meetodi lühitutvustus

[Jüri Ginter]

Mõttetalgud on originaalne kollektiivse koostöö vorm, mis on välja arenenud organisatsioonilis-tegevuslikest mängudest (G.P.Shedrovitski koolkond Venemaal) ning omab ühiseid jooni probleemanalüüsi vormidega, mida kasutatakse USA-s, Suur-Britannias, Jaapanis jt arenenud maades. Meiel teada olevatel andmetel Soomes ja Eestis ei ole analoogilisi töövorme rakendatud.

Tavaliste nõupidamiste, ajurünnakute jms põhimõtted mõttetalgutel ei kehti. Kokkulangevusi on probleemianalüüsi rühmatöö vormidega.

Mõttetalgud koosnevad rühmatööst, 3-9 inimest töötavad koos vähemalt 3 tundi, üldistungitest (rühmade töö vastastikune tutvustamine), reflektsioonist (oma tegevuse analüüsist rühmades, ühiselt ja mitmesugustes gruppides) ning individuaalsest tööst materjalide kogumisel, konsulteerimisel, tulemuste vormistamisel ja juurutamisel.

Mõttetalgtel arutatav kogum (mõtteväli) oleneb osavõtjate tegevusvaldkonnast ja huvist. Oma tegevuse analüüsist mittehuvitatud ja oma võimeid mitte hindavaid inimesi on võimalik kaasata üksnes pikematel (4-5 päeva) mõttetalgutel.

Mõttetalgute konkreetne korraldus, erinevate töövormide vaheldumine jms otsustatakse osavõtjate poolt ühiselt. Rühmatöös osalevad nn arendustehnikud, kes töö käigus tutvustavad vastavalt vahjaduselt rühmatöö põhimõtteid ja aitavad neid järgida. Loovuse arendamiseks kasutatakse kõiki loovuse tehnikaid (märkmete tegemine, skeemide koostamine, küsimuste esitamine jne) vastavalt vajadusele.

Mõttetalgud toimuvad täpselt kokkulepitud graafiku järgi, mis välistab tavapärase lobisemise ning häälestab konstruktiivsele tegevusele.

Mõttetalgute tulemuseks on kõigi osavõtjate ühine arusaam arutuse all olevate probleemide olemusest, mis võimaldab kompetentsetel inimestel võtta vastu vajalikud otsused ning need täpselt ellu viia. Lähtutakse antud hetkel kõige efektiivsematest lahendustest sidudes neid reaalsete arengutendentsidega.

Juba kokku töötanud kollektiiv peaks regulaarselt (1-2 korda kuus) oma tegevus korrigeerima lühemate ühisarutelude käigus. Kui peetakse vajalikuks tegevusvaldkonda laiendada, tuleb kutsuda juurde vastava tegevusalaga ning koostööst huvitatud inimesi.

koostatud 28.06.1989

Mõttetalgutel peaksid osalema võimalikult erinevad valdkonna võtmeisikud ja tähtsamate asutuste ja ettevõtete esindajad. Esindatud peaksid olema teadaolevad huvid, probleemid ja lahendusvariandid ning osavõtjate käepärast olema kogu olemasolev informatsioon. Mõttetalgud toimuvad rühmatööna ning selletõttu on vajalik pidev osavõtt arutelust. Puududa võib ettekannetelt ja loengutelt.

Inimesed, kes ei saa osaleda kogu planeeritud aja, paigutatakse eraldi "dissidentide" rühma. Kui ülejäänud rühmadest läheb keegi ära, maksab ta trahvi, et saada oma rühma tagasi, maksab väiksemat trahvi ja läheb dissidentide rühma või arvatakse mõttetalguliste seast välja.

Inimesed, kes ei osale rühmatöös, võivad ilma sõnaõiguseta (sh. küsida, kommenteerida) osaleda ettekannete arutamisel ja loengutel.

Sissejuhatuses tehakse kokkuvôte seni toimunust, viiakse läbi küsimustik osavõtjatele ning kantakse sedelitele oma haridust iseloomustavad tunnused (samal ajal jagatakse inimesed rühmadesse).

Rühmades sedelid grupeeritakse seinal vôi stendil. Enne grupeerimise lôppu ei räägita omavahel, arutama hakatakse gruppidele ühise nimetaja andmisel ja ühest grupist teise tôstmisel, uue grupi tegemisel senistest, gruppide ühendamisel ja vajaduse korral täiendavate sedelite kirjutamisel. NB! Ka üks sedel vôib moodustada omaette grupi.

Rühmatöö tulemuseks on plakat ja ettekanne rühma poolt kôige olulisemaks peetavates valdkondades, artiklid, programmid jms. vastavalt rühma äranägemisele.

Tekste pidevalt täiendatakse ja trükitakse ja jagatakse rühmadele välja.

Ettekande läbiarutamise järel märgitakse sedelitele uued ideed, mis tulenesid vôi olid inspireeritud ettekandest ja selle läbiarutamisest.

Rühmatöö algab vahepeal juurde saadud ideede kirjapanekuga ja nende läbiarutamise ja rühmitamisega valda iseloomustavate sedelite juurde ja täiendavate ideede lisamisega.

Môttetalgud lôpevad produkti läbiarutamise ja eesmärkide püstitamisega edasiseks tegevuseks (temaatilised toimkonnad tegevuskavade täpsustamiseks, piirkondlikud arutelud, avalikustamine, koordineerimine jne.).

Mõttetalgute lahutamatu osa on reflektsioon, kus analüüsitakse rühmades ja üldistungitel toimuvat. Reflektsiooni hõlbustmiseks kasutatakse videosalvestust. Saadud videomaterjale on võimalik kasutada edaspidi mõttetalgute tulemuste tutvustamisel või edasiarendamisel.