Katse kirjeldada Talgujate teed
3 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Katse kirjeldada Talgujate teed
Mõttetalgute arenguteest 2010. a. suve lõpu pilguga.
Püüan olla kompaktne.
See tee on kulgenud vähemalt 30 aastat ja eriliselt huvipakkuv on muidugi hetkel viimane aasta, mis MinuEesti impulsist käivitunud.
Kuidas on arenenud sisu, tegevus, protsess, ka keelekasutus. Kuivõrd sõnad on reaalsusega vastavuses, kuivõrd nihkes ja milline pinge sellisest nihkes tekib.
Arvan, et termin MÕTTETALGUD on lääneilma tunnetustee arengu kirjeldamisel väga asjakohane, ja tähenduslik, ilmus õigeaegselt. GP osutas omal ajal uuele etapile, kus varasema kantiliku puhta MÕTLEMISE asemel saab adekvaatne olla vaid MÕTE+TEGUTSEMINE koos (vk Mysledejatelnostj.) Tookord kinnistus venelastel üldmõistena ODI ja kandvus jäi sõnale MÄNG. GP on seletanud, et kergekaalulise maiguga MÄNG sobis tookord valvsate organite rahustamiseks. Tähendab – sobivam olnuks juba tookord panna tõsiasjalik nimetus. Eestimaal ristitigi asi mõne aasta pärast MÕTTETALGUD, öeldes otse ja vältides läbi lillede seatud nime.
Praegu sobib periodiseerida nii:
1. ODI algus Eestis
2. Füüsikaõpetajate tegevus
3. Palgaliste talgutehnikute periood
4. Paus
5. Avatud Ruumi äratatud aasta.
Hästi lühidalt:
Viimasel aastal on olnud
- rohkem tunnetuslikku mängu kui talgu praktilisust, mis oli varem;
- palju rohkem metodoloogiat varasemate rakendustega võrreldes.
Nn positiivse dialektika vaim
- sobis talgute puhul hästi, kus ühel osal tegijatest olid kogu aeg jalad argiselt maas;
- viib metodoloogilistes arutlustes järeldustele, mis vabastavad mängulise fantaasia praktika kammitsatest.
1.ODI algus Eestis.
Kogemused vene ODI-st, nende eeskujul korraldatud kehakultuuri- ja füüsikaõpetuse teemalised ODI üritused, mitmed aastad eesti füüsikaõpetajate päevi.
2.Füüsikaõpetajate organisatsioonilis-tegevuslike mängude rida arenes eelneva kogemuse varal ja kujunes mitmeaastaseks loovaks mõttetegevuseks, kaasates mõnedes etappides enamuse eesti füüsikapedagoogidest. Asjaliku ülesehitava loomu poolest võinuks olla nimetatud MÕTTETALGUTE nimega. Tegelikult ilmus mõttetalgute nimi hiljem.
Osaliste tööjaotus sarnaneb vanarahva talgutega. Peremees ja talgulised on oma asja edu eest väljas, ei ole väga erilisi spetsialiste.
Eraldi metodoloogilistele teemadele pühendatakse vähe aega. Metodoloogia funktsiooni täidab suuresti füüsika- ja pedagoogika-alane kogemus või lihtsalt elukogemus.
3,Talgutehnikute palgatöö periood.
talgutehnikud
- omandasid suure praktilise vilumuse talgusituatsiooni jaoks
- kodanliku positsiooni palgalise talgutehnikuna.
Palga ja elatise saamine võib tunduda nn kommunaalne ja loogiliste argumentatsiooni tarvis kõrvaline. Samas loob mitme aasta jooksul palga saamine inimese ümber erilise “kõlakoja”, erilise resonantsiringi mitmestkümnest või isegi sadakonnast lähedasest, sugulasest, tuttavast kolleegist. Inimese enda ja kõrvalseisjate jaoks teeb tasustamise fakt olukorra palju veenvamaks, võrreldes sama tegevuse harrastamisega vabatahtlikuna, näit. pensionäri või rantjee stiilis. Siit kasvab ja jääb kommunikatsiooniline „pimetäpp“.
Talgulised on kahte masti - ainetundjad ja talgutehnikud.
Talgutehnikud küllastavad seltskonna positiivse dialektikaga, vähendades ainetundjate skepsist ja konfliktivalmidust. Talguperioodi ühtesulamise ja ergastusperioodile järgneb aine-arendajatel reaalne tegevus, eelarved ja reaalsuse reeglid. Elu maandab tõe.
Talgutehnikud vahetavad särgi ära ja sööstavad uude talgusse, uut ainetundjate seltskonda positiivse dialektikaga üles kütma. Talgutehnikud saavad nii elada positiivse dialektika sees päevast päeva.
Talgutarkus saab kaheosase tööjaotuse tõttu areneda positiivse dialektika sõnavara toel. Positiivse väite sõnuja saab oma kontosse positiivse märgi. Negatiivse korrektsiooni teeb reaalne elu, tülika eituse allikas jääb sageli seosterägastiku anonüümsesse kaugusse.
Sellise rollijaotuse tõttu ei kasva pidevale jaatamisele vaatamata suurt mulli, ühel osal püsivad jalad maas.
Unustusfaktor lihvib ainetundjalt maha temale ülearuse, kustutab suure osa talgupäevade terminitest ja mõtteskeemidest. Igal osalejal kinnistub temale sobiv jääk, muutub elupraktikaks, sageli sobitub algsest erienvas sõnastuses. Lähevad aastad ja enam ei mäleta nüanss, ühes koos on mõttetalgud, ajurünnak, koosolek. Ühte puntrasse taandab unustusfaktor nii talgutehnikud kui muud aktiivsed osalejad. Mis nad tegid - olid kuidagi silmapaistvad, või lihtsalt valjuhäälsed.
Laia pintsliga on siin kirjeldatud dialektikat seletanud Juss – kuidas toimub liikumine talgusituatsiooni ja reaalse elu vahel, tõusmine jaatuste kõrgesse helgusse ja laskumine tagasi.
Selle perioodi mõttetalgud sarnanevad 20. sajandi esimese poole rehepeksutalgutega, kus oli juba kohal ka tehnika ja eriseisuses talgulised – masinistid.
Ei ole aega metodoloogiaks.
Kommunikatsiooniliselt jäädakse neitsilikult puhtaks 20. sajandil valitsevast trükipressist ja veel uuematest teisese reaalsuse tekitajatest. St loodu jääb loojate ajudesse. Kommunikatsiooniskeemides valitseb MT baasskeemi usk, Luhmanni tekstid pole Eestisse jõudnud.
4.paus
5.Avatud ruumi äratatud aasta. (2009.-2010.)
Talgujate pakkumine ületab oluliselt nõudmise. Tellimust vähe. Küllap sellepärast oli metodoloogilise tegevuse suur ülekaal rakenduste ees.
Esimene aasta talgujate nime all on sisult rohkem mäng kui kunagi varem. St - seda hinnatavam, mida ootamatum ja mängulisem. Reaalse huvi vähesuse tõttu lendab positiivne dialektika pidevalt ja väga kõrgele.
Veebruarikuu mammutpika uurali ürituse järel ütleb Valdo välja, et käimas on refleksiivne mäng. See ütelus sobib terve aasta jaoks.
Nõudluse vähesuse tõttu jõuavad talgujuhid peale särgivahetust viia informatsiooni ajust ja polüloogist välja, infokandjatele ja seega globaalsesse aegruumi. Viimases aitab kaasa ka pausiaastate jooksul toimunud IT revolutsioon. Talgujate kommunikatsioonis saab tavaliseks Luhmanni 3-lüliline skeem: Mõtleja-Infokandja-Arusaaja. Jüri säetud süsteemsete asjade kõrval ladestub aegruumi massiliselt jooksvat käibeainest.
Kommunikatsiooni analüüsi on üsna vähe, MT baasskeem saab küll vähemalt äratundmise tasemel populaarseks.
Infokandjate rakendamises pole olnud agressiivsust. Seetõttu on vara midagi ütelda või oletada loodud tekstide või teisese reaalsuse toime kohta.
Ma ise kirjutasin eelmisel suvel-sügisel pika joru teksti MinuEesti projekti kohta. Käesoleva aasta mais tõdesin, et pole päris hästi aru saanud, mida tähendab MinuEesti kuulutus, et nemad on eelkõige meediaprojekt, ja seepärast tõhusad.
Selline ülelend...
Püüan olla kompaktne.
See tee on kulgenud vähemalt 30 aastat ja eriliselt huvipakkuv on muidugi hetkel viimane aasta, mis MinuEesti impulsist käivitunud.
Kuidas on arenenud sisu, tegevus, protsess, ka keelekasutus. Kuivõrd sõnad on reaalsusega vastavuses, kuivõrd nihkes ja milline pinge sellisest nihkes tekib.
Arvan, et termin MÕTTETALGUD on lääneilma tunnetustee arengu kirjeldamisel väga asjakohane, ja tähenduslik, ilmus õigeaegselt. GP osutas omal ajal uuele etapile, kus varasema kantiliku puhta MÕTLEMISE asemel saab adekvaatne olla vaid MÕTE+TEGUTSEMINE koos (vk Mysledejatelnostj.) Tookord kinnistus venelastel üldmõistena ODI ja kandvus jäi sõnale MÄNG. GP on seletanud, et kergekaalulise maiguga MÄNG sobis tookord valvsate organite rahustamiseks. Tähendab – sobivam olnuks juba tookord panna tõsiasjalik nimetus. Eestimaal ristitigi asi mõne aasta pärast MÕTTETALGUD, öeldes otse ja vältides läbi lillede seatud nime.
Praegu sobib periodiseerida nii:
1. ODI algus Eestis
2. Füüsikaõpetajate tegevus
3. Palgaliste talgutehnikute periood
4. Paus
5. Avatud Ruumi äratatud aasta.
Hästi lühidalt:
Viimasel aastal on olnud
- rohkem tunnetuslikku mängu kui talgu praktilisust, mis oli varem;
- palju rohkem metodoloogiat varasemate rakendustega võrreldes.
Nn positiivse dialektika vaim
- sobis talgute puhul hästi, kus ühel osal tegijatest olid kogu aeg jalad argiselt maas;
- viib metodoloogilistes arutlustes järeldustele, mis vabastavad mängulise fantaasia praktika kammitsatest.
1.ODI algus Eestis.
Kogemused vene ODI-st, nende eeskujul korraldatud kehakultuuri- ja füüsikaõpetuse teemalised ODI üritused, mitmed aastad eesti füüsikaõpetajate päevi.
2.Füüsikaõpetajate organisatsioonilis-tegevuslike mängude rida arenes eelneva kogemuse varal ja kujunes mitmeaastaseks loovaks mõttetegevuseks, kaasates mõnedes etappides enamuse eesti füüsikapedagoogidest. Asjaliku ülesehitava loomu poolest võinuks olla nimetatud MÕTTETALGUTE nimega. Tegelikult ilmus mõttetalgute nimi hiljem.
Osaliste tööjaotus sarnaneb vanarahva talgutega. Peremees ja talgulised on oma asja edu eest väljas, ei ole väga erilisi spetsialiste.
Eraldi metodoloogilistele teemadele pühendatakse vähe aega. Metodoloogia funktsiooni täidab suuresti füüsika- ja pedagoogika-alane kogemus või lihtsalt elukogemus.
3,Talgutehnikute palgatöö periood.
talgutehnikud
- omandasid suure praktilise vilumuse talgusituatsiooni jaoks
- kodanliku positsiooni palgalise talgutehnikuna.
Palga ja elatise saamine võib tunduda nn kommunaalne ja loogiliste argumentatsiooni tarvis kõrvaline. Samas loob mitme aasta jooksul palga saamine inimese ümber erilise “kõlakoja”, erilise resonantsiringi mitmestkümnest või isegi sadakonnast lähedasest, sugulasest, tuttavast kolleegist. Inimese enda ja kõrvalseisjate jaoks teeb tasustamise fakt olukorra palju veenvamaks, võrreldes sama tegevuse harrastamisega vabatahtlikuna, näit. pensionäri või rantjee stiilis. Siit kasvab ja jääb kommunikatsiooniline „pimetäpp“.
Talgulised on kahte masti - ainetundjad ja talgutehnikud.
Talgutehnikud küllastavad seltskonna positiivse dialektikaga, vähendades ainetundjate skepsist ja konfliktivalmidust. Talguperioodi ühtesulamise ja ergastusperioodile järgneb aine-arendajatel reaalne tegevus, eelarved ja reaalsuse reeglid. Elu maandab tõe.
Talgutehnikud vahetavad särgi ära ja sööstavad uude talgusse, uut ainetundjate seltskonda positiivse dialektikaga üles kütma. Talgutehnikud saavad nii elada positiivse dialektika sees päevast päeva.
Talgutarkus saab kaheosase tööjaotuse tõttu areneda positiivse dialektika sõnavara toel. Positiivse väite sõnuja saab oma kontosse positiivse märgi. Negatiivse korrektsiooni teeb reaalne elu, tülika eituse allikas jääb sageli seosterägastiku anonüümsesse kaugusse.
Sellise rollijaotuse tõttu ei kasva pidevale jaatamisele vaatamata suurt mulli, ühel osal püsivad jalad maas.
Unustusfaktor lihvib ainetundjalt maha temale ülearuse, kustutab suure osa talgupäevade terminitest ja mõtteskeemidest. Igal osalejal kinnistub temale sobiv jääk, muutub elupraktikaks, sageli sobitub algsest erienvas sõnastuses. Lähevad aastad ja enam ei mäleta nüanss, ühes koos on mõttetalgud, ajurünnak, koosolek. Ühte puntrasse taandab unustusfaktor nii talgutehnikud kui muud aktiivsed osalejad. Mis nad tegid - olid kuidagi silmapaistvad, või lihtsalt valjuhäälsed.
Laia pintsliga on siin kirjeldatud dialektikat seletanud Juss – kuidas toimub liikumine talgusituatsiooni ja reaalse elu vahel, tõusmine jaatuste kõrgesse helgusse ja laskumine tagasi.
Selle perioodi mõttetalgud sarnanevad 20. sajandi esimese poole rehepeksutalgutega, kus oli juba kohal ka tehnika ja eriseisuses talgulised – masinistid.
Ei ole aega metodoloogiaks.
Kommunikatsiooniliselt jäädakse neitsilikult puhtaks 20. sajandil valitsevast trükipressist ja veel uuematest teisese reaalsuse tekitajatest. St loodu jääb loojate ajudesse. Kommunikatsiooniskeemides valitseb MT baasskeemi usk, Luhmanni tekstid pole Eestisse jõudnud.
4.paus
5.Avatud ruumi äratatud aasta. (2009.-2010.)
Talgujate pakkumine ületab oluliselt nõudmise. Tellimust vähe. Küllap sellepärast oli metodoloogilise tegevuse suur ülekaal rakenduste ees.
Esimene aasta talgujate nime all on sisult rohkem mäng kui kunagi varem. St - seda hinnatavam, mida ootamatum ja mängulisem. Reaalse huvi vähesuse tõttu lendab positiivne dialektika pidevalt ja väga kõrgele.
Veebruarikuu mammutpika uurali ürituse järel ütleb Valdo välja, et käimas on refleksiivne mäng. See ütelus sobib terve aasta jaoks.
Nõudluse vähesuse tõttu jõuavad talgujuhid peale särgivahetust viia informatsiooni ajust ja polüloogist välja, infokandjatele ja seega globaalsesse aegruumi. Viimases aitab kaasa ka pausiaastate jooksul toimunud IT revolutsioon. Talgujate kommunikatsioonis saab tavaliseks Luhmanni 3-lüliline skeem: Mõtleja-Infokandja-Arusaaja. Jüri säetud süsteemsete asjade kõrval ladestub aegruumi massiliselt jooksvat käibeainest.
Kommunikatsiooni analüüsi on üsna vähe, MT baasskeem saab küll vähemalt äratundmise tasemel populaarseks.
Infokandjate rakendamises pole olnud agressiivsust. Seetõttu on vara midagi ütelda või oletada loodud tekstide või teisese reaalsuse toime kohta.
Ma ise kirjutasin eelmisel suvel-sügisel pika joru teksti MinuEesti projekti kohta. Käesoleva aasta mais tõdesin, et pole päris hästi aru saanud, mida tähendab MinuEesti kuulutus, et nemad on eelkõige meediaprojekt, ja seepärast tõhusad.
Selline ülelend...
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
Positiivset Agu talgunägemusest A.D. 2010
Agu nägemused asjade sügavamatest tagamaadest ja nende välistest ilmingutest on alati omapärased ja mõtlema panevad. Esimesel lugemisel taban end enamasti küsimast: Kuidas ta küll olnut niivõrd eripäraselt kirjeldab ja seletab?
Nii ka nüüd: Agule on iseloomulik püüe möödunut selgelt eristuvateks perioodideks jagada. Sedapuhku on ta loobunud mingist kindlast periodiseerimise alusest ja lähtunud ilmselt subjektiivsest tundest, mis kujunenud isiklikest läbielamistest ja talguveteranide meenutustest. Sestap on näiteks omaette perioodina välja toodud füüsikaõpetajate tegevus, kuigi see arenes kogu aeg kõrvuti teiste ainevaldkondade (nt kehakultuuri, kooliuuenduse ja põllumajanduse) talguliikumisega.
Sama lugu on ka nn palgatöö perioodiga. Ühest küljest olid okupatsiooniperioodi kõik mõttetalgulised kindla töökohaga inimesed, kelle palk „jooksis“ ka mõttetalgupäevil edasi. Väljasõitudel lisandusid päevarahad. Agu peab ilmselt „palgatöö perioodi“ alguseks lisateenistust , mida sai selliste talgute korraldamise eest, mis ei kuulunud nö põhitöö sisse. Selles, palgalisa tähenduses palgatöö sai alguse „Füüsikaõpetajate tegevuse perioodil“. Nimelt õnnestus esimese katseõpiku loomisel osalenuile , sh õpetajatele ja arvutispetsist Nõo koolipoisile, maksta nähtud suure vaeva eest üsna korralik tasu. Aastate jooksul talgute korraldamise tellimuste arv kasvas ja näiteks minul kui paljude talgute juhil moodustas põhikohaväliste talgute juhtimise tasu 1990.aastal 37% kogusissetulekust.
Talgutehnikuist kui positiivse dialektika mulli puhujaist ja kainetest ainetundjatest. Agu kujutluses eristub sellisest tööjaotusest füüsikute seltskond, kus ei ole selget spetsialiseerumist , vaid kõik on nagu vanarahva talgutel asja eest väljas. See on ka arusaadav, sest Agu oli just neil talgutel osaline. Teistest on ta üht-teist kuulnud, mõnes ka osalenud. Sestap ei ole tal olnud võimalik aduda, et ka teised talgud polnud sellised, kus üks pool hoiab hambad ristis jalgu maas ja teine pumpab neisse positiivsuse heeliumit. Kui uuesti vaadata kasvõi mõnda majandite reformimise mõttetalgu videot, siis on selgesti näha talgutehnikute aine- ja olude tundmist. Ehk just seda nagu vaid ühtedel meie talgutel käinud Vene noormees märkas: Teil on jalad maas, pea taevas ja süda oma rahvas. GP mõttetegevuse baasskeemi järgi on selle kujundi järgi just süda kommunikatsiooniorganiks.
Metodoloogiast. Agu periodiseeringus on samuti selgesti näha, et metodoloogia vähesus või paljusus on otseses sõltuvuses tema seotusest talguliikumise arenduskeskusega vaadeldaval perioodil. Pausieelsel ajal (1980-1990) oli selliseks keskuseks Tartu Ülikooli Kõrgkooli Kompleksse Uurimise Laboratoorium , mille regulaarsetest seminaridest ja siseelust Agu osa ei võtnud. Selle labori metodoloogiline pärand on jõudnud tänasesse päeva mõttetalguliste meetodite näol ( mõttesõel, rotaator, mõttetalgute meetod) ja mõnede baasskeemidena. Muidugi kuulub sinna ka füüsikute nn „valge raamat“ ehk „Füüsikaõpetus“, millest Agu mitmeid väljavõtteid meie foorumisse on riputanud. Seda osa mõttetalgute loost on väärtustanud ja oma pedagoogitöös Tallinna Ülikoolis värskena hoidnud Ene-Silvia Sarv. Alates 2009.a. suvest ja eriti hilissügisest oleme suuresti tänu Agu initsiatiivile jõudnud 30 aastat tagasi alanud metodoloogiaalase koostöö uuele ringile. On üsna mõistetav, et Agu mälestustes 80ndatest aastatest on võrreldes tänasega pildid, et kui toona seda metodoloogiat nagu õieti polnudki, siis nüüd on „puha üks paks metodoloogia“.
Turusuhetest seoses mõttetalgutega. Selles „ülelennus“ (Agu enda väljend) laseb Agu käiku turumajanduslikud terminid „nõudmine“ ja „pakkumine“. See ongi kõige rohkem mõtteid äratav aines selles Agu kirjatükis. Esiteks, paneb mõtlema, kuidas mõista seda turumajandust käsu, - s.t. plaanimajandusliku Eesti NSV oludes. Agu igatahes näeb seal mingit nõudmise-pakkumise olukorda selliselt, et nõudmine olevat siis ja seal kõvasti ületanud pakkumist. Eks ta ju ole, plaanimajanduse olukorda võib ju turumajandusterminites kirjeldada kui pakkujate paradiisi. Üleüldise defitsiidi tingimustes läheb iga pakkumine kui mutiauku. Ka „mõttetalgute turu“ moodustasid 80ndatel täiskasvanutele täiendharidust andvad institutsioonid – ATK Juhtimise Kõrgem Kool, Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Üleliiduline Kehakultuuriõppejõudude Kvalifikatsiooni Tõstmise Teaduskond, TRÜ ja EPA. Kõik need riiklikult finantseeritavad instituudid moodustasidki kõrgkoolilabori praktika baasi. Kusjuures praktika tähendas seda, et laboril oli pakkuda vahendeid tõeliste probleemide lahendamiseks, st selliste probleemide, milliste lahendamise meetodid seni puudusid.
Üleminekut tegelikule turumajandusele ei ole tänases Euroopa Liidus „mõttetalguturul“ toimunud. Nõudmine ja pakkumine ei leia aset tõeliste probleemide turul. Euroopa Liidu megamasinavärk toodab programme, mille täitjateks on vaja sellesse masinavärki sobituvaid mutreid, hammasrattaid ja ülekanderihmu. Selles mõttes on ka arusaadav, miks programme, mis olemuselt on kitsamad kui tingimusi ja situatsiooni arvestavad projektid, peetakse viimastest laiemateks, neid endasse haaravateks. Seega rahastatakse tänapäeva Euroopas põhimõtteliselt adapteerumisprogramme ja sugugi mitte arendusprojekte. Sellisel reguleeritud turul saavad löögile parimad kohandujad. Kohandujad võiksid ju olla väga head kohandumisprogrammide täitjad . Küllap ongi. Aga mitte selles ei seisne ju tänased tõelised probleemid. Mitte selles, et midagi siit-sealt ettenähtud piirides kohendada, mingeid pingeid maandada, riskirühmi maha rahustada. Nõudmine ja pakkumine on põhimõtteliselt tänase regulatsiooniga paigast ära. Nõudmist tekitavad (tellimusi esitavad) bürokraatlikud institutsioonid, mitmesugused fondid ja nendega seotud struktuuriüksused. Olukord on sama kurioosne kui siis, kui kaupade ja teenuste struktuur ja mahud määrataks ära pankade peakontorites.
Ja milles seisneb siis see positiivne Agu talgunägemuses, mis loo pealkirjas kirjas? Positiivne ehk edasi mõtlema kehutav on Agu sellesügisesel ülelennul sõnadesse valatud mälestuspildi suur erinevus sellest, millisena need kolm aastakümmet minu silmis kangastuvad. Nagu ma juba ülalpool kirjutasin, arvan selle taga olevat meie „maalimispukkide“ asukohtade erinevust. Selle erinevuse mittearvestamine on küllap lausa põhiline takistus vastastikuse mõistmise saavutamisel. Me ei märkagi enamasti, kuivõrd erinevates maailmades meie kaasteelised elavad. Me ei arvesta, et teise inimese maailma keskpunkt ei saa põhimõtteliselt ühtida meie omaga, et ajalises perspektiivis on veel vähem alust oodata vaid ajuti eluteel koostegutsenud inimeste minevikupiltide ja oluliste ajalõikude (perioodide) kattumist. Enamasti, kui tabame teekaaslase kirjatükkides erinevusi enda kujutlustest, kipume kurjustavalt paika panema, kuidas need asjad tollal „tegelikult“ olid. Küsimata, kelle jaoks tegelikult.
Agu see kirjatükk õpetas mulle, et kui teine inimene vaatab aegajalt tagasi ja kirjutab sellest, mida ja mismoodi näeb, siis kutsub ta sind ka sedasama tegema. Ja kui juba üks ja sama inimene näeb igal uuel korral vanasti sündinud asju teistmoodi, siis teise mehe lugu on ja peabki olema üks hoopis teine lugu. Ühte langevad vaid sündinud asjade kuupäevad.
Nii ka nüüd: Agule on iseloomulik püüe möödunut selgelt eristuvateks perioodideks jagada. Sedapuhku on ta loobunud mingist kindlast periodiseerimise alusest ja lähtunud ilmselt subjektiivsest tundest, mis kujunenud isiklikest läbielamistest ja talguveteranide meenutustest. Sestap on näiteks omaette perioodina välja toodud füüsikaõpetajate tegevus, kuigi see arenes kogu aeg kõrvuti teiste ainevaldkondade (nt kehakultuuri, kooliuuenduse ja põllumajanduse) talguliikumisega.
Sama lugu on ka nn palgatöö perioodiga. Ühest küljest olid okupatsiooniperioodi kõik mõttetalgulised kindla töökohaga inimesed, kelle palk „jooksis“ ka mõttetalgupäevil edasi. Väljasõitudel lisandusid päevarahad. Agu peab ilmselt „palgatöö perioodi“ alguseks lisateenistust , mida sai selliste talgute korraldamise eest, mis ei kuulunud nö põhitöö sisse. Selles, palgalisa tähenduses palgatöö sai alguse „Füüsikaõpetajate tegevuse perioodil“. Nimelt õnnestus esimese katseõpiku loomisel osalenuile , sh õpetajatele ja arvutispetsist Nõo koolipoisile, maksta nähtud suure vaeva eest üsna korralik tasu. Aastate jooksul talgute korraldamise tellimuste arv kasvas ja näiteks minul kui paljude talgute juhil moodustas põhikohaväliste talgute juhtimise tasu 1990.aastal 37% kogusissetulekust.
Talgutehnikuist kui positiivse dialektika mulli puhujaist ja kainetest ainetundjatest. Agu kujutluses eristub sellisest tööjaotusest füüsikute seltskond, kus ei ole selget spetsialiseerumist , vaid kõik on nagu vanarahva talgutel asja eest väljas. See on ka arusaadav, sest Agu oli just neil talgutel osaline. Teistest on ta üht-teist kuulnud, mõnes ka osalenud. Sestap ei ole tal olnud võimalik aduda, et ka teised talgud polnud sellised, kus üks pool hoiab hambad ristis jalgu maas ja teine pumpab neisse positiivsuse heeliumit. Kui uuesti vaadata kasvõi mõnda majandite reformimise mõttetalgu videot, siis on selgesti näha talgutehnikute aine- ja olude tundmist. Ehk just seda nagu vaid ühtedel meie talgutel käinud Vene noormees märkas: Teil on jalad maas, pea taevas ja süda oma rahvas. GP mõttetegevuse baasskeemi järgi on selle kujundi järgi just süda kommunikatsiooniorganiks.
Metodoloogiast. Agu periodiseeringus on samuti selgesti näha, et metodoloogia vähesus või paljusus on otseses sõltuvuses tema seotusest talguliikumise arenduskeskusega vaadeldaval perioodil. Pausieelsel ajal (1980-1990) oli selliseks keskuseks Tartu Ülikooli Kõrgkooli Kompleksse Uurimise Laboratoorium , mille regulaarsetest seminaridest ja siseelust Agu osa ei võtnud. Selle labori metodoloogiline pärand on jõudnud tänasesse päeva mõttetalguliste meetodite näol ( mõttesõel, rotaator, mõttetalgute meetod) ja mõnede baasskeemidena. Muidugi kuulub sinna ka füüsikute nn „valge raamat“ ehk „Füüsikaõpetus“, millest Agu mitmeid väljavõtteid meie foorumisse on riputanud. Seda osa mõttetalgute loost on väärtustanud ja oma pedagoogitöös Tallinna Ülikoolis värskena hoidnud Ene-Silvia Sarv. Alates 2009.a. suvest ja eriti hilissügisest oleme suuresti tänu Agu initsiatiivile jõudnud 30 aastat tagasi alanud metodoloogiaalase koostöö uuele ringile. On üsna mõistetav, et Agu mälestustes 80ndatest aastatest on võrreldes tänasega pildid, et kui toona seda metodoloogiat nagu õieti polnudki, siis nüüd on „puha üks paks metodoloogia“.
Turusuhetest seoses mõttetalgutega. Selles „ülelennus“ (Agu enda väljend) laseb Agu käiku turumajanduslikud terminid „nõudmine“ ja „pakkumine“. See ongi kõige rohkem mõtteid äratav aines selles Agu kirjatükis. Esiteks, paneb mõtlema, kuidas mõista seda turumajandust käsu, - s.t. plaanimajandusliku Eesti NSV oludes. Agu igatahes näeb seal mingit nõudmise-pakkumise olukorda selliselt, et nõudmine olevat siis ja seal kõvasti ületanud pakkumist. Eks ta ju ole, plaanimajanduse olukorda võib ju turumajandusterminites kirjeldada kui pakkujate paradiisi. Üleüldise defitsiidi tingimustes läheb iga pakkumine kui mutiauku. Ka „mõttetalgute turu“ moodustasid 80ndatel täiskasvanutele täiendharidust andvad institutsioonid – ATK Juhtimise Kõrgem Kool, Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Üleliiduline Kehakultuuriõppejõudude Kvalifikatsiooni Tõstmise Teaduskond, TRÜ ja EPA. Kõik need riiklikult finantseeritavad instituudid moodustasidki kõrgkoolilabori praktika baasi. Kusjuures praktika tähendas seda, et laboril oli pakkuda vahendeid tõeliste probleemide lahendamiseks, st selliste probleemide, milliste lahendamise meetodid seni puudusid.
Üleminekut tegelikule turumajandusele ei ole tänases Euroopa Liidus „mõttetalguturul“ toimunud. Nõudmine ja pakkumine ei leia aset tõeliste probleemide turul. Euroopa Liidu megamasinavärk toodab programme, mille täitjateks on vaja sellesse masinavärki sobituvaid mutreid, hammasrattaid ja ülekanderihmu. Selles mõttes on ka arusaadav, miks programme, mis olemuselt on kitsamad kui tingimusi ja situatsiooni arvestavad projektid, peetakse viimastest laiemateks, neid endasse haaravateks. Seega rahastatakse tänapäeva Euroopas põhimõtteliselt adapteerumisprogramme ja sugugi mitte arendusprojekte. Sellisel reguleeritud turul saavad löögile parimad kohandujad. Kohandujad võiksid ju olla väga head kohandumisprogrammide täitjad . Küllap ongi. Aga mitte selles ei seisne ju tänased tõelised probleemid. Mitte selles, et midagi siit-sealt ettenähtud piirides kohendada, mingeid pingeid maandada, riskirühmi maha rahustada. Nõudmine ja pakkumine on põhimõtteliselt tänase regulatsiooniga paigast ära. Nõudmist tekitavad (tellimusi esitavad) bürokraatlikud institutsioonid, mitmesugused fondid ja nendega seotud struktuuriüksused. Olukord on sama kurioosne kui siis, kui kaupade ja teenuste struktuur ja mahud määrataks ära pankade peakontorites.
Ja milles seisneb siis see positiivne Agu talgunägemuses, mis loo pealkirjas kirjas? Positiivne ehk edasi mõtlema kehutav on Agu sellesügisesel ülelennul sõnadesse valatud mälestuspildi suur erinevus sellest, millisena need kolm aastakümmet minu silmis kangastuvad. Nagu ma juba ülalpool kirjutasin, arvan selle taga olevat meie „maalimispukkide“ asukohtade erinevust. Selle erinevuse mittearvestamine on küllap lausa põhiline takistus vastastikuse mõistmise saavutamisel. Me ei märkagi enamasti, kuivõrd erinevates maailmades meie kaasteelised elavad. Me ei arvesta, et teise inimese maailma keskpunkt ei saa põhimõtteliselt ühtida meie omaga, et ajalises perspektiivis on veel vähem alust oodata vaid ajuti eluteel koostegutsenud inimeste minevikupiltide ja oluliste ajalõikude (perioodide) kattumist. Enamasti, kui tabame teekaaslase kirjatükkides erinevusi enda kujutlustest, kipume kurjustavalt paika panema, kuidas need asjad tollal „tegelikult“ olid. Küsimata, kelle jaoks tegelikult.
Agu see kirjatükk õpetas mulle, et kui teine inimene vaatab aegajalt tagasi ja kirjutab sellest, mida ja mismoodi näeb, siis kutsub ta sind ka sedasama tegema. Ja kui juba üks ja sama inimene näeb igal uuel korral vanasti sündinud asju teistmoodi, siis teise mehe lugu on ja peabki olema üks hoopis teine lugu. Ühte langevad vaid sündinud asjade kuupäevad.
Viimati muutis seda Valdo (Esm Sept 13, 2010 9:53 pm). Kokku muudetud 1 kord
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
projektikultus
Valdo tõstatab olulise probleemi, EL toetused ja rahastamine projektide alusel. Mõttetalgud toimusid üldjuhul põhimõttel, et eelmisel mõttetalgul osalejad soovisid tellida uue mõttetalgu või soovitasid seda tuttavatele. Ma ei mäleta juhtumeid, kus tellimus oleks tulnud inimestelt, kellel ei olnud eelnevat kogemust.
Väga raske on loota, et EL toetuste väljamõtlejad ja projektide hindajad oleksid osalenud osalenud mõttetalgutel ja oskaksid neid väärtustada. See aga tekitab ebavõrdse konkurentsi olukorra, kus osa koolitajaid saavad osalejatele tasuta osalemist ja isegi toitu jm peale pakkuda.
Veelgi enam, minu kogemus EL rahade taotlemisel näitab, et toetatakse nn tavalisi projekte ja uudseid projekte ei toetata. Inimlikult on see arusaadav, sest projektide hindadajad ei saa nendest aru ning hindamise kriteeriumid ei saa neid arvestada.
Parimat
Jüri
Väga raske on loota, et EL toetuste väljamõtlejad ja projektide hindajad oleksid osalenud osalenud mõttetalgutel ja oskaksid neid väärtustada. See aga tekitab ebavõrdse konkurentsi olukorra, kus osa koolitajaid saavad osalejatele tasuta osalemist ja isegi toitu jm peale pakkuda.
Veelgi enam, minu kogemus EL rahade taotlemisel näitab, et toetatakse nn tavalisi projekte ja uudseid projekte ei toetata. Inimlikult on see arusaadav, sest projektide hindadajad ei saa nendest aru ning hindamise kriteeriumid ei saa neid arvestada.
Parimat
Jüri
Jüri Ginter- Postituste arv : 289
Join date : 20/05/2009
Re: Katse kirjeldada Talgujate teed
Valdo on hästi ära tabanud minu kirjutise mõtte:
arvan selle taga olevat meie „maalimispukkide“ asukohtade erinevust. Selle erinevuse mittearvestamine on küllap lausa põhiline takistus vastastikuse mõistmise saavutamisel.
Märkigem siin, et lausa tüüpiline on veel kolmas positsioon „maalimispuki“ asukohaks – sellel maalijal, kes esimest korda kokku puutub mõttetalguga.
Ma kirjutasin käesoleval teemal esimest korda jaanuaris niimoodi:
Talgujate asja kolmveerand aastat nüüd teistega koos ajanud, mõistan ennast määrata niimoodi - et, erinevalt Valdost ja Jürist näiteks, kes talguprotsessi pea alati seestpoolt kirjeldavad, on minul kalduvus seletada seda väljastpoolt vaadates. Mõnikord on see probleemiks, mõnikord kasuks. Arvan, et minu osaks vist jääbki niimoodi tegutseda. Toona, 20 aastat tagasi olnuks ehk minust võinud saada ka seestpooltnägija. (Ma ei mõtle praegu, et ma Valdo ja Jüriga samaväärseks talgujuhiks võinuks saada., mõtlen lihtsalt - seestpoolt nägijaks.) Aga nüüd vist mitte.
Aga see on eraldi pikk mitmeharuline jutt.
https://talgujad.forum.co.ee/eluvaated-elukorralduse-seletamine-ja-ehitamine-f8/talgujate-enesemaaramisest-moeldes-t43.htm#479
Me oleme ikka aegajalt korranud, et erinev kontekst annab arusaamisel erineva tulemuse. Mis sageli üllatav. Seda saaks minu arust Luhmanni kombel kommunikatsiooni analüüsides selgemalt teadvustada. Mul on kahju, et mul polnud võimalik osaleda neti teel kommunikatsioonijutus, mis venelastega äsja webinaris aeti.
Jüri tõi välja Projektikultuse nähtuse.
Minus süvendas arusaamine, et meie mittetulundusliku elu finantseerimises on palju enesepetlikku ja kammitsevat, kui lugesin David Bornsteini KUIDAS MUUTA MAAILMA, eriti COLLEGESUMMIT projekti kohta, mis mu arust mõttetalgutega üsna sarnane. Erafinantseerimine ja väga-väga intensiivne asjaajamine...
Märtsi kuus kirjutasin sellest
https://talgujad.forum.co.ee/mottetalgute-ning-teiste-meetodite-vordlus-f6/president-obama-annetas-omast-nobeli-preemiast-14-mljn-usa-mottetalgutele-t225.htm
Kunagi juuni kuust kõneles meie mittetulunduslikku elu kõrgetest näitajatest ja tegelikust kammitsetusest Marju Lauristin raadios.
Nii on paraku
arvan selle taga olevat meie „maalimispukkide“ asukohtade erinevust. Selle erinevuse mittearvestamine on küllap lausa põhiline takistus vastastikuse mõistmise saavutamisel.
Märkigem siin, et lausa tüüpiline on veel kolmas positsioon „maalimispuki“ asukohaks – sellel maalijal, kes esimest korda kokku puutub mõttetalguga.
Ma kirjutasin käesoleval teemal esimest korda jaanuaris niimoodi:
Talgujate asja kolmveerand aastat nüüd teistega koos ajanud, mõistan ennast määrata niimoodi - et, erinevalt Valdost ja Jürist näiteks, kes talguprotsessi pea alati seestpoolt kirjeldavad, on minul kalduvus seletada seda väljastpoolt vaadates. Mõnikord on see probleemiks, mõnikord kasuks. Arvan, et minu osaks vist jääbki niimoodi tegutseda. Toona, 20 aastat tagasi olnuks ehk minust võinud saada ka seestpooltnägija. (Ma ei mõtle praegu, et ma Valdo ja Jüriga samaväärseks talgujuhiks võinuks saada., mõtlen lihtsalt - seestpoolt nägijaks.) Aga nüüd vist mitte.
Aga see on eraldi pikk mitmeharuline jutt.
https://talgujad.forum.co.ee/eluvaated-elukorralduse-seletamine-ja-ehitamine-f8/talgujate-enesemaaramisest-moeldes-t43.htm#479
Me oleme ikka aegajalt korranud, et erinev kontekst annab arusaamisel erineva tulemuse. Mis sageli üllatav. Seda saaks minu arust Luhmanni kombel kommunikatsiooni analüüsides selgemalt teadvustada. Mul on kahju, et mul polnud võimalik osaleda neti teel kommunikatsioonijutus, mis venelastega äsja webinaris aeti.
Jüri tõi välja Projektikultuse nähtuse.
Minus süvendas arusaamine, et meie mittetulundusliku elu finantseerimises on palju enesepetlikku ja kammitsevat, kui lugesin David Bornsteini KUIDAS MUUTA MAAILMA, eriti COLLEGESUMMIT projekti kohta, mis mu arust mõttetalgutega üsna sarnane. Erafinantseerimine ja väga-väga intensiivne asjaajamine...
Märtsi kuus kirjutasin sellest
https://talgujad.forum.co.ee/mottetalgute-ning-teiste-meetodite-vordlus-f6/president-obama-annetas-omast-nobeli-preemiast-14-mljn-usa-mottetalgutele-t225.htm
Kunagi juuni kuust kõneles meie mittetulunduslikku elu kõrgetest näitajatest ja tegelikust kammitsetusest Marju Lauristin raadios.
Nii on paraku
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
Similar topics
» Demokraatia võitis ja tõestas end taas
» Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist
» Ajurünnaku teine katse
» kujutluse seminar
» Talgujate augustitegemised
» Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist
» Ajurünnaku teine katse
» kujutluse seminar
» Talgujate augustitegemised
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele