Jaanikuu klubi esimesest inspiratsioonist

[Valdo]

Juunikuu klubile  ühist nimetajat  otsides  jäin  märksõna  „INSPIRATSIOON“ juurde. Märkasin  nimelt, et praktiliselt  kõigi sellel klubiõhtul   avaldatud mõtetele   ja esitatud küsimustele   võib leida  konkreetse „inspiratsiooniallika“.
Kindlasti oleks  korrektsem   võtta siinkohal sisse geštaltpsühholoogiline positsioon ja kasutada  hoopis  terminit „insait“ (Insight). Seda enam, et  kohe klubiõhtu algul hakkas Jüri rääkima  oma ahhaa-elamusest. Aga  luban endale siiski jääda  inspiratsiooni sõna juurde.  Sobib minu meelest kenamini  sesse eestlasele nii hingelähedasse jaanikuusse.
Eks ma siis  hakkagi  seda väga mõttetihedat  õhtut   kajastama  selliselt, et  kõigepealt  viitan  inspiratsiooniallikale, seejärel    tulevad  selle allika  sünnitatud mõttearendused   ning   lõigu lõppu lisan omapoolseid    „järelturgatusi“ elik   neid  mõtteid, mille  inspiratsiooniallikaks said  mulle  need möödunud klubiõhtu  mõttesünnitised. Nimetagem neid  järelturgatusi seekord siis inspiratsiooni algallika „teisteks tuletisteks“
Seekord oli klubiõhtul neid inspiratsiooniallikaid nii palju, et   pidasin paremaks   võtta esimeses Scribdi riputatavas kirjatükis ette võtta neist vaid esimene ja järgmisi hakata riburada pidi  üllitama augusti klubini jäävatel nädalate jooksul.
I inspiratsiooniallikas:
KRIIPSU-JUKU KÕNE  MÄRDIMETSA V TÖÖ- JA MÕTTETAGUTEL
https://youtu.be/6GJMrGEH7Fs
Jüri  Ahhaa-elamus  seoses Kriipsujuku  kõnega  Märdimetsa   V töö- ja mõttetalgutel:
„Vaatasin seda traadijuku - või kuidas seda nimetada -  loengut ja minu jaoks tekkis selline ahhaa-efekt, et olen nagu  varem ka sellele mõelnud, aga ma pole seda nii tõsiselt võtnud, et need tekstid  ja mudelid ja standardid, et kas nad tõesti on  osadele inimestele nagu ma ütleksin , nagu võõrandunud, võtnud nagu võimu nende üle.
Mina mäletan oma ülikooliajast juba, kui meie ainuke professor rääkis seadusest, et seadus on nagu selline asi, mida tuleb täita. Ja mina nagu kuidagi ei saanud aru, sest seaduse on inimesed teinud. Aga nüüd saan aru, et selline tekstide ja mudelite võõrandumine  vist on nagu väga oluline teema ja noh siis sellega pean nagu harjuma, et nad on teistele nii tähtsad. Minule on nad kogu aeg olnud sellised, et nad on inimeste tehtud  ja ma olen  kogu aeg neid võtnud väga lõdvalt. Aga ju siis see on minu „kiiks“, et ma ei saa aru, miks minu kolleegid neid nii tähtsaks peavad: et seal, artiklites peab täpselt viitama  ja uuringutes peab tuginema varasematele artiklitele. Aga ju siis on see minu kiiks, et ma ei ole aru saanud, et kõik teised inimesed mõtlevad teistmoodi. Aitähh, Agu! Ma ei tulnud selle peale, et see olukord nii masendav on!“
Esimese allika teine tuletis:
Kui esialgu  tahtsin  ülaltoodud  Jüri  ahhaa-elamuse oma sõnadega  edasi anda, siis   taipasin  kohe, et  võin siis  Jüri elamuse  edasiandmist  omapoolsete emotsionaalsete hoiakutega moonutada. Sestap  võtsin ette meie klubiõhtu  helisalvestuse  ja  siin ülal see Jüri jutt sõna-sõnalt on.
Oma deklaratsiooniga  tekstide, mudelite ja standardite  kui  inimmõtte produktide  „lõdvaltvõtmisest“  ja sellisena enda erakordsuse  toonitamisega     pakkus  Jüri minu arvates välja   väga põneva  seminariettekande teema.  Ma ei  mõtle siin, et Jüri peaks tegema ettekande  sellest, kuidas  on olnud elada  sellisena, kes  tekste, mudeleid ega standardeid  tähtsaks ei pea. Kuigi ka see võiks ju olla huvitav, kuulda äsja kuuekümneseks saanud  mehelt  ( hurraa siinkohal juubilarile!) tagasivaadet oma elule:  mis sel juhul nende asemel tähtsad on olnud   ja kuidas see  on aidanud teistest paremini  (õigemini, õnnelikumalt, adekvaatsemalt ?)  eluga hakkama saada või siis, milliseid  raskusi, ebameeldivusi, arusaamatusi see on elus põhjustanud.
Minu „teiseseks inspiratsiooniallikaks“  olid hoopiski Jüri sõnad „lõdvaltvõtmisest“.
Mida tähendab ikkagi näiteks mudelite lõdvalt võtmine?  Et võtan oma suva järgi?  Et ei pea neid oluliseks?  Ei pea neid reaalseks ohuks?  Pean neid fiktsioonideks?  Aga kui kõik ongi vaid fiktsioon?
----------------------------------------------------
Vaatasin, kuidas  Megamasina  invasiooni vastu võitlevad Moskva metodoloogiaringi   jüngrid Mark Ratz ja Sergei Kotelnikov  üritavad seda Jüri tõstatatud võõrandumist  seletada  inimese kahetisusega: sotsiobioid   kallutab  indiviidi väljast reguleeritava käitumise teele, Inimene suure algustähega,  isiksus aga  rebib end   mõtestatud tegevusse.  Seda teksti pidasin  väärt olevat talgujaile refereerida  http://www.scribd.com/doc/232093570/Kaitumine-vs-Tegevus
Need on kaks   väljavõtet   esimesest juuniklubi inspiratsioonist.  Kogu  kirjatükki saab lugeda: http://www.scribd.com/doc/232435068/JAANIKLUBI-INSPIRATSIOONID-1