Kommunikatsiooni arengust

[agu]

Jüri kommenteeris e-mailitsi minu Komi-permi konverentsi artiklit http://talgujad.tartu.ee/agu/21sajand/komipermi.pdf :

-Algselt toimus vahetu kommunikatsioon kõigi meelte kaudu, kaasates keskkonna.
-Keele tekkides muutus keel (helid) kesksemaks kanaliks.
-Kirjaoskus lülitas ümber nägemisele.
-Trükikunst laiendas auditooriumi.
-Kino ja televisioon lisasid tekstile pildi ja heli.
-Internet laiendas auditooriumi veelgi. Lisaks tekstile liituvad ka internetis suhtlemisele helid ja pildid. Varsti lisanduvad ka teised meeled. Samas ei ole see algse kommunikatsiooni taastamine, kuna me ei ole piiratud lokaalselt ning kommunikatsiooni mõjutab samuti hoopis laiem keskkond. Inimesel on võimalik omada mitut identiteeti, suhelda mitmes keeles.

Kahte  asja tahaks korrata või rõhutada  selle kommunikatsiooni arengurea juures.
Esiteks
Kood ja standart. Selline abstraktne asi võimaldab adekvaatsemalt mõista kommunikatsioonide erisusi ja olukorda. See hakkas järjest enam võtma standardi funktsiooni ja muutus järjest lihtsamaks
-loomulik keeletaju, vähepiiritletud aga siiski traditsioonides küpsenud
-kirjamärgid, kas häälikulised ~30 tükki või hieroglüüfide süsteemis palju
- e-ajastu standard äärmuseni lihtsustatud (0, ja1). Turing-Churchi tees http://et.wikipedia.org/wiki/Churchi_tees: -kõik algoritmiseeritav on ühesama 0 ja 1 masinaga esitatav. ja samas võimaldab väljendada ka usutavaid koopaid  keerulistest kogumitest - hääl, pilt jne.

Reduhin  http://pedsovet.org/forum/index.php?act=attach&type=blogcblock&id=23558
refereerib aegajalt Jelena Pereslegina  http://old.sociosoft.ru/publication/item4.html  arutlusi kommunikatsioonitasandite kohta. Selles pole koodi või standardi aspekti käsitletud ja tulemus on kohmakas, isegi eksitav.

Teine asi.
Talgujatel sobib rõhutada vähestandartiseeritud tasandite (standartiseerimata kõne ja teised nn "kehakeeled") sisulist rikkust. Seda mõistatuslikku tsooni, (õigemini rajajoont), kus lõpeb Turingi masina optimism. Tegelik loomemüstika toimub selles tsoonis.
Reduhin, Pereslegina ja mu arust ka GP järgijad peavad vähestandartiseeritud kommunikatsiooni primitiivseks, ja hakkavad tähelepanelikumalt vaatlema alles kirjast ja normeeritud grammatikast alates. Meie mitme põlve sügavune kirjasõnast vormitud terve mõistus lubab suhtuda üleolevalt ürgesetesse kommunikatsioonivahenditesse - juttu on niikuinii nii palju nagu õhku ümberringi, see pigem nagu tüütu müra.
Sellist suhtumist trehvab alatasa meil Eestis. Niisama olen tajunud sellist suhtumist ka Uurali sõpradega (näit- Philippych, Aleksei) kõneldes. Üldistavale seletusele soostutakse normeerimata kõne kiitusele kaasa noogutama, aga mõne käsitluse sisse seotuna, öeldakse et jutt on arusaamatu või mõttetu.
Niisama "noa ja kahvliga" lähenevad normeerimata jutule ka mitmesugused akadeemilised uurijad - eesmärk on jutust sufiksid ja kõik muu struktuurne kätte saada aga jutt ise võib hajuda õhku võngutavaks soojuseks.
Viimati kogesin omaenda pinnapealseid teadmisi Permi-komide konverentsile artiklit kirjutades. Leidsin üles mitmeid raamatuid, kus püütakse seletataks normeerimata kõne ajastu maailmataju ja 6 000 aastase kirjatarkuse tuleku maailmataju. "Vana Egiptuse inimene", "Vana Kreeka inimene" - sedasorti pealkirjadega raamatuid on ilmunud viimasel ajal terve rida. See on kõige viimase aja tarkus.
Thomas Mann on omal ajal kirjutanud paksu raamatu Piibli tegelasest Joosepist, kuidas see "mees metsast" õppis lugema ja tõusis Vaarao kõrvale teiseks meheks. Mann pole puudutanud sugugi seda müstilist maailmapööret, mis metsmehes pidi tekitama tolleagese küllalt keerulise kirjamaagia sisse minek. Sellist teemat nagu Valdur Mikita "Metsikus Lingvistikas" kohtame, ei tundnud valgustatud maailm 30 a. või rohkem tagasi.

[agu]

Misso-keskne kommunikatsiooniprojekt

Üle nelja aasta tagasi sai Talgujate ringis arutatud( küllalt kriitilises võtmes) Minueesti mõttetalguid jne. Tuletan meelde, et tookord kasutasid Minu Eesti  seletajad, näit Aaviksoo  mõistet meediaprojekt või (midagi sellist).

Nüüd on jälle teostunud üks kommunikatsiooniprojekt, natuke väiksemas mahus. Meenub, et jaanuari kuus Harglas proovisin ma seletada Kalev Raudsepale Talgujate stiili. Ja tookord Kalev rõhutas oma usku reklaamiprojektile.
Niivõrd, kui Talgujad püüavad arengutest reflektiivselt aru saada, on siin üks mõtlemise koht.
Haakub minu postitusega siin foorumis võrgu seletuse kohta. Meedia- või kommunikatsiooniprojekt oleks seonduv  minu sealses määratluses "terve mõistuse" mitmetähendusliku kategooriaga.
"Terve mõistuse" klastrist, postituse lõpus

[agu]

Hans H. Luik on viimasel aastal eriliselt sisukalt esinenud mõne kirjatükiga. Minu arvates vähemalt. Sellise stiili tagamaid on analüüsitud.

Ma tahaks esialgu petuda paaril mõttel tema tekstidest. (Mõtlikku lugemist väärivad terve rida....)
"Ajakirjanduslikud zombid"
http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=66651729
http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=66686657

Luik seletab, et ta on kaua aega oluliseks pidanud Habermasi skeemi ajakirjandusest, kus ajakirjandust loovad salongid.



Viimasel ajal kehtestub Luhmanni skeem, kus ajakirjandus genereeritakse automaatsete analüüsivahendite abil. ( näit Heat Map)


Näide Heat mapist.
http://www.crazyegg.com/#.

Talgujate olemist ja mitte-olemist kõnetab mu arust Habermasi skeem

[Valdo]

Agu  postitus  ärgitas mind  siduma eelmise klubiõhtuga seoses tekkinud mõtteid  tema poolt esitatud kommunikatsiooniskeemidega:
 Meie  klubi mõtteväljas  sujuv dialoog  on väga hästi iseloomustatav   XX sajandi  ühe uurima vaimufilosoofi  David Bohmi  (1917 -1992) metafooriga: DIALOOG KUI MIKROKOSMOS.
Siin on  muidugi  dialoogi all silmas peetud just seda  meetodit, mida  David Bohmi initsiatiivil  1983.aastast  on  maailmas  levitatud  http://www.david-bohm.net/dialogue/dialogue_proposal.html
Ka  Eesti on üks  neist maadest, mille esindajad võtsid 2010. -2012.a. osa selle meetodi  levitamise rahvusvahelisest programmist.  Tänu  Naiskoolituse Keskusele  on nüüd võimalus soojalt soovitada  eestikeelset  käsiraamatut „DIALOOG –LOOVA KOMMUNIKATSIOONI EDENDAMINE“ http://www.david-bohm.net/dialogue/dialogue_proposal.html

Miks see  meie mõttetalgutega  enamvähem samal ajal sündinud  meetod  talgujatele just  praegu  tähtis võiks olla?
Kõigepealt  ehk seetõttu, et  just viimase paari aasta jooksul  on meile eriti omaseks saanud  holistlik maailmakorraldus, mille   David Bohm juba 1971.aastal   ära tabas.  Vähe sellest. Ka  meie mõtlemise  hologrammilise   loomuse  väljatoomisel  on väärikas osa David Bohmil, keda   ingliskeelne vikipeedia iseloomustab kui  üht XX sajandi  suurimat innovatiivsete ja   mitteortodokssete  ideede  kandjat kvantfüüsikasse, vaimufilosoofiasse ja neuropsühholoogiasse.
Ja kui see mees oma koos oma kaaslastega  resoluutselt väidab, et  DIALOOG EI OLE SALONG, siis   leidsingi end järjekordse mõttepõrgatuse ees, lugedes Agu   ettepanekut  vaadata Jürgen Habermasi massikommunikatsiooni skeemi   selle pilguga, kas ja kuidas on  või ei ole talgujad seotud  seal  skeemis  trooniva SALONGiga (https://talgujad.forum.co.ee/t398-kommunikatsiooni-arengust#1085 ).
No võtkem siis mõttes  läbi  mängida  variant „Talgujate klubi kui Salong“. Habermasi skeemi järgi annaks meie klubi  Salongi mõõdu välja, kui selle ja avalikkuse vahel figureeriks massimeedia poolt tunnustatud arvamusliider.  Selline on  kaasaegne salongi toimimismehhanismi interpretatsioon, õigemini üks katse  üht ajaloolist  institutsiooni kaasajas „ära tunda“.
Edasi saab seda salongivariandi läbimängu  lugeda  Scribdist: http://www.scribd.com/doc/169334413/MOTTEVALJAST-VAIKESEST-JA-SUUREST

[agu]

üks venelane on joonistanud



http://ifets.ieee.org/russian/depository/v11_i2/html/5.htm

ja  veel

http://davidjcarr.wordpress.com/category/whitepapers/

[agu]

Peter Korolevi facebookis oli see:
http://www.ted.com/talks/lang/ru/eric_berlow_and_sean_gourley_mapping_ideas_worth_spreading.html

[agu]

Tiina Kangro asjalik refleksioon keerulise ühiskondliku probleemiga töötamisel.
Jutusaade Vikerraadiost 13.okt
http://heli.er.ee/helid/2142931.mp3

puuetega inimeste probleemid
Raadio ja TV
MTÜ
ajakiri
seadusandlus
kogemusesindajad

Seisukohtade ja hinnangute arengu kiirus ühiskonnas .....

[agu]

Ülo Vooglaid kõneleb kogukonna loomisest ja alustab isikust.
Hääletan Niklas Luhmanni poolt - alustada tuleb KOMMUNIKATSIOONIST isikute vahel.
ladusamalt tuleb seletus välja kui alustada kommunikatsioonist
http://vimeo.com/34365828

[Sponsored content]