probleemid ja eesmärgid
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
probleemid ja eesmärgid
Nii tutvustasid end osalejad ja sõnastasid probleemid, mida soovivad käsitleda ja eesmärgid, mida soovivad saavutada
Teemad: Õpetaja staatus
Mairoos Kala email=mairooskala2@hot.ee
Kes ma olen:=õpetaja
Probleem. õpetaja õigused
Eesmärk. Õiguslikku kaitset õpetajale tema igapäevatöös esineda võivate probleemide lahendamisel Keila Gümnaasiumis ja Keila Ühisgümnaasiumis
Evi Vospert evi.vospert@kyg.edu.ee
Kes ma olen:=õpetaja
Probleem. õpetaja õigused
Eesmärk. Õiguslikku kaitset õpetajale tema igapäevatöös esineda võivate probleemide lahendamisel Keila Gümnaasiumis ja Keila Ühisgümnaasiumis
Osalesin mõttetalgutel haridusteemalise küsimusega: "Kuidas
toetada õpetajat tema töös"
Eesmärgiks on teavitada üldsust mitmetest probleemidest õpetaja töös, ning leida probleemidele
võimalikke lahendusi!
Eda-Mai Tammiste
Harmi Põhikooli käsitöö ja kodunduse ning kunstiõpetuse õpetaja.
Koolitus interneti vahendusel
Olen Jüri Tallinn, minu email on j.tallinn@gmail.com
Olen õpetaja, lapsevanem ja vanaisa.
Tahaksin käsitleda teemat: a) haridus ja meedia , b) meedia ja haridus
Tänapäevase teadusinformatsiooni jõudmine kooli ja selle kasutamine õppeprotsessis.
Asja teine tahk on muidugi ka kooli teemade jõudmine meediasse.
Kui vaadata näiteks Inglismaal toimivat nii inetrneti- kui ka kaabelühendustele põhinevat kanalit TEATCHERS TV, siis meil kahjuks midagi taolist kõrvale panna ei ole. Selline kanal tuleks luua - eeldused ja vajadused on minu arvates olemas.
Vastuväitena võib ju öelda, et internetis on ju materjalid kättesaadavad. On, aga filtriks on keelebarjäär - vähemalt laste kujunemisjärgus kindlasti.
Saadan ka lingi http://www.teachers.tv/associates
Soovin luua haridsele orienteeritud ja kõiki tänaseid infoedastamise võimalusi kasutavad meediakanalit Eestis.
Soovin ka mõttekoja tegevust filmida. Teen filmi "Teeme ära" tegevusest. Teen kogu protsessist filmi ja seepärast on mõttekodades toimuv arutelu episoodina oluline.
Paul Tammert
1. Virtuaalõpiku küsimus, mida õpetajad ühiselt edasi arendaks. Näiteks võiks selleks sobida Oti ZZZ keskkond. Ma oleks nõus alustuseks ja katsetuseks ülesse panema oma maksunduse õpiku teksti ja laskma Sisekaitse Akadeemia õpilastel (ja kõigil teistel, kes selles tahavad kaasa lüüa) seda kaasajastada ja edasi arendada. Kuna see materjal on osaliselt aegunud tänaseks tänu seadusemuudatustele ning mina seda enam uuendada ei viitsi, siis olekski see suurepärane algmatejal pilootprojektiks.
Jüri Ginter: kas midagi taolist: http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/
Sellised virtuaalõpikud oleksid tasuta kasutatavad, lahkuvad õpetajad saaksid anda oma õppematerjali sõna otseses mõttes kogukonnale edasiseks kasutuseks (võiks ju ka mingi kompensatsioon neile selle eest olla) ning õpilased ei peaks raskeid raamatuid oma kotis tassima. Lisaks oleksid õpikud, mis käsitlevad valdkondi mis pidevalt muutuvad või kiiresti edasi arenevad, alati ajakohased. Lisaks, kui nendes kasutataks hüperlinkide süsteemi, siis saaks erinevad õpikud omavahel integreerida ning kui õpilasel tekib mõne mõiste kohapealt küsimus, siis saab ta n.ö lõputult edasi minna ja vastuseid otsida. Lisaks saaks materjali ohjeldamatult täiendada linkide ning illustreerida piltide ja filmide jms. Lisaks täieneks see materjal pidevat vastavateemaliste kursuse-, uurimis- ja lõputööde läbi.
2. Mulle sai südamelähedaseks Meie Eesti foorumil välja ujunud "haridusreformi" mõte. S.t võiks praegusest materjalist eristada selle osa, mida on igale Eesti elanikule vaja ja mida igaüks suudab omandada. See osa võiks olla kohustuslik. Ülejäänu ja veelgi enam jätaks õpilastele vabakava õppeaineteks, mille hulgast igaüks peaks määratud mahus leidma enesele sobivad õppeained. Neid õppeaineid võiks õpetada oma ala fanaatikud, kes pakuksid neid kursusi üle interneti kõigile Eesti õpilastele sõltumata asukohast. Siis saaks igaüks teha seda, mis talle huvi pakub (kui ei paku, siis ei tee ta seda ka sunniviisiliselt) ja kui selgub, et ta tahab ka midagi muud, siis võib ta seda alati hiljem juurde õppida. Suure füüsilise ja esialgu vähese võimekusega noored võiksid aga saada süvendatud õppe ellujäämiskursustel jms, võimalusega liikudagi militaaraladele.
Selline kursus võiks näiteks alata maakondliku õppepäevaga, kus õpetaja sõidab ühte kooli ja sinna kogunevad ka ümbruskonna koolidest seda kursust õppida tahtvad õpilased. Selle peavaga juhatataks aine sisse ja õpitaks vastastikku üksteist tundma. Edasine õppetöö võiks toimuda üle interneti (materjalid, kodutööd, seminarid Skypis või tavalise telefoni vahendusel, personaalne suhtlemine õpilasega)- Kursuse lõpus võiks taas olla 1-2 päevane otsekontaktiga loeng ja eksam.
Sellisel viisil saaks tasakaalustada nn elitaarkoolide ja maakoolide arengut, õpilased osaleks õppetöös palju suurema huviga ja õpetajad ei peaks tegelema nendega keda asi mitte kuidagi ei huvitaks.
Agu Vissel agu.vissel@gmail.com
Probleemid - talgutehnika, viruaalsuse võimalused ja sotsiaalne tarkus.
Eesmärke ei ole, lihtsalt taustajõud.
Henry Arnhold henry@idnetwork.eu (ei osale)
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Eco Driving ja PEER Drive Clean koolitaja. Septembrist TLU Haapsalu Kolledži Liiklusohutuse eriala õpilane.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
Põhi- ja keskkool peaksid inimesi eluks ette valmistama. Selleks on vaja on põhiteadmisi majandusest, sotsioloogiast (suhtlemine), tervisest ja juurast.
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
Soovin luua teavituskampaaniaid ja video-õppematerjale. Mul oleks äärmiselt hea meel näha Eestis hästi toimivat haridussüsteemi, mis genereerib tublisid kodanike teadmistepõhisesse ühiskonda.
Kuidas üksteisest paremini aru saada?
Aivar Haller
email: aivar@haller
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Lapsevanem
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid: Hariduse käsitlus
Mida soovite saavutada? Eesmärgid: Mõistmine läbi arutelu ja konsensus otsustes
Viktoria Neborjakina <viktneb@tlu.ee>
Probleem: mind huvitab hetkel kollektiivne mõtlemine kui probleem.
Mõiste vaatlemine probleemina tähendab minu jaoks vastuse otsimist küsimustele mis
on, millest see sõltub, mis sellest sõltub, kuidas kujuneb ja millised on
funktsioonid.
Seega sõnal probleem pole selles kontekstis see tähendus, et vastuolu
soovitava ja olemasoleva vahel.
Minu eesmärk: on kollektiivse mõtlemise ühe vormi - mõttetalgud- kohta saada rohkem teda, mõista ja edasi arendada oma ja teiste mõistmise täiuslikust.
Arvan, et tuleks ka motiive sõnastada ja teadvustada. Siis motiive ei esitada eesmärgina. Eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et milline tulemus konkreetse kokkutulekul 22.08. võiks olla.
Minu motiivideks on tunnetushuvi, soov leida rakendust kollektiivsele mõtlemisele toetuvale haridusparadigmale Eestis ja eneserealiseerimise ja tunnustuse saamise vajaduste rahuldamine.
Loovus
Anneli Ohvril anneli@minueesti.ee
Kes ma olen:=Minu Eesti toimkond ja selle teema huviline
Probleem::=loovuse toetamine koolis
Eesmärk: =reaalsed muudatused koolisüsteemis
Eric Katskowski eric.katskowski@gmail.com
Probleem on see, et me ei keskendu piisavalt palju inimese loomulike annete ja loovuse avaldumiseks soodsa keskkonna loomisele.
Eesmärk on luua inspireerivam, loovam ja vastutamisele suunatud õppekeskkond.
Praktiliselt on selle üheks elluviimise võimaluseks see, et me toome rohkem inspireerivaid ja loovaid inimesi koolidesse (kuid mitte ilmtingimata statsionaarseltI), et ärgitada noorte õpihuvi. Seda saab teha pikaajalise läbi mõeldud nö töötubade sarjaga koolides, mida võiks alustada pilootprojektiga, millesse kaasatakse umbes 5-7 kooli.
Varia
Jüri Plink email: jyri.plink@hotmail.com
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen? talguja
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
elukestev õpe
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
mõttetalgute jätkumist....
Maari Põim
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Andragoogika III aasta tudeng, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna haridus- ja tedauspoliitika nõunik, tuutor ehk üliõpilasnõustaja Tallinna Ülikoolis.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
- üldhariduskooli õppekavade sisu,
- mitteformaalne õpe läbi meie koolisüsteemi,
- haridusvõimaluste kesisus Eestis (alternatiivseid võimalusi vähe - või tupikteed/negatiivsed hoiakud alternatiivide ja erinemise suhtes),
- haridusliku ja mõtteloolise järjepidevuse puudulikkus; väärtuskasvatus ei saa järjepidevuseta eksisteerida koolides (meil aga heroiseeritakse ilma oluliste põhjendusteta Eesti aega, samas Nõukogude aega ironiseeritakse, kuid mõlemast ajaperioodist on, mida õppida. järeltulevale põlvkonnale ei õpetata üldhariduskoolis, mida Nõukogude inimene väärtustas ning millised Nõukogude väärtushinnangud on tänapäeva ühiskonnas täheldatavad, see on tabuteema),
- eestlaste õpikäsitlus ja õpisituatsioonide mõtestamine on puudulik,
- erinevad kõrghariduse probleemid: kvaliteedihindamise piirangud, tudengite kaasatus teadus- ja arendustegevusse, koostööprobleemid jpm
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
Läbimõeldud muudatusi Eesti haridusüsteemis !!!
Jüri Ginter jyri.ginter@gmail.com
Lapsevanem, õpetajate koolitaja, andragoogika kutsekomisjoni liige, täiskasvanud õpilane
Probleem: osalejad on püstitanud juba palju huvitavaid probleeme:
Inimesed ei saa aru, miks neil võiks olla jagatud arusaam mingist teemast;
Ebapiisavalt on kasutatud uudseid tehnoloogilisi lahendusi, samas on neid sageli ületähtsustatud
Eesti õpetajatel on kõige vähem õigusi maailmas, kuid nad väidavad samal ajal, et rohkem õiguseid polegi vaja
Hariduse valdkonnas valitsev nihilism on vastuolus õigusriigi printsiibiga, mida seal õpilastele püütakse õpetada.
Ei saada aru, et teadmusühiskonna, turumajanduse ja demokraatia asemel on aeg rääkida koostööühiskonnal, mille märksõnadeks on osalus, osadus ja täienduvus.
Eesmärgid: saada toetust oma seisukohtadele vt http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/, laiendada nende haaret ja toetajaskonda.
Märgata uusi aspekte.
Leida mõttekaaslasi, kes mind täiendaksid.
Elina Kivinukk elina@ngo.ee
Kes ma olen:=Koolitaja ja koolituste korraldaja MTÜ-de ja noorsootöö valdkonnas.
Probleem: Eestis ei toeta koolides aktiivsust, arvamuse avaldamist ega esinemisoskust.
Eesmärgid: Kuna tegutsen igapäevaselt koolitaja ja koolituste korraldajana Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidus (EMSL, www.ngo.ee), siis on minu eesmärgid tihedalt seotud kodanikuharidusega: toetada ja populariseerida kodanikuharidust kui kodanike ühiskonnas aktiviseerimise vahendit
: saada inspiratsiooni haridusuuenduste valdkonnas ja panustada oma ideedega Eesti hariduse visiooni.
Siiri Alberg email: siiri@rehnut.ee
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
1. Õpetaja: koolitan täiskasvanuid ja kooliõpilasi võõrkeeltes ning loodusteadustes; 2. Lapsevanem: mitme eri soost lapse vanemana oskan hinnata alghariduse (nö. vundamendi) tähtsust. 3. Õpilane: elukestev õpe, põhiliselt raamatuist, kolleegidelt ja internetist.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
1. Eriandekuste ning -vajadustega lastele paindlike õppevormide & -materjalide loomine. 2. Hariduskorralduse bürokraatiavabamaks muutmine. 3. Õues-, avastus- ning tegevusõppe edendamine.
1. Olemasolevad (algklasside) õppematerjalid on ebapiisavad eriandekuste või -huvidega õpilastele.
Sageli ei vasta nt. töövihikud ka õpilaste "vaimsele vanusele", pole eakohased.
Näide:
Laps, kes tunneb huvi universumi ehituse, pranglimise või ainete omavaheliste reaktsioonide vastu, võib kaotada õpihuvi, kui ta on sunnitud päevast päeva õunte, mõmmide & päkapikkudega kümne piires arvutama. Laps, kes kirjutab esseid ning loeb romaane, pole huvitatud töövihiku täitmisest lihtlausetega. Sel moel kaovad olulised õpioskused, mille taastamine järgmistes kooliastmetes keeruline on.
2. Vähemalt algastmes on õpetajad minu hinnangul üle koormatud paberi- ning administratiivtööga. Selle tõttu jääb eriti suuremates klassides ebapiisavalt aega sisuliseks õppetööks & laste juhendamiseks.
3. Õuesõppe osakaal (vähemalt osades Tallinna suurkoolides) on kurvastavalt väike või suisa olematu. On juhuseid, kus aetakse segamini mõisted "õuesõpe" ning "õppekäik".
Näide:
Külaskäik KUMUsse (kahtlemata väga vajalik) ei asenda loodusõpetuse tunnis vajalikku liikide määramist lähedases pargis.
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
1. Soovin koguda kogemusi õppetöö tõhustamiseks igapäevaelus nii õpetaja kui ka õpilasena.
2. Soovin jagada elu jooksul kogutud kogemusi, kui neist hariduse parendamisel abi on.
3. Soovin kasutada võimalust olemasolevate süsteemide ja korralduse kritiseerimise asemel midagi reaalset ära teha.
Kristi Promet kristi.promet@gmail.com
Kes? Üliõpilane, tulevane koolilapse lapsevanem, eesti keele ja kultuuri säilimisest huvitatu
Probleemid=eesmärgid, huvitab ainekäsitlus koolisüsteemis
Ülar Loolaid, yloolaid@hot.ee
Kes ma olen:
koolitaja (tudengid, täiskasvanute täiendõpe), arendustöö tegija, konsultant, üliõpilane, konsulendi kutsekomisjoni liige,
Probleem:
Mind vaevab see, et paljusid muudatusi, arenguid, uuendusi Eesti majanduses ja ühiskonnas ei toeta piisavalt uute teadmiste loomine ja koolitus. Nii on muutused ja arengud poolikud ja vähe tulemuslikud. Oma praktilisest tööst ja kogemustest tean kahjuks rohkem kui üht näidet, kus selline probleem on ilmnenud. Ei näe ka paranemise märke.
Kas seda olukorda on võimalik muuta? Kuidas? Kellega? Muutused ei sõltu ainult ühest inimesest (minust).
Teemad: Õpetaja staatus
Mairoos Kala email=mairooskala2@hot.ee
Kes ma olen:=õpetaja
Probleem. õpetaja õigused
Eesmärk. Õiguslikku kaitset õpetajale tema igapäevatöös esineda võivate probleemide lahendamisel Keila Gümnaasiumis ja Keila Ühisgümnaasiumis
Evi Vospert evi.vospert@kyg.edu.ee
Kes ma olen:=õpetaja
Probleem. õpetaja õigused
Eesmärk. Õiguslikku kaitset õpetajale tema igapäevatöös esineda võivate probleemide lahendamisel Keila Gümnaasiumis ja Keila Ühisgümnaasiumis
Osalesin mõttetalgutel haridusteemalise küsimusega: "Kuidas
toetada õpetajat tema töös"
Eesmärgiks on teavitada üldsust mitmetest probleemidest õpetaja töös, ning leida probleemidele
võimalikke lahendusi!
Eda-Mai Tammiste
Harmi Põhikooli käsitöö ja kodunduse ning kunstiõpetuse õpetaja.
Koolitus interneti vahendusel
Olen Jüri Tallinn, minu email on j.tallinn@gmail.com
Olen õpetaja, lapsevanem ja vanaisa.
Tahaksin käsitleda teemat: a) haridus ja meedia , b) meedia ja haridus
Tänapäevase teadusinformatsiooni jõudmine kooli ja selle kasutamine õppeprotsessis.
Asja teine tahk on muidugi ka kooli teemade jõudmine meediasse.
Kui vaadata näiteks Inglismaal toimivat nii inetrneti- kui ka kaabelühendustele põhinevat kanalit TEATCHERS TV, siis meil kahjuks midagi taolist kõrvale panna ei ole. Selline kanal tuleks luua - eeldused ja vajadused on minu arvates olemas.
Vastuväitena võib ju öelda, et internetis on ju materjalid kättesaadavad. On, aga filtriks on keelebarjäär - vähemalt laste kujunemisjärgus kindlasti.
Saadan ka lingi http://www.teachers.tv/associates
Soovin luua haridsele orienteeritud ja kõiki tänaseid infoedastamise võimalusi kasutavad meediakanalit Eestis.
Soovin ka mõttekoja tegevust filmida. Teen filmi "Teeme ära" tegevusest. Teen kogu protsessist filmi ja seepärast on mõttekodades toimuv arutelu episoodina oluline.
Paul Tammert
1. Virtuaalõpiku küsimus, mida õpetajad ühiselt edasi arendaks. Näiteks võiks selleks sobida Oti ZZZ keskkond. Ma oleks nõus alustuseks ja katsetuseks ülesse panema oma maksunduse õpiku teksti ja laskma Sisekaitse Akadeemia õpilastel (ja kõigil teistel, kes selles tahavad kaasa lüüa) seda kaasajastada ja edasi arendada. Kuna see materjal on osaliselt aegunud tänaseks tänu seadusemuudatustele ning mina seda enam uuendada ei viitsi, siis olekski see suurepärane algmatejal pilootprojektiks.
Jüri Ginter: kas midagi taolist: http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/
Sellised virtuaalõpikud oleksid tasuta kasutatavad, lahkuvad õpetajad saaksid anda oma õppematerjali sõna otseses mõttes kogukonnale edasiseks kasutuseks (võiks ju ka mingi kompensatsioon neile selle eest olla) ning õpilased ei peaks raskeid raamatuid oma kotis tassima. Lisaks oleksid õpikud, mis käsitlevad valdkondi mis pidevalt muutuvad või kiiresti edasi arenevad, alati ajakohased. Lisaks, kui nendes kasutataks hüperlinkide süsteemi, siis saaks erinevad õpikud omavahel integreerida ning kui õpilasel tekib mõne mõiste kohapealt küsimus, siis saab ta n.ö lõputult edasi minna ja vastuseid otsida. Lisaks saaks materjali ohjeldamatult täiendada linkide ning illustreerida piltide ja filmide jms. Lisaks täieneks see materjal pidevat vastavateemaliste kursuse-, uurimis- ja lõputööde läbi.
2. Mulle sai südamelähedaseks Meie Eesti foorumil välja ujunud "haridusreformi" mõte. S.t võiks praegusest materjalist eristada selle osa, mida on igale Eesti elanikule vaja ja mida igaüks suudab omandada. See osa võiks olla kohustuslik. Ülejäänu ja veelgi enam jätaks õpilastele vabakava õppeaineteks, mille hulgast igaüks peaks määratud mahus leidma enesele sobivad õppeained. Neid õppeaineid võiks õpetada oma ala fanaatikud, kes pakuksid neid kursusi üle interneti kõigile Eesti õpilastele sõltumata asukohast. Siis saaks igaüks teha seda, mis talle huvi pakub (kui ei paku, siis ei tee ta seda ka sunniviisiliselt) ja kui selgub, et ta tahab ka midagi muud, siis võib ta seda alati hiljem juurde õppida. Suure füüsilise ja esialgu vähese võimekusega noored võiksid aga saada süvendatud õppe ellujäämiskursustel jms, võimalusega liikudagi militaaraladele.
Selline kursus võiks näiteks alata maakondliku õppepäevaga, kus õpetaja sõidab ühte kooli ja sinna kogunevad ka ümbruskonna koolidest seda kursust õppida tahtvad õpilased. Selle peavaga juhatataks aine sisse ja õpitaks vastastikku üksteist tundma. Edasine õppetöö võiks toimuda üle interneti (materjalid, kodutööd, seminarid Skypis või tavalise telefoni vahendusel, personaalne suhtlemine õpilasega)- Kursuse lõpus võiks taas olla 1-2 päevane otsekontaktiga loeng ja eksam.
Sellisel viisil saaks tasakaalustada nn elitaarkoolide ja maakoolide arengut, õpilased osaleks õppetöös palju suurema huviga ja õpetajad ei peaks tegelema nendega keda asi mitte kuidagi ei huvitaks.
Agu Vissel agu.vissel@gmail.com
Probleemid - talgutehnika, viruaalsuse võimalused ja sotsiaalne tarkus.
Eesmärke ei ole, lihtsalt taustajõud.
Henry Arnhold henry@idnetwork.eu (ei osale)
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Eco Driving ja PEER Drive Clean koolitaja. Septembrist TLU Haapsalu Kolledži Liiklusohutuse eriala õpilane.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
Põhi- ja keskkool peaksid inimesi eluks ette valmistama. Selleks on vaja on põhiteadmisi majandusest, sotsioloogiast (suhtlemine), tervisest ja juurast.
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
Soovin luua teavituskampaaniaid ja video-õppematerjale. Mul oleks äärmiselt hea meel näha Eestis hästi toimivat haridussüsteemi, mis genereerib tublisid kodanike teadmistepõhisesse ühiskonda.
Kuidas üksteisest paremini aru saada?
Aivar Haller
email: aivar@haller
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Lapsevanem
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid: Hariduse käsitlus
Mida soovite saavutada? Eesmärgid: Mõistmine läbi arutelu ja konsensus otsustes
Viktoria Neborjakina <viktneb@tlu.ee>
Probleem: mind huvitab hetkel kollektiivne mõtlemine kui probleem.
Mõiste vaatlemine probleemina tähendab minu jaoks vastuse otsimist küsimustele mis
on, millest see sõltub, mis sellest sõltub, kuidas kujuneb ja millised on
funktsioonid.
Seega sõnal probleem pole selles kontekstis see tähendus, et vastuolu
soovitava ja olemasoleva vahel.
Minu eesmärk: on kollektiivse mõtlemise ühe vormi - mõttetalgud- kohta saada rohkem teda, mõista ja edasi arendada oma ja teiste mõistmise täiuslikust.
Arvan, et tuleks ka motiive sõnastada ja teadvustada. Siis motiive ei esitada eesmärgina. Eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et milline tulemus konkreetse kokkutulekul 22.08. võiks olla.
Minu motiivideks on tunnetushuvi, soov leida rakendust kollektiivsele mõtlemisele toetuvale haridusparadigmale Eestis ja eneserealiseerimise ja tunnustuse saamise vajaduste rahuldamine.
Loovus
Anneli Ohvril anneli@minueesti.ee
Kes ma olen:=Minu Eesti toimkond ja selle teema huviline
Probleem::=loovuse toetamine koolis
Eesmärk: =reaalsed muudatused koolisüsteemis
Eric Katskowski eric.katskowski@gmail.com
Probleem on see, et me ei keskendu piisavalt palju inimese loomulike annete ja loovuse avaldumiseks soodsa keskkonna loomisele.
Eesmärk on luua inspireerivam, loovam ja vastutamisele suunatud õppekeskkond.
Praktiliselt on selle üheks elluviimise võimaluseks see, et me toome rohkem inspireerivaid ja loovaid inimesi koolidesse (kuid mitte ilmtingimata statsionaarseltI), et ärgitada noorte õpihuvi. Seda saab teha pikaajalise läbi mõeldud nö töötubade sarjaga koolides, mida võiks alustada pilootprojektiga, millesse kaasatakse umbes 5-7 kooli.
Varia
Jüri Plink email: jyri.plink@hotmail.com
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen? talguja
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
elukestev õpe
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
mõttetalgute jätkumist....
Maari Põim
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
Andragoogika III aasta tudeng, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna haridus- ja tedauspoliitika nõunik, tuutor ehk üliõpilasnõustaja Tallinna Ülikoolis.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
- üldhariduskooli õppekavade sisu,
- mitteformaalne õpe läbi meie koolisüsteemi,
- haridusvõimaluste kesisus Eestis (alternatiivseid võimalusi vähe - või tupikteed/negatiivsed hoiakud alternatiivide ja erinemise suhtes),
- haridusliku ja mõtteloolise järjepidevuse puudulikkus; väärtuskasvatus ei saa järjepidevuseta eksisteerida koolides (meil aga heroiseeritakse ilma oluliste põhjendusteta Eesti aega, samas Nõukogude aega ironiseeritakse, kuid mõlemast ajaperioodist on, mida õppida. järeltulevale põlvkonnale ei õpetata üldhariduskoolis, mida Nõukogude inimene väärtustas ning millised Nõukogude väärtushinnangud on tänapäeva ühiskonnas täheldatavad, see on tabuteema),
- eestlaste õpikäsitlus ja õpisituatsioonide mõtestamine on puudulik,
- erinevad kõrghariduse probleemid: kvaliteedihindamise piirangud, tudengite kaasatus teadus- ja arendustegevusse, koostööprobleemid jpm
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
Läbimõeldud muudatusi Eesti haridusüsteemis !!!
Jüri Ginter jyri.ginter@gmail.com
Lapsevanem, õpetajate koolitaja, andragoogika kutsekomisjoni liige, täiskasvanud õpilane
Probleem: osalejad on püstitanud juba palju huvitavaid probleeme:
Inimesed ei saa aru, miks neil võiks olla jagatud arusaam mingist teemast;
Ebapiisavalt on kasutatud uudseid tehnoloogilisi lahendusi, samas on neid sageli ületähtsustatud
Eesti õpetajatel on kõige vähem õigusi maailmas, kuid nad väidavad samal ajal, et rohkem õiguseid polegi vaja
Hariduse valdkonnas valitsev nihilism on vastuolus õigusriigi printsiibiga, mida seal õpilastele püütakse õpetada.
Ei saada aru, et teadmusühiskonna, turumajanduse ja demokraatia asemel on aeg rääkida koostööühiskonnal, mille märksõnadeks on osalus, osadus ja täienduvus.
Eesmärgid: saada toetust oma seisukohtadele vt http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/, laiendada nende haaret ja toetajaskonda.
Märgata uusi aspekte.
Leida mõttekaaslasi, kes mind täiendaksid.
Elina Kivinukk elina@ngo.ee
Kes ma olen:=Koolitaja ja koolituste korraldaja MTÜ-de ja noorsootöö valdkonnas.
Probleem: Eestis ei toeta koolides aktiivsust, arvamuse avaldamist ega esinemisoskust.
Eesmärgid: Kuna tegutsen igapäevaselt koolitaja ja koolituste korraldajana Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidus (EMSL, www.ngo.ee), siis on minu eesmärgid tihedalt seotud kodanikuharidusega: toetada ja populariseerida kodanikuharidust kui kodanike ühiskonnas aktiviseerimise vahendit
: saada inspiratsiooni haridusuuenduste valdkonnas ja panustada oma ideedega Eesti hariduse visiooni.
Siiri Alberg email: siiri@rehnut.ee
Seotus haridusvaldkonnaga (õpilane (sh täiskasvanud õppija), lapsevanem, õpetaja/õppejõud, ametnik, poliitik vms) Kes ma olen?
1. Õpetaja: koolitan täiskasvanuid ja kooliõpilasi võõrkeeltes ning loodusteadustes; 2. Lapsevanem: mitme eri soost lapse vanemana oskan hinnata alghariduse (nö. vundamendi) tähtsust. 3. Õpilane: elukestev õpe, põhiliselt raamatuist, kolleegidelt ja internetist.
Milliseid probleeme soovite käsitleda? Probleemid:
1. Eriandekuste ning -vajadustega lastele paindlike õppevormide & -materjalide loomine. 2. Hariduskorralduse bürokraatiavabamaks muutmine. 3. Õues-, avastus- ning tegevusõppe edendamine.
1. Olemasolevad (algklasside) õppematerjalid on ebapiisavad eriandekuste või -huvidega õpilastele.
Sageli ei vasta nt. töövihikud ka õpilaste "vaimsele vanusele", pole eakohased.
Näide:
Laps, kes tunneb huvi universumi ehituse, pranglimise või ainete omavaheliste reaktsioonide vastu, võib kaotada õpihuvi, kui ta on sunnitud päevast päeva õunte, mõmmide & päkapikkudega kümne piires arvutama. Laps, kes kirjutab esseid ning loeb romaane, pole huvitatud töövihiku täitmisest lihtlausetega. Sel moel kaovad olulised õpioskused, mille taastamine järgmistes kooliastmetes keeruline on.
2. Vähemalt algastmes on õpetajad minu hinnangul üle koormatud paberi- ning administratiivtööga. Selle tõttu jääb eriti suuremates klassides ebapiisavalt aega sisuliseks õppetööks & laste juhendamiseks.
3. Õuesõppe osakaal (vähemalt osades Tallinna suurkoolides) on kurvastavalt väike või suisa olematu. On juhuseid, kus aetakse segamini mõisted "õuesõpe" ning "õppekäik".
Näide:
Külaskäik KUMUsse (kahtlemata väga vajalik) ei asenda loodusõpetuse tunnis vajalikku liikide määramist lähedases pargis.
Mida soovite saavutada? Eesmärgid:
1. Soovin koguda kogemusi õppetöö tõhustamiseks igapäevaelus nii õpetaja kui ka õpilasena.
2. Soovin jagada elu jooksul kogutud kogemusi, kui neist hariduse parendamisel abi on.
3. Soovin kasutada võimalust olemasolevate süsteemide ja korralduse kritiseerimise asemel midagi reaalset ära teha.
Kristi Promet kristi.promet@gmail.com
Kes? Üliõpilane, tulevane koolilapse lapsevanem, eesti keele ja kultuuri säilimisest huvitatu
Probleemid=eesmärgid, huvitab ainekäsitlus koolisüsteemis
Ülar Loolaid, yloolaid@hot.ee
Kes ma olen:
koolitaja (tudengid, täiskasvanute täiendõpe), arendustöö tegija, konsultant, üliõpilane, konsulendi kutsekomisjoni liige,
Probleem:
Mind vaevab see, et paljusid muudatusi, arenguid, uuendusi Eesti majanduses ja ühiskonnas ei toeta piisavalt uute teadmiste loomine ja koolitus. Nii on muutused ja arengud poolikud ja vähe tulemuslikud. Oma praktilisest tööst ja kogemustest tean kahjuks rohkem kui üht näidet, kus selline probleem on ilmnenud. Ei näe ka paranemise märke.
Kas seda olukorda on võimalik muuta? Kuidas? Kellega? Muutused ei sõltu ainult ühest inimesest (minust).
Viimati muutis seda Jüri Ginter (Esm Aug 24, 2009 4:06 pm). Kokku muudetud 1 kord (Muutmise põhjus : Lisasin ühe enesemääratluse)
Jüri Ginter- Postituste arv : 289
Join date : 20/05/2009
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele