Mõttetalgukooli rühm koguneb 23.veebruaril

[Valdo]

Kolmas rühmatöö on 23.veebruaril kell 20-23
Rümatöö presentatsioon:
http://docs.google.com/present/view?id=dckbkbww_47c76jmhfq

[Jüri Ginter]

Väga huvitavad mõtted on teie esitluses. Kuivõrd on need juba praegu kaetud ka rahaliselt või on kavas korraldada kõik see kodanikualgatuse korras ilma rahalise abita?

Parimat

Jüri Ginter

[agu]

Ma saan aru, et märtsi kuus planeeritud 9 päevane e-õppe tsükkel on kui õppetöö - ülikooli poolt finantseeritav.
Võib arvata, et üliõpilased võtavad sellest kohusetruult osa, sest praegused üliõpilased on vastutustundlikud mu meelest.
Selle 9 päeva sisse mahub ilmselt mitmepäevane virtuaalne mõtteatalgu ka.

Ülejäänud asjad on siis sellised, mille kohta oleme öelnud - lühivormid.

Kindlasti äratab see tegevuskava Jekaterinburgi sõprades suurt huvi.

[Valdo]

Meie ettekanne nihkus kavandatust varasemale kohale: Kuna Aleksei Sokolov hilines kavandatust rohkem, pidin oma ettekande tegema pärast Filippõtši haridusrühma ettekannet ja enne Sokolovi energeetikarühma oma .Kes tahab seda Svoja Igra salvestusel üle kuulata, leiab ta www.navigo.su , st Navigatsija kodulehel lõpp-plenaari salvestuse minutitel 47 kuni 1t22min vahel. Seega käis meie rühma ettekanne ja selle arutelu kokku 35 minutit.Kuna me Jüriga hoidusime seekord juhtimisest, siis väärib märkimist, et Filippõtš ja Sokolov said seekord esmakordselt hoida istungi sellistes raamides, et kõik ettekanded said enamvähem võrdselt aega arutluseks. Ettearvatult sai meie ettekande naelaks juunikonverentsi ettepanek. Selle toetamine oli täielik kõigi rühmade poolt. Kuigi väikesi ilminguid oli, ei läinud õnneks siiski rühmatöö tegemiseks, mida konverentsil täpselt arutada. Kokkulepe oli moodustada ühine korraldustoimkond, kuhu Gavrilov ja Sokolov end kohe pakkusid. Aleksei Šustov kutsus üles moodustama meievahelise internetirühma. See tuleks teha kindlasti: ka meie lõppistungijärgses eesti refleksioonis tõdesime, et siiani pole meil veel segarühmatööd olnudki, kuigi pühapäevane Filipppõtši initsiatiivil korraldatud "posidelka" juba sinnapoole liikus. Huvi oli ka meie e-kursuste vastu õppivast organisatsioonist. A.Lemehh tahtis siin vastust konkreetsemalt, kui me veel praegu suudame. Jüri lahendas asja, öeldes, et konkreetsem tehaksegi märtsikursuses magistrantidega koos.nii see ka on.

Kokkuvõttes sobis meie ettekanne päris hästi Gavrilovi üldise, tema isiklikku maailmavalu peegeldava ettekande ja Sokolovi konkreetsetele tegevustele orinteeritud ettekande vahele.Rühm al on nüüd paras koorem endale selga võetud: E-kursus, noorte talgute formaadinõukogu, juunikonverents, mõttetalgukooli juriiidiliseks isikuks vormistumine. Märtsi lõpuks kavandatav klubi tuleb päris tõsiselt töine.

[agu]

Kas Mõttetalgu kooli 9 kuulise tegevuskava näeb ette mõnd reaalset mõttetalgut? Või arvestatakse selles osas loodetavate mõttetalgutega muudel teemadel, näiteks ELUKUNSTI tegevusega seoses.

Talgujate möödunud 10 kuu jooksul on toimunud ainult novembris üks reaalne mõttetalgu. Meil on omavahel kõlanud oletus, et reaalsus ongi selline, et nüüd rohkem on rakendatavad lühivormid, reaalsel talgul dissidentide rühmad jne.
Vana kaardivägi suudab muidugi, igast asendist, kas või internetis nagu äsja kogesime.

Aga
Ma olen saanud mõtlemapanevat tagasisidet nö mõttetalgute potentsiaalselt kasvualalt. Lisaks märkan umbusalduse tekkimist Talgujate vastu oma reaalsetel ja potentsiaalsetel sponsoritel. Kainelt kaaludes näen, et sellised kahtlused on loogiliselt õigustatud.

Mida tegelikult kujutab endast märtsi kuu 9-päevane magistrikursus?
Mitu tundi päevas?
Kas ei oleks magistrandidega võimalik korraldada nende 9 päeva jooksul ikkagi ka reaalsed mõttetalgud? See annaks paarkümmend noort reaalse mõttetalgukogemust - kõigi teiste tavakssaanud tegevusvormidega võrdlemiseks.

[Jüri Ginter]

Aitäh Agule teemat püstitamast. Ka mulle pakub huvi õppetalgukooli õppekava. Omalt poolt võin pakkuda välja kursuse mudeli nii, nagu mina seda näen. Andragoogika I olen kümneid kordi nii läbi viinud. Andragoogika II on esialgu vaid paberil.

Täpsustan, et me oleme osalenud ka ODI-6 ja Oma mängus, seega novembrist alates on mõttetalgute koormus olnud isegi väga suur. Selle kõrval veel seminarid ja klubid. Suuremaks ei tohiks see koormus esialgu ehk minnagi, muidu võib kvaliteet hakata kannatama. Olukord võib muutuda, kui saame rahad taha ja me võime oma põhitööst loobuda. Mõttetalgute korraldamist saab minu arvates õppida vaid nendel osaledes (nii ettevalmistamisel kui ka järgnevas refleksioonis).

Millised kahtlustused on õigustatud?

Parimat

Jüri

Anddragoogika I
Auditoorne töö: Sissejuhatav loeng 4 tundi, kollokvium 2 tundi, aktiivõppemeetodi ja läbiviimine, eneseanalüüs (kuidas toimus ettevalmistamine, tööjaotus kaaslastega, millised olid raskused jms, 2 tundi), osalemine praktikumides, hinnang kaaslastele, kokku 28 tundi ja küsimustike täitmine küsimustike täitmine (õpistiilid 1 tund, täiskasvanud õppija eripära 1 tundi, kursuse reflektsiooni vorm 2 tundi).

Puudumise korral täiendav iseseisev töö.
Sissejuhatavalt loengult puudunud koostavad ja saadavad e-kirjaga selgituse, kuidas ühte konkreetset kursust alustada (arvestades teemat, osalejate arvu ja taset, kuruse pikkust jms). Selgitus peaks sisaldama nii seda, kuidas kursust alustada kui ka seda, miks just nii.

Teatud meetodi ja teema käsitlemiselt puudumise korral tuleb esitada omapoolsed põhjendatud ettepanekud antud meetodi kirjelduse täpsustamiseks failis „meetodid“ ning teema käsitluse täpsustamiseks failis „konspekt“. Esinejatele mitteõigeaegse tagasiside esitamise korral tuleb üldistada teiste poolt esitatud tagasisidet.

Täiendavateks ülesanneteks (puudumiste, mitterahuldavalt ette valmistatud ja läbi viidud õppuse, puuduliku konspekti või analüüsi jms korral) on loengute ja referaatide kirjalik hinnang ette antud parameetrite alusel, koolitusprojekti koostamine, kirjaliku konspekti ettevalmistamine mõnest dokumendist või mõnel teemal kokkuleppel õppejõuga (elektroonilisel kujul), essee või kontrollküsimustele vastamine.

Iseseisev töö: Aktiivõppe meetodi ettevalmistamine (orienteeruv ajakulu 18 tundi).
Kokkuvõte käsitletud teemast (konspekti täiendus koos viidetega allikatele, esitlus- või paljundusmaterjal arvestades selle käsitlemisel tehtud kommentaare) 3 tundi, kasutatud meetodist (meetodi kirjelduse täiendus, esitlus- või paljundus arvestades peale läbiviimist tehtud kommentaare) 3 tundi ja kaaslaste poolt antud hinnangu analüüs (2 tundi) saata hiljemalt saata hiljemalt kaks nädalat peale õppust. Kohustusliku kirjanduse lugemine (14 tundi).

Täiendavaks võimaluseks enesetäiendamisel on konspekti koostamine kogu kursusest (sisust ja meetoditest, kuidas sisu käsitleti) ja selle regulaarne esitamine õppejõule.

Õpitulemused (teadmised/oskused): Kursuslased valmistavad ette täiskasvanute koolituse õppuse valides selleks sobiva meetodi, kohandavad õppevahendeid, analüüsivad tagasisidet ja oma tegevust õpilase ja õpetajana ning annavad hinnangu oma õpetajatele. Kursuse käigus omandavad nad selleks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
Hindamise alused:
Hinnatavad tegevused, õpiväljundid ja hindamise kriteeriumid
Teadmiste test - Eesmärk: faktiliste teadmiste omandatuse kontroll, et oleks võimalik osaleda seminarides ja praktikumides. Üliõpilased oskavad kohustuslikust kirjandusest tuua välja olulise, arusaamatuks jäänud osad ning seisukohad, millega nad ei ole nõus.
Kriteeriumid sooritamiseks: Kohustuslikust kirjandusest on toodud välja olulised aspektid ja põhjendatud.
Täiendavad kriteeriumid, mis tõstavad hinnet: ettepanekud täiendamiseks ja täpsustamiseks, tähelepanu mitte pööramine ebaolulistele aspektidele, tähtaegne esitamine

Õppuse ettevalmistamine, läbiviimine, eneseanalüüs ja kirjaliku koondi (täiendatud õppematerjal teema ja meetodi kohta ning kogemuse analüüs) tegemine seostades selle oma senise kogemuse ja edasise tegevusega ning võimaluse korral ka teoreetiliste allikatega. Üliõpilased valivad teema ja meetodi, mida on neile vaja nende edasises tegevuses täiskasvatute (lapsevanemad, kolleegid, kursuslased) õpetamisel.

Eesmärk: vastava kogemuse omandamine(materjali kogumine, kursuse planeerimine, õppevahendite valmistamine, konspekti valmistamine, meetodite ja vahendite valik ja põhjendus), ühe meetodi ja teema süvendatud omandamine, mis võimaldab analüüsida ka teisi meetodeid ja teemasid ning seostada selle oma tegevusega.

Kriteeriumid sooritamiseks: teema valdamine, abivahendite kasutamine, kaasüliõpilastele vajaliku esiletoomine, allikatele viitamine, küsimustele õigesti vastamine, kontakt kuulajatega, ajast kinnipidamine.
Täiendavad kriteeriumid, mis tõstavad hinnet: selge intonatsioon, kehakeele õige kasutamine, paradigmade arvestamine, asjakohased näited, sobiv tempo (mitte liiga kiire ega aeglane, vajaduse korral pausid), kuulajate kaasamine, ainult vajalik ja õige teave, seostamine teiste teemadega. Asjalik kirjalik kokkuvõte teemast, meetodist ja kaaslaste hinnangutest.

Teiste tegevusele hinnangu andmine (algul vabas vormis, edasi kokku lepitud vormi järgi, lõpus oma vormi järgi) seostades selle oma senise kogemuse ning võimaluse korral ka teoreetiliste allikatega. Kes soovib, võivad anda ka õppejõu vahendusel. Teistelt saadud hinnangu analüüs ning järelduste tegemine seostades selle oma senise kogemuse ja edasise tegevusega ning võimaluse korral ka teoreetiliste allikatega.
Eesmärk: õpilased õpivad teiste esinemisi jälgima ja konstruktiivset hinnangut andma ning teistelt saadud hinnangute vastu huvi tundma ning nendest järeldusi tegema ning seostama oma tegevusega.
Kriteeriumid sooritamiseks: hinnang on antud kõigile, hinnang on asjakohane ja konstruktiivne, vähemalt 10 lauset iga esituse kohta.
Täiendavad kriteeriumid, mis tõstavad hinnet: Konkreetsus, asjalikud nõuanded, näited, eeskujud, võrdlused

Õpistiilide testid - Eesmärk: õpilased teadvustavad oma õpistiili ja erinevate õpistiilide olemasolu õppegrupis. Õppejõud saab arvestada erinevate õpistiilidega.
Kriteerium sooritamiseks: peab olema vastatud kõigile küsimustele

Täiskasvanud õppija ja lapse võrdlus - Eesmärk: eneseanalüüsi ja kaaslaste analüüsi oskuse areng, vastava teema omandamine
Kriteerium sooritamiseks: peab olema vastatud kõigile küsimustele

Hinnang kursusele – Eesmärk: enese ja kursuse kui terviku analüüs.
Kriteerium sooritamiseks: peab olema vastatud kõigile küsimustele

Kursuse portfoolios tuuakse esile iga osaleja panus erineva šrifti (Times New Roman, Courier, Ariel Narrow, Verdana) tähtede värvi (must, sinine, punane) ja varjutusega (kollane, sinine) ning alguses või lõpus esitatakse selgitus, kes on milliste täienduste ja kommentaaride autor. Kui soovitakse mingit lauset või lõiku muuta, siis esitatakse uus lause või lõik ning jäetakse alles ka senine lause või lõik. Kui soovitakse mõni sõna, lause või lõik välja jätta, siis esitatakse vastav põhjendus (viide lõigule, millega on kordus vms).

Kursuse sooritamiseks peavad olema nõuetekohaselt tehtud ja esitatud kõik tööd. Lõpphinde kujunemisel arvestatakse esitust ja teistele antud hinnanguid koefitsiendiga kaks, teadmiste kontrolli koefitsiendiga üks.


Kursuslased koostöös õppejõuga planeerivad, valmistavad ette ja viivad läbi koolituse oma kaaslastele ning teevad sellest kokkuvõtte ja annavad osavõtjatena tagasiside koolitajatele-kursusekaaslastele. Kursuse algul kursuslased täpsustavad, mida nad soovivad õppida ning sellest lähtuvalt valitakse teemad ja meetodid nende käsitlemiseks ning iga teema ja meetodi puhul lepitakse kokku läbiviija(d), kes on antud teemast ja meetodist kõige enam huvitatud.

Andragoogika II (3EAP)

Kursus toimub, kui on 14-30 osalejat. Kursusest osavõtu soovist tuleks kirjutada aadressil ..... Kõigile soovijatele saadetakse motivatsioonikirjelduse vorm.

Kursuslased saadavad oma motivatsioonikirjelduse, mille alusel moodustatakse rühmad, täpsustatakse teemad, valmistatakse ette abimaterjalid ja varutakse tehnilised vahendid (kaamerad, projektorid, arvutid jm).

Soovitav on andragoogika kursuse eelnev läbimine.

Kursus on terviklik projekt, mille osalejad valmistavad ette, saadavad teated sihtgrupile, viivad läbi, hindavad tulemusi, annavad hinnangu läbiviimisele ja jälgivad kursuse efekti praktikas.

Kursus algab sissejuhatusega, kus jagatakse ära ülesanded ja lepitakse kokku sihtgrupis, teemas jms.

Kursus kulmineerub õppepäevadega reede lõunast pühapäeva lõunani, mis on täiskasvanute koolituse õppepäevade mudeliks.

Kursuse lõpus kavandavad osalejad oma tegevuse kursusel omandatu rakendamiseks ja vastava tagasiside andmiseks.

Kursuse arvestuse saamise aluseks on üliõpilaste saadetud tagasiside selle kohta, kuidas nad on kursusel omandatut rakendanud ja mida nad kogesid.

Motivatsioonikiri

Millised teemad ja probleemid on andragoogikas teie jaoks olulised?


Millised on teie senised kokkupuuted andragoogikaga?

Kuidas aitate kaasa kursuse edukale läbiviimisele?

Kus ja kuidas kavatsete omandatud teadmisi, oskuseid Ja kogemusi rakendada?

[Valdo]

Magistrikursuse vedaja on Ene Sarv, kes mind ühel-kahel reedel kampa võtab. Nii et see ajavahemik pole teps mitte üheksa päeva hommikust õhtuni nagu Agu oletab ja oma mõttes täis hakkab planeerima.Me vahel teeme nii, et kujutame asju endale ette, selle asemel, et otseallikale üks lihtne küsimus esitada.
Mõttetalgukooli nö statsionaarse osa kavandamine ülikoolide juures on üks vahva ettevõtmine küll. Nagu seda Ene Tallinna ülikoolis on ette võtnud, niisamuti näen ma rõõmuga Jürit ilmselt Tartus analoogseid samme kavandamas. Kuidas need asjad Tartu Ülikoolis administratiivselt teoks saab teha, seda on Jüri oma prodekaanikogemustega kõige õigem mees vedama.

[Jüri Ginter]

Kellelt ja mis vormis küsida, et teada saada, mida see magistrikursus endast kujutab ja milline on selle seos mõttetalgukooliga? Piisab ka viitest internetis olemas olevatele materjalidele. Siis saab ka arutleda selle üle, kas minu kursused TÜ-s on sarnased või mitte.

Parimat

Jüri

[agu]

Ma tõden lihtsalt seda, et Mõttetalgu koolil on käesolevas kavas 9 kuuks kirjas ainult nn lühivormid, mitte ühtegi reaalset mõttetalgut.

Reaalselt muidugi saab kasutada kõiki mõttetalgudi, mis ette tulevad, mida aga praegu täpselt näha pole.

Võiks lihtsalt märkida ära, et "kasutada ära ettetulevaid reaalseid mõttetalguid".

[alarrandal]

Hakkan ka kaasa mõtlema.
Õigemini, olen seda kogu aeg teinud, niipalju kui suurest rabelemisest aega on jäänud.

Mu enda viimaste nädalate praktika on näidanud, et täisajaliselt millegi muuga tegeldes ei ole tõesti võimalik pideva talgumisega tegeleda, olen ennast jaanuarist alates suutnud ennast fokusseerida konkreetseteks aegadeks grupitööle, vahepeal niisama piiksatada, kui väga vaja (või tundub, et midagi öelda on) ning paarile üldistungile. Leiva peab ju kuidagi lauale saama.
Seega olen natuke ideid genereerinud omas peas, ja jõudnud umbes sellisesse kohta:

1. paika tuleks panna mingi täpsem plaan, et me kõik saaksime oma aja, töö ja tegevustega arvestada.
2. ma ei tea, kas see peaks olema just täisajaline töö (talgutamine siis), sest kogu töö on väga paljudest erinevatest osadest koosnev.
3. samas näen, et vahepealsel ajal, kui me just parasjagu mõnes vene mängus ei osale, võiks lisaks seminarile-klubile ka mõne paaripäevase talgusessiooni korraldada.
4. mis puutub sponsoritesse ja rahastajatesse, siis me tegeleme praegu nende otsimisega. Küsimus on, mida meil on neile pakkuda. Selles mõttes on Agu tähelepanek väga hea, ning sellel punktil peatuksin natuke pikemalt.

Esiteks. Mõttetalgud ei ole kahjuks sponsoritele eriti arusaadav asi. See on mõistetav, sest me ei paku mitte midagi käegakatsutavat. Põhimõtteliselt õpetame me inimesi mõtlema või näitame, kuidas on võimalik teistmoodi mõtelda või teistmoodi mõtlemiseni jõuda. Kasulik ja edasiviiv oskus vaieldamatult. Kahjuks ei näita see suurele hulgale rahastavatele fondidele reaalset kasu. Näide on Avatud Eesti Fondile esitatud projekt, mis sai eitava vastuse. Üldse tundub, et hetkel on valdav enamus fonde, sihtasutusi ning muid toetajaid kohesest praktilisest tulemist huvitatud. Või võimalikult peatsest tulemist. See on üks mõtlemise kohtadest.
Teiseks. Iga projekt peab olema jätkusuutlik. Projekti vedajad peavad kas olema ennast näidanud või vähemalt parasjagu nähtaval olema. Ameeriklastel on ilus ütlus "Publish or die". Siit saab juba paralleele tõmmata: me peame olema nähtaval, ning mitte ainult erialases publitsistikas, vaid igal pool, kus võimalik. Mis omakorda tähendab, et me peame ennast, oma tegevust ja muud juurdekuuluvat promoma. Artiklid, intervjuud jne jne. See näitab nii aktiivset tegevust kui ka jätkusuutlikku lähenemist. Lisaks, paljude projektide puhul ootavad rahastajad, et mingi aja pärast peab see ise ennast ära majandama ja edasi tegutsema juba minimaalse toetusega. Koht mõtlemiseks Mõttetalgukoolile. Oleme Margusega ligikaudu kuu aja jooksul tegelenud (ajapuudusel küll väga kaootiliselt) ühe äri- ja tasuvusplaani koostamise ning prognooside tegemisega, et esitada koos Mõttetalgukooliga see ühele sihtasutusele kaheaastaseks rahastamiseks. Sealtmaalt alates peaks Mõttetalgukool koos "abimajandiga" olema võimeline suures osas ise hakkama saa. Mis omakorda tähendab, et organisatoorne katus ON VAJALIK. Meeldib see siis või mitte. Suurt osa on küll võimalik vabatahtliku tööga ning hobikorras katta, kuid see pole lõputult jätkusuutlik lahendus.

Parimatega

Alar

[Sponsored content]