetest seisukohtadest. Toimib ajurünnaku fenomen, ka jaburast ideest võib arendada välja uudse lahenduse.