Nääriklubis kajastunud maailm ja meie

[Valdo]

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 53. kokkusaamine Skype´is
Millal? 9. jaanuaril 2018 kell 21.00 – 23.06
Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati, Tiina, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=2e747753-e718-4159-96c9-d49bb73ec3b2
1.Rütmidest muusikas ja muus (Salvestuse algusest 40minutit)
2. Üks eriline tee muusikalisse usku (40min – 60min)
3. Muusikast ja vaimsusest (60min – 1h26min)
4. Tervest vaimust (1h26min – 1h55min)
5. Vanakeste vaimuvärskusest (1h55 – 2h06min)
EESSÕNA: SISUKORRA SÕNASTUSE JA PEALKIRJA PÕHJENDUS
Eks olnud ju nii, et kõigepealt kõnelesime rütmidest. Siis rääkis Agu ära oma muusikausku inimeseks kujunemise loo. Siis tuli Tiina välja küsimusega , mida mõista muusika juures sellise mõiste nagu spirituality all. Siis küsis Agu Enelt, kas haridusfoorumi konverentsil ka noorte Maapäevast juttu oli ja meenutas, et Toompeal esinenud õpilased tõstatasid teadmiste omandamise kõrval ülitähtsa probleemina meie noore põlvkonna vaimse tervise. No ja klubiõhtu lõpus refereerisin ma üht äsjaloetud artiklit, kus rõõmuks talgujate eakamale osale oli ära toodud mitmeid õpivõimekuse näitajaid , milles vanema generatsiooni esindajad noortele lausa pika puuga ära panevad. Ja ongi lühidalt kirjas, millest tol teisipäeval jutt käis 
Aga tegelikult? Aga tegelikult kätkeb nende viie punkti alla mahutatus tohutu mõttelaeng , mis pani taas pea tööle, tuletas meelde meie eelmisi klubiõhtuid ja meistriklasse ja sünnitas üha uusi teist ja kolmat järku turgatusi.
Eks ole selle klubiõhtu kajastuse pealkirigi sedalaadi „sünnitiseks“:Eriti eriliselt esinevad erinevad kordused
Meenutan, et üsna sarnane pealkiri on ühel meie varasema klubiõhtu kajastusel juba olnud: See oli 24 klubiõhtut tagasi, novembris 2015:
Eriti eriliselt erinevad
https://www.scribd.com/document/291649361/ERITI-ERILISELT-ERINEVAD
Toona käis jutt sellest, kuidas ja mispärast (tänu taevale) me ise üksteisest „eriti eriliselt erineme“. Olgu meenutuseks sellest kirjatükist mõned lõigud: „Need pole enam mingid õrnukesed ja vaevumärgatavad „uue võrsed“, vaid „täie rauaga“ paugutavad ja meie kallal toimetavad „riistapuud“, mis meile oma nõudmisi esitavad ja mitte vaid meie elukorraldust, vaid suisa meid endid „oma näo järgi“ ümber kujundavad, meid „parandavad“ ja meile lisaseadmeid külge monteerivad. Globaalse hariduse megamasinas oleme eneselegi märkamatult ennast lasknud ümber kohendada, et mitte Suurest Süsteemist välja langeda“.
„Alles talgujate taastegutsemise aastatel jõudsime arusaamisele, et olles ajaloolised subjektid, ei piisa säärasest antud situatsioonist tulenevast enese positsiooni paikapanemisest, vaid tuleb vaadata eneseks saamise „lugu“ kui juhtunut, teadvustada seda, mis meiega siin ilmas aset on leidnud: seega mitte enesemääratlus, vaid eneseteadvustus. Enese kui grupi, kui koolkonna seostatuse teadvustamine. See on meie kuuluvusliku, taksonoomilise määratelu protsess. Ühisjoonte väljatoomine eriti just ajalises kulgemises, päritolus. https://www.scribd.com/doc/151047776/ENESETEADVUSTUS-VERSUS-ENESEMAARATLUS
Aga see pole veel „piisav“ meie eriti teistest erineva erilisuse esiletõstmiseks. Selleks on vaja jõuda meist igaühe unikaalsuseni. Ja nende uunikumide kui erinevate maailmade ansambli erilise koosolu, erilise koosluse tunnetamiseni. Ja ehk ka selle tunnetamiseni, et säärases koosluste erilisuses, ainulaadsuses pole midagi iseäralist, et samuti nagu iga inimene siin maamunal on ainulaadne, ainuke selline „kooslus“, nii on ja peabki see olema ka mistahes sääraste koosluste kooslustegi korral. Seega, kui eelmisel, eneseteadvustuse tasemel, on tegemist enese kuuluvuse leidmisega kellegi hulka, sekka, seltsi, liiki, perekonda, järeltulijaks, edasiviijaks, siis enesetunnetuse tasand ongi tunnetele tuginev eristumise tasand, kus lihtsalt hoomatakse, tunnete rajale jõudnuna leitakse see miski, milles mina ja sina eristume, erineme, lahkneme, välja paistame, silma torkame, kõrvu kostame, meelde jääme, teisiti mõtleme, teeme, tunneme. Kõige puhtamal kujul saabki säärane eristav võrdlus aset leida „üks teise suhtes“.
Kuna maailm on „veel“ selline, mis võimaldab pluralismi edendada , st selles avanevaid (või peituvaid?) eluilmu eristada, siis lähtugemgi sellest, et meie maailm ei ole „üheselt võetav“: ta on küll, kuid ei ole vaid näitelava, võitlus, ühiskondlik lepe, kaasuste lahendamine, armastus ja mis kõik veel. Ja kas kahjuks või õnneks ei ole meist kellelgi ei tõe kuulutamise monopoli ega heaks ja halvaks jaotamise volitust. Küllap siiski õnneks. Sest mul ei lähe meelest GP julmad, kuid mu meelest õiged sõnad ühele enesekindlale tõekuulutajale ja headeks-halbadeks jagajale: „Kui te nii hästi teate, mis on tõde, mis vale ja kes on head, kes halvad, mille pagana päralt te vaeseid tudengeid piinate. Teie õige koht on olla koonduslaagris ülevaataja!“
Oma eraldi eluilmadesse jäädes on meil kõigil oht „oma mulli“ suuremaks puhuda, kui ta seda „väärt“ on. Aga selleks ju sõbrad ongi, et ühel ilmal mitte lasta võimust võtta!“
Miks mul oli vaja seda vana juttu korrata?
Aga ikka selleks, et põhjendada käesoleva kirjatüki pealkirja, et kinnitada: Meie, eriti eriliselt erinevad (ja samas samased ) talgujad tegime oma jaanuari klubiõhtul tegemist eriti eriliselt esinevate erinevate kordustega. Me ei ütle, et ah, jälle see, vaid oo, taas see … no näiteks antud juhul Gilles Deleuze´i pool sajandit vana „Erinevus ja kordus“ ja oo, taas see võrratu Margus Oti järelsõna „Deleuze´i murrang“ sellele tema enda tõlgitud raamatule.
Turgatas, et sellest järelsõnast mõttekilde välja noppides on võimalik teha sujuv üleminek eessõnalt jaanuari klubiõhtu „põhipunktide“ juurde, alustades just nimelt kordusest, rütmist,perioodist:
„Ühest küljest mingid kordused, rütmid, perioodid (AB, AB, AB, …) ja teisest küljest nende kohal vaim, mis neid „kontempleerib“ . Kontempleeriv vaim on korduse geneesi tingimus, ilma milleta kordust ei moodustu – pakub Deleuze ka korduse puhul välja uue kujutluspildi … millega me liigume lähemale kordusele temas eneses … mitte allutatuna samasusele ja sarnasusele.
Kontempleeriv vaim hoiab “üht“ juhtumit alles, kuni ilmub „teine“
Selle kirjatüki täisteksti loe Scribdist:
https://www.scribd.com/document/370940219/Eriti-Eriliselt-Esinevad-Erinevad-Kordused