MÄRDIMETSAS JUSSI JUUBELIT TÄHISTAMAS

[Valdo]

Selle kevade töö- ja mõttetalgud Märdimetsas olid pühendatud muusiku ja pedagoogikateadlase professor Jüri Plingi alias meie Jussi 75. sünnipäevale.
Seks puhuks õnnistas Loodus meid öise kevadvihma järgse lahke ilmaga, mis kordistas talguliste energiat. Vana suitsusauna varemed kadusid kui imeväel ja leidsid oma otsa rõõmsalt praksuvas maitules.
Juubilari artiklitest väga heaks mõttearenduse aluseks sobis „Muusikahariduse süsteemi projekteerimise problemaatika. Metodoloogiline aspekt“, mis nägi trükivalgust 1986.aastal meie labori kogumikus „Kõrgkooli probleemid VIII“.
Panin oma presentatsioonis välja selle artikli põhiskeemid, kus autor tolle aja kohta novaatorlikult käsitleb muusikahariduse süsteemi projekteerimist kui kunsti ja teaduse vahendite omavahel seostatud süsteemi loomist. Väga huvitav oli leida tsiteeritud kirjanduse hulgas selliseid autoreid, kes talgujatel tänagi aktuaalsed on – näiteks akadeemik V. Stjopin. Juba tollal oli meil päevakorras hariduse seos traditsiooniga, aga samas suunitlus XXI sajandisse. Suuresti tänu meie Ukraina sõbra V.Voloviku töödele, oleme tänase päeva paremaks mõistmiseks hakanud rohkem vaatama tagasi neisse sajandeisse, kust näiteks tänapäeva ülikooli õppevormid ja meetodid alguse on saanud (olgu või näiteks seminari vorm). Sestap oli rõõmus hetk leida just Jussi artikli eest meie labori ajaloolase , kadunud Hain Tankleri põhjaliku ülevaate sellest, kuidas käis õppetöö 1802.taasavatud Tartu ülikoolis. Jussi artikli järel tuleb aga kogumikus Edgar Krulli, Matti Fischeri ja minu artikkel ühest tehnilisest seadmest, omamoodi mehhaanilisest programmeeritavast PowerPointi eelkäijast.
Arutelu keskseks küsimuseks seadsime: Milles oleme tänaseks tollastest haridussüsteemi projekteerijaist (st tollastest meist endist) paremad ja targemad?
Võrdluseks sobis võtta fragmente üks kuu ja üks nädal kestnud Klaaspärlimängust Navigatsija foorumis ja sellele senini järgnevast projektist, mida Vene suures Pedagoogikanõukogu nime kandvas foorumis (Pedsovet) veab Vladislav Reduhin ja mille üheks põhiliseks „üleskeerajaks“ on olnud meie Agu Vissel. Siit jõudsime muidugi võrgustunud maailma ja Agu piltideni, tänu millele Agu ikka meiega oli, kuigi ta just samal ajal oma ema viimsele teekonnale saatis.
Märdimetsa talgupäeva mõtlemisosa presentatsiooni tahan veel veidi üle toimetada ja siis teen selle Scribdis kõigile huvilistele kättesaadavaks.
Lõpetuseks suur tänu teile Juss, Mati, Margus, Endrik, Ruuta, Aivar, Pärt, Rommi Märdimetsa vanapaarilt!

[Valdo]

http://www.scribd.com/doc/141088685/JURI-PLINK-75


Lubatud link 11.mai ettekandele.
Nagu näete, on Jussi skeemide jätkuks läbi Arthur Koestleri hoolonite meenutamise pööre Agu arendatud Klaaspärlimängule. Sealt omakorda võimalikule suvisele jätkule soome-ugrilikus võtmes, millest Agu ka oma exinimese blogis vihjeid on teinud.
Siit järjekordne võrguühiskondlik moraal: Kaasaegse kommunikatsiooni võrgusilmad ja võrgusõlmed pakuvad ammendamatuid võimalusi targaks toimetamiseks ülivõimsates ja/või imepeentes infovoogudes. M.Castellsist me Märdimetsas otse ei kõnelnud, aga küll veel jõuab!

[Valdo]

Traditsioonilist ühislaulu ja pillimängu sellel talgupäeval ei olnud. Ometi oli ka seekord sel sündmusel oma kunstiline element: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna visuaaltehnoloogia eriala tudeng Rommi demonstreeris ja kommenteeris nende kooli tantsijate tangot „Con leche“, kus Rommi osaks oli „lights and atmosphere“. Mulle üllatuseks osutus juubilar Juss väga asjatundlikuks küsijaks kogu selle valguse ja atmosfääritekitamise protsessi kohta.
http://vimeo.com/58196205

Talgujate kujundlikkuse seminarile tagasi mõeldes – siit avaneb uusi vaatenurki kogu haridusprotsessile. Konkreetsema tähenduse sai kasvõi Haridus 3.0 ( Selle kohta vt. http://www.scribd.com/doc/141121925/NOHK-JA-TALGUJAD-HAALESTUS-SAMALE-LAINELE ) selgituses toodud värvikas kirjeldus, kuidas XXI sajandi ülikoolis lektori poolt puldist mahaloetav loeng kui „juhtiv õppevorm“ asendub sellise tegevusega, mis enam sarnaneb filmi „võttegrupi“ tegevusega. Eks ka meie „transtsensusteatri“ kontseptsioon haaku eeltooduga.

[Sponsored content]