Märtsikuisest klubiõhtust

[Valdo]

Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 33. kokkusaamine Skype´is
Millal? 8.märtsil 2016 kell 21.00 – 23.15
Kes? Agu, Jüri, Margus, Ülar, Juss ja Valdo
Millest? https://www.dropbox.com/s/0l6w88kkqcb5n38/klubi%208m%C3%A4rts16.wma?dl=0

1. Klubimeister Juss: Kujunevatest konfiguratsioonidest minu dissertatsioonis (kuula klubiõhtu salvestuse 01.- 36.minutit)
2. Reflective Minds in an Internet Community. Talgujate ettekande kavast rahvusvahelisele konverentsile Tartus aug 2016 ( 39.- 47.minut)
3. Talgujate vaiksete aastate (1992 – 2009) kaardistamisest ( 47. – 68.minut)
4. Positiivsest dialektikast positiivse psühholoogiani (minutid 69 -88)
5. Neljas riigis korraldatakse meie rotaatoreid (minutid 88 – 99)
6. Kompositsioonilist ja korralduslikku ( minutid 99 – 109)

Kõigepealt vajab dešifreerimist meie selle klubiõhtu ülevaate pealkiri. See on väga lihtne : Naistepäeva meesteklubi. Sedapuhku juhtus tõesti nii, et isegi meie tugevama poole tugisammas Ene oli perekondlikel põhjustel meist eemal. Kohal oli aga päev tagasi 78 aastaseks saanud klubimeister Juss, kellele Ülar oli (lisaks meie tavalist viisi tehtud õnnitlustele) valmistanud üllatuskingituse: filmiklipi sellest, kuidas Juss Talgujate 2009.aasta Talllinna töötoas regilaululist talguloitsu eeslaulab ja dirigeerib!

1. Kujunevatest konfiguratsioonidest Jüri Plingi pedagoogikakandidaadi dissertatsioonis „Õppe-kasvatusprotsessi struktuur-funktsionaalne analüüs Tallinna Riiklikus Konservatooriumis“ . Tartu 1975.
Juss tõi oma ettekandes välja mitme meie Talguakadeemias aktuaalse küsimuse olulised momendid, millega tal tuli rinda pista oma aspirandiaastatel 1972 – 1975. See on aspirandi vaatevinkel ja seda tasuks talguakadeemikutel helisalvestuses hoolega üle kuulata.
Mina lisan siia oma, st juhendaja vaatenurga.
Mul oli selleks ajaks, kui Juss aspirantuuri astus, oma füüsikutest õpilastega (eelkõige Harry Faimaniga) läbi viidud õppeprotsessi struktuur-funktsionaalne analüüs , st olid olemas kolmiksüsteemi „ õppejõud-üliõpilane- õppematerjal“ vaheliste seoste analüüsi üsna detailsed tulemused. Selles kolmikus käsitleti füüsikalist õppematerjali kui omavahel seotud mõistete süsteemi, mõistete vahelised seosed olid detailselt kaardistatud (risttabeldatud) ja läbi viidud faktoranalüüs , mis tõi välja õppematerjali omandamisel tulemuste sõltuvuse nii mõistete eneste iseärasusest ( mõistete seosed teiste mõistetega, nende üldarv, sissetulevate ja väljaminevate seoste arv), aga ka üliõpilase isiksuse omadustest ( nt väga oluline seos ruumilise kujutlusvõimega). Faktoranalüüs tõi ka välja kolm väga erinevat õppematerjali omandamise tüüpi, mis väga hästi haakusid D.Bogojavlenskaja kreatiivse, algoritmilise ja reproduktiivse tüübiga.
Aspirant Jussi ette sai püstitatud ülesanne teha „sedasama“ muusikalise õppematerjali peal, st viia samuti läbi sama kolmiku vahel õppeprotsessi käigus kujunevate seoste struktuur-funktsionaalne analüüs.
Oli vaja vaid „väheke“ ajusid pingutada ja tuua muusikalisest õppematerjalist, st õpitavatest klaveripaladest välja sellised „miskid“, mis seal esinevad sarnases rollis nagu füüsikas mõisted. Nendele „miskitele“ tuli siis anda matemaatiliselt, st arvuga väljendatavad väärtused, et neid saaks hakata kasutama arvutisse sisestatavate tunnustena. Siis lasta sellele andmestikule TRÜ arvutuskeskuse masinavärk kallale ja edasi juba tunda rõõmu väljatrükitavate tabelite jooksvate kilomeetrite interpreteerimisest.
Eks kõik „laias laastus“ nii jooksma hakkaski … sest Jussil jätkus nutikust kaevata ajaloo ladestustest välja klaverikateedris aastate jooksul talletunud üliõpilaste mängu kollektiivse hindamise põhjalikud protokollid. Nendest kirja pandud juttudest oligi võimalik välja tuua 15/16 aruteludel kasutatud märksõna , millest oli edasi juba „tehnika küsimus“ teha neist nii õppematerjali kui üliõpilaste mängu iseloomustavad tunnused , kanda need perfokaartidele, lasta õppejõududel need ära täita, andmed suurde arvutisse sööta ja suure kohvriga arvutilintide järel käia 
Muidugi on see humoristlik pilt, mis pealegi vaid murdosa kogu väitekirja sisust puudutab. Aga kõige olulisem oli siin minu kui juhendaja meelest see, et Juss leidis väga õige lähenemisviisi õppematerjalile: lähtumise aastakümnete pikkusest pedagoogilisest praktikast , sellest, milliste didaktiliste väärtuste põhjal on muusikapalasid õppematerjaliks valitud ja nende realiseerumist hinnatud. Jussi töö üheks suurepäraseks tulemuseks oli kahtlemata see, et ka kogenud pedagoogid ise said teada, millest nad tegelikult on rääkinud, mida tähtsaks pidanud. Ma arvan, et talgujatele peaks see tuttav tunne olema – ma loodan, et vahel on mul midagi sarnast õnnestunud välja tuua meie klubiõhtute kokkuvõtteid-ülevaateid kirjutades.
Jussi dissertatsiooni üks panuseid kõrgkoolipedagoogikasse seisneb minu arust veel selles, et tema töö kaudu tuli selgesti välja pedagoogide ja interpreetide tegevuse lähedus. Mõlemate puhul on tegemist põhimõttelise paljuvariantsusega. Aga veelgi enam: siit annab metodoloogilises plaanis edasi minna ka täppisteadusliku maailma seletuse ja kunstilisele interpretatsiooni lähedusele. Ühese ja ainuõigusele pretendeeriva seletuse asemel on ka teadus jõudnud pluralismi tunnistamisele.
Aga ülejäänud päevakorda kerkinud punktidest loe pikemat juttu Scribdist!
https://www.scribd.com/doc/304439687/N-PAEVA-M-KLUBI