Lehitsesin targa pealkirjaga raamatut

[agu]

Eelmise aasta numbri sees on ilmunud eesti keeles trükis "Humanitaarteaduste metodoloogia", koostanud Marek Tamm. 381 lk.
Joel sangalt oli kunagi olnud initsiatiiv, ja sellest KjaK erinumber 2008 7-8. Kõneksolev raamat on nimetatud tekstide arendus.
Seal on sees kolm peatükki. Esimene peatükk käsitleb muutumist. See mulle kõige huvitavam kirjutan pealkirjad välja:
1.pt.pöördelised ajad
Keeleline pööre. Eva Piirimäe
Kultuuriline pööre. Tõnu Viik
Pildiline pööre. Krista Kodres
Kognitiivne pööre. Haldur Õim
Performatiivne pööre Linda Kaljundi (vaatemäng)
2.pt.Ähmastunud zanrid
3.pt. Rändavad mõisted

Lehitsesin kogumikku ja küsimus või nõutus tekkis. Konservatiivne või igav tundub, ei kutsu lugema. Lehitsemine ei ole muidugi kuigi usaldatav võte, mille järel midagi väita aga siiski.
mis veel?
Niklas Luhmanit ei trehva nimede register, loomulikult mitte Schedrovitskit. Praeguste 90-aastaste põlvkonnast ainult Bourdieu on korduvalt tsiteeritud. Mu arust kestavad Eesti humanitaarses mõtlemises ikka veel Bourdieu järellained.
Võrokesed võtsid viimasel ajal tähele panna selle paljukorratud skeemi, ja fokuseerisid paremale poolele, võrgustikule.

Bourdieu arendas oma tekste ikka skeemi vasakul pool, püramiidil.

Võib tuleb minu konservatiivsuse-hinnang sellest, et raamatu alus on aastast 2007?
Mu oletus on, et eesti mõtteviisi teatava konservatiivsuse põhjuseks on see juhus, et uuematest lääne sotsioloogidest jõudis siia Bourdieu vähemalt 10 a. varem kui Luhmann.
Miks nii, ei tea.
Ju siis oli meie sotsioloogide huviring selline.
Võib olla Jüri oskab kommenteerida?