wikis vaidlus: Mõttetalgud = avatud ruum

[agu]

Püüabki keegi Wikis väita, ja sättida topeltsõnastusi kirja:

diskussioon mõttetalgutest

[Valdo]

Vahva on jälgida, kuidas nii nagu "Pisuhännas" igaüks on teinud endale oma pisuhänna ja kritiseerib seda. Tunnustada saab inklusionist Andrest, kes on meie foorumisse sisse vaadanud ja kohe asjale pihta saab.Tundub, et esialgu emotsioonide ülekeemise tõttu loogika ja ajataju kaotanud vaidlus rahuneb tagasi kaine mõistuse kallaste vahele ega püüta enam väita nagu oleks 1985. aastal sündinud Avatud ruumi meetod vanem kui 1979.aastal esmakordselt Novaja Utkas korraldatud organisatsioonilis-tegevuslik mäng (ODI-1) ja selle 1980-st aastast Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika labori juhtimisel väljatöötatud Eesti tingimustele vastav edasiarendus, millele 1986. aastal panime nimeks mõttetalgud.
Muidugi on sõna "Mõttetalgud" kasutuses kahes tähenduses: *algselt tähistas see Tartu pedagoogide (kui soovite, koolkonna) juhtimisel nn Talgugrupi poolt kasutatavat ja arendatavat, süsteemtegevuslikul metodoloogial (NB! mitte Avatud ruumi tehnoloogial) baseeruvat kollektiivse mõttetegevuse vormi ja meetodit,*rahvakeelses kõnepruugis hakkas see sõna peagi tähistama kogunemisi, kus ühiselt võeti arutada/püüti lahendada mistahes elulisi probleeme.
Nagu möödunud aastakümned on näidanud, on talgujad olnud tolerantne rahvas ega ole kunagi ja kusagil üritanud selle sõna kasutust monopoliseerida.Kuid, palun,mõttetalgud kui meetod ei ole avatud ruumi meetod! Need on kaks väga erinevat meetodit!

[agu]

Praegune WIKI artikkel tundub asjalik.
Ainult all on link meie kodulehele ja nimetus "Minu Eesti Talgujate koduleht". Et meie seltskonda sellises vahekorras Minu Eestiga nimetatakse, on mulle küll ootamatu.

[agu]

Ma koostasin ühe konspekti, enda jaoks ja ka wiki poistele spikriks või nii.
Wikis sobiks ehk selliseid kolm artiklit:
MÕTTETALGUD üldmõistena
MÕTTETALGU meetod, selle sees ka arenguetapid.
TALGUGRUPP. (Talgujad on talgugrupi käesolev etapp)

1.1.MÕTTETALGUD - kasutatakse rahvakeeles mitmesuguste ühise mõttetöö teadlike vormide (Mõttetalgute meetod, Rotaator, Ajurünnak, Mõttesõel, Avatud ruumi meetod, ODI mäng, Delfi meetod jt. ) ja ka spontaanselt kujunenud arutluste puhul.
Mõttetalgutest meetod ja teised foorumis näit siin:

1.2.MÕTTETALGU MEETOD - 1980-datel loodi ja 1988 või 87 nimetati jne
definitsioonist
....Põhineb Štšedrovitski mängudel...
kas pole sisuliselt õigem "põhineb" asemel ütelda "loodi inspireeritult Štšedrovitski mängudest"
Üsna artikli algul pole vist liigne rõhutada, et venelaste ODI kohandati oluliselt vähemalt kahes aspektis:
a)eestlaste suhtluskultuurile ja tavadele omaseks;
b)adminstreerimise pehmendamise ja sünergiaolude kosutamise suunas.

Mõttetalgute meetodi ajalugu, kujunemis etapid,
1980 Inspiratsiooniperiood, kogemus vene ODI mängudest
1981-1988 organisatsioonilistegevuslikud mängude kujunemine Eestis.
1988-90-date lõpp mõttetalgute meetodi nimetamine ja sagee kasutamine
2000-2009- mõttetalgute meetodi harvem kasutamine
2009 Talgugrupi kogemusega inimesed Minu Eesti mõttekodades, Talgujate grupi moodustumine


Sõna "Mõttetalgud" esimene avalik kasutamine trükisõnas mõttetalgu meetodi tähenduses on teada aastast 1988. vt V. Ruttas, brošüüris "Füüsikaõpetus" Tallinn, 1988, lk.5.-7
Talgujate kodulehel
Seal lk. 5 on küll kirjas, et juba 1986 olid füüsikutel mõttetalgud. Aga see on ilmselt takkajärgi üldistavalt öeldud. Sest 1987. a Helmes kõneldi ikka veel mängust.

1.3,TALGUGRUPP - ligi 50 inimest, kes aastate jooksul mõttetalgute meetodiga teadlikult on tegelenud.
TALGUGRUPP meie materjalides

Talgujad - nimetus, mille võtsid endale 2009. mais hetkel aktiivsed talgugrupi liikmed.

[Valdo]

Agu eelpooltoodud struktureerimine on tõesti üks võimalikke teemaarenduse aluseid. Ka on teatud pehmes lähenduses võimalik soostuda, et mõttetalgud on orgtegevuslikest mängudest pehmemad ja vähem nö administreerivad. Kui võrrelda Vene orgtegevuslikes mängudes ja Eesti mõttetalgutes (ka siis, kui nimi oli veel orgtegevuslik mäng) valitsevaid õhkkondi, siis esimesi iseloomustas ägedus, ärevus, konfliktsus,iga hetk võimalus ränka kriitikat saada, oht kogu rühmaga mängust välja kukkuda. Selles mõttes olin kohe esimesest hetkest peale kindlalt veendunud, et "Eesti ODI" peab tulema sellele täiesti vastupidine. Ja see ka tegelikkuses õnnestus. Selles mõttes võib küll väita, et Vene mängud olid Eesti mõttetalgutele inspireerijateks (teha SEE, aga teha VASTUPIDI).
Teiselt poolt aga mõttetalgud kui meetod ikkagi baseerub süsteemmõttetegevuslikule metodoloogiale. Vähemalt minu kui Śtśedrovitski otsese õpilase mõttetalgute ja nende arenduste baasskeemid on süsteemtegevuslikud. Mitte muidugi Georgi Petrovitśi skeemide koopiad, vaid enamasti originaalarendused, kuid ikkagi selle metodoloogia pärusmaadel. Just see kohustabki mind ennast nimetama G.P. õpilaseks. Aguga sel teemal vesteldes ütlesin, et siin väärtustan just seda osalusevõimalust võimsast kultuuriprotsessist, selle nö kultuuriDNA saamist, mille identifitseerimise kaudu on võimalik kultuuris tagasi liikuda lausa sellesse aega, kus teadused nö elasid veel filosoofia sees.

[Valdo]

Nagu organisatsioonilistegevuslikud mängud, nii ka mõttetalgud kujutavad endast ühise mõtlemise vormi.Neil kahel vormil on sarnaseid jooni väga palju. Samas aga ka palju erinevusi.Võib öelda, et kui esialgu olid ODI ja mõttetalgud oma vormilt üsna sarnased, siis aastate jooksul on erinevused suurenenud. Mõlemate puhul, kui ikka tegemist nö klassikaliste vormidega, on tegemist väga intensiivse ühismõttetegevuse perioodidega, kus osalised on täielikult sellele pühendunud. Siin pole tegu mõnetunnise kokkusaamisega. ODI kestis reeglina nädala. Ka 80ndate aastate mõttetalgud vältasid enamasti viis päeva, planeeritud tegevusega min 10 tundi päevas, pluss sellele järgnevad kuluaarid, spontaansed arutelud magamisruumides. Mulle teadaolev mõttetalgute kestvusrekord kuulubki füüsikutele: 11päeva Helme Kutsekoolis. Ühisteks joonteks ODI ja mõttetalgute vormidel on näiteks üldistungid, rühmatööd (normatiivne kestvus a 3 tundi), rühma- ja üldrefleksioonid jms.
Ülalpool kirja pandu võib asjasse (meetodisse, metodoloogiasse) pühendumatule jätta mulje, et mis seals ikka keerulist on - kutsuda rahvas kokku, teha sissejuhatav jutt, jaguneda rühmadeks, lasta sääl 3 tundi juttu puhuda, tulla kokku ja kuulata üksteist, pärast arutada, kuidas oli. Ja nii edasi viis kuni üksteist päeva ühtejutti.
Vanake Hottabõtś tegi ka täismarmorist telefoni. Ainult rääkida sellega ei saanud.

[Jüri Gin]

Tegelikult ei saa ka seda väita, et 1. mail toimuv oli avatud ruum. Ühepäevaste avatud ruumide lõpus ülesandeid ei võeta jms. Küll saab öelda, et tugineti avatud ruumi meetodile seda edasi arendades. Mõttetalgute sugemeid oli mõnevõrra üksnes mõttekojas, kus mina olin talgujuht. Minu arvates oli hea leid termin "mõttekoda", mis võiks olla üldmõiste erinevatele aruteludele.

[Valdo]

Jüri märkus, et 1.mail ei järgitud kõigis mõttekodades rangelt avatud ruumi tehnoloogiat, on muidugi õige. Asjatundjana kümnete rühmade tegevuse ülevaateid lugedes aimub säält tagant üsna mitmekesist meetodite kasutust. Üsna sageli nt ajurünnakut jm.
Mõttekoja sõnale selle tähenduse soovitamisel, mis seni on olnud rahvakeeles/laias tähenduses mõttetalgutel, oleksin siiski ettevaatlik. See sõna on Eesti Wikis juba hõivatud: vt Mõttekoda e. ajutrust (think tank). Arutletud on selle sõna kohta 2006.a. Igati tunnustades terminoloogilise töö tähtsust paluksin kolleege-talgujaid mind sellesse vaidlusmeeskonda mitte arvata ega värvata. Valiksin endale meeldivama positsiooni: tegelda praktilise talgujana, tarvitades sõnu mitte hirmus ühetähenduslikult. Minu armastatud näide tudengitele oma positsioonist: Vajadusel ja haamri puudumisel kasutan kingakontsa haamri asemel, kuigi see absoluutselt ei vasta haamri definitsioonile.

[Sponsored content]