Mõttetalgute osaliste sisu

[agu]

Katse seletada (keeruliste probleemide) mõttetalgute osaliste sisu.
Olen viimasel ajal kasutanud mõttetalgute puhul eesliidet keeruliste probleemide, et rõhutada kõikvõimalike arusaamade taustal just Talgujate oma.

Proovin esialgu seletada oma arusaamist talgutehniku (TT) rollist. (Ruttan kohe seletama, ma ei pea ennast ise sugugi mitte heaks talgutehnikuks).

Seda rolli saab seletada mitut moodi, proovin esiteks seletada Mõttetegevuse baasskeemile toetudes. Edaspidi jätkan veel, teistest vaatenurkadest lähtudes.

Mõttetegevuse baasskeemi saab täpsemalt uurida siin:
Mõttetegevus WIKIs

Esmaseks TT vooruseks pean empaatiavõimet. Kõige lihtsamalt öeldes tähendaks see positiivse aura ja üksteisemõistmist soosiva õhkkonna loomist. Tema mõttetegevuse selgitamisel MT baasskeemi abil näeme TT skeemi paremal poolel, arusaajana.

Kui esimest kihti (MT-kihti) tõlgendada talguolukorras ettetulevate mõttetegude kihina, siis on tema reflekteerija mõttetegude kihist, positsioon 4-2. Tema ülesanne on simultaanne kõigi dialoogide ja polüloogide jälgimine, nendes ühisosade märkamine ja esiletoomine. Sellesse positsiooni sissemineku kiirus ja ladusus on tema olulisem voorus.  Ühisosade äramärkimiseks ja rõhutamiseks peab ta muidugi märgatut ühisosa  osalejatele teatama, ütlema ja sellega asuma kõneleja positsiooni 3-3 ja 3-1.
Aga valdavaks tuleb pidada siiski empaatilist kohalolekut positsioonis 4, eriti 4-2.
Edukaks rühma juhtimiseks tuleks vist pidada sõbraliku tööõhkonna kujundamise  oskust tähtsamaks kui arutelu loogikanüansside tajumist. Seepärast võib tunduda, et mõttetalgute puhul polegi vaja mingit erilist metodoloogiat - piisab kui on teemast huvitatud terve mõistusega heatahtlikud talgulised ja koostöökogemusega empaatilised talgutehnikud.

ODI mängutehnikule on seevastu olulisem reflekteerimine kolmandast - puhta mõistuse kihist, positsioon (3-2). Temal on skeemide tundmine, loogikapeenus.

Eeltoodud read oleks üks võimalik ümberjutustus Valdo seletusest - kuidas Vene ägedatest ODI mängudest said konfliktsust välistavad eesti ODI mängud. Ja hiljem edasi - mõttetalgud.

[agu]

Eespool toodud kirjeldus sobib päris hästi talgujuhi Jüri tegevuse seletamiseks. Jüri tuli mõttetalgutesse omal ajal koolitatud psühholoogina, tema mõttelaad lubab ladusat ja täpset verbaalloogilist eneseväljendust ja võib oletada, et ta tajub situatsiooni ka eelkõige verbaallogiliselt. Psühholoogi ja loogikuna mõistab ta väga hästi, et kommunikatsiooni otsustav positsioon on arusaamine ja nii ta valib reflekteerija positsiooni, suudab reflekteerida ja loogiliselt seostada teiste inimeste kommunikatsioone, mida näeb, teha seda kiiresti ja simultaanselt, meeles pidada.

xx
Suurem osa inimesi ei võta teadmis vastu loogiliselt, isegi loogilised asjad vajavad neil esialgu kujundlikku või kontekstilist läbielamist. Ma olen omal ajal õppinud füüsikat. Mäletan, et ainult umbes veerand füüsikatudengeid suutis õppejõudude seletust omaks võtta nn käigupealt, stiilis - "defineerime sellised elemendid; defineerime sellised ja sellised tehted ning operaatorid ja hakkame nüüd konstrueerima näiteid ja lahendama ülesandeid!" Enamus inimestel (minul sealhulgas) ei pea pea kinni loogilist täpset juttu, uus loogika saab omaks järkjärgult, ülesanded hakkavad ladusalt välja tulema pärast korduvaid kontrolltöid, õieti alles peale eksamit. Aine hakkab arusaamises paika saama mitmesuguse taustainformatsiooni lisandumisel, näiteks autori eluseikade uurimisel. Kui sellist tüüpi inimene tuleb toime TT rolliga, siis on ta selleks arvatavasti teinud suurt eeltööd. Või on see väga empaatiline inimene.

xx
Talgujuht Valdol pole kindlasti kah puudust loogikaandest, sest ta on tõestanud ennast professionaalse füüsikuna. Talgutehnikule olulise arusaamismaratoni ja -simultaani võitmisel on tal vist siiski loogikast tähtsamaks töövahendiks inimeste meeleolude ja hoiakute intuitiivne taju, nn diplomaatiline vaist.
Saan aru, et ta vaatas äsja (veebruar 2010) Talgujate seminariks valmistudes üle mõned oma mõttelõimed.
Mida uut väärtuskasvatuses
Kus see metodoloogia siis meil on?

Refereerin mõned Valdo mõttekillud sellega seoses:
Mitte reeglid vaid püüd "vaadata mistahes situatsiooni kui unikaalset ja kordumatut." Veel seab ta oluliseks inimliku õnne küsimuse. Ma saan aru, et inimlikku õnne ei käsitle ta budistide kombel kõigi elavate ühise invariandina vaid vastupidi - igale 6,801,200,000 praegu elavale inimesele individuaalselt, situatiivselt.
Aegajalt sõnastab Valdo oma seisukohad ja põhiväited mõne teooria sarnaselt. Kõneksoleval seminaril tõi ta välja Obuchowski Kazimierz (s.1931) sõnastatud inimese kõrgemad vajadused - 1.emotsionaalse kontakti vajadus, 2.tunnetusvajadus, 3.elu mõtte otsimine.

Ise Obuchowski klassifikatsiooni uurides leidsin ma ühe "ukse" inimvaimu paljutähenduslikku maailma. Nimelt uurisin ma põgusalt, mida on see motivatsioonide psühholoogia alal autoriteetne poolakas veel kirjutanud. Ta on teinud ka revisiooni inimese tegevusmotivatsioonide klassifikatsioonide kohta, ja on leidnud tervelt 120 klassifikatsiooni!
See kinnitab minu arusaamist kah - Maslow püramiid võib mõningatel juhtudel püsida püsti ka tipul seistes. Ja mittevähe inimesi kohtavad olukordi, kus õnn tähendab surma.

xx
Inimtüüpide spektri laiust märkides pean ma mõttekaks lisada siia veel mõned olulised laused isikult, keda ei saa nimetada just talgutehnikuks, aga võiks pidada siiski selle seltskonna jaoks tähenuslikult. Tõlkisin need laused G.P. Štšedrovitski eluloost "Alati olin ma idealist", üsna algusest leidsin:

„...ma jõudsin mõnes mõttes väga kurvale järeldusele: mul üldiselt pole vedanud kohata eriti tõelisi teaduseinimesi. Tõelisi teaduseinimesi, kelle isiklik elu sulab sisuliselt ühte teaduse eluga, uurimistööga, - selliseid inimesi oli minu elus ainult mõni: kui viis, siis on hästi. Ma räägin praegu vanema põlve inimestest, nendest, kelle juures õppisime.“---


„Ja ongi vist kõik. Vähemalt - pühholoogia maailmast. Aga kõik teised elasid üldiselt mitte teaduse elu; see muidugi oli nende jaoks olemas, aga teisejärgulisena. Ma juba ütlesin, et nähtavasti, ainult tõelised, ehtsad teadlased elavad nii, et iga nende tegu, iga samm, iga mõte on tõesti süvenenud ideede maailma. Aga teised elavad ümber teaduse - sotsiaalsete suhete reeglite järgi, sotsiaalsete mõjude, poliitiliste seaduste järgi ja sisuliselt öeldes, just seda ma nägin pidevalt.“

[agu]

Inimesed ainult seestpoolt ongi huvitavad, ja samas on nad ka seestpoolt väga erinevad. Ja samas on võimatu teise inimese sisemust skaneerida, saab ainult oletada. (Undo Uus, Niklas Luhmann).
Mind on üllatanud Niklas Luhmanni seisukoht - mitte käsitleda inimese sisu vaid kommunikatsioone. Kommunikatsioonid on lausa teaduslikul viisil tuvastatavad, jälgitavad.
Kommunikatsioone uurides selgub üllatavalt asju, mis inimese sisule kontsentreerudes jäävad varju.

Mõttetalgute väljas võib praegu täheldada umbes 10 tüüpi ja seega väga mitmekesine kommunikatsioonide võrgustik.
Kõik kommunikatsioonivariandid on reeglina ebasümmeetrilised.
Uustulnuk saab aru ainult osast talgujuhi sõnumist.
Niisama on ka vastassuunas....

Püüdsin skematiseerida esialgu Talgutehniku (TT) kommunikatsiooni välja. Minu arusaamisel on kõige rikkam mõttetalguline väli just neil ja konkreetselt üsna sarnane Valdol ja Jüril.
Ülejäänud osaliste kommunikatsiooniskeemid on lakoonilisemad.

Iga kommunikatsiooni sisu koosneb "mitmest materjalist".
Püüan allpool kirjeldada esiteks Talgutehnikute (juhtide) kommunikatsioonide koosseisu ja hiljem teistel ka.

Talgutehnikute kommunikatsioonide elementide visand

[Jüri Ginter]

Agu tõstatas uuesti teema, mis on päevakorras olnud juba kakskümmend aastat. Ka siis tõdesime, et mõttetalgud on erinevad sõltuvalt sellest, kes seda läbi viivad. Kui mõttetalguid jälle rohkem hakatakse korraldama, siis võib keegi hakata analüüsima, milles on ühisosa ja milles erinevus. Samuti sõltub mõttetalgute korraldus talgujuhi staažist ja isegi koormusest. Kui ta on puhanud, siis suudab ta öösel valmistada ette hommikusi ettekandeid. Kui ei, siis on ka mõttetalgute ajakava teistsugune.

Parimat

Jüri Ginter

PS ma olen siiski juristi haridusega, kuigi meile õpetati ka psühholoogiat. Mõttetalgutele tulin vahetult peale kandidaaditöö lõpetamist rakendussotsioloogias. See avaldas ehk kõige vahetumat mõju, kui ma teadvustasin, milliseid uudseid mõtteid rühmade ettekanded väljendavad. Kõige uuemas teaduskirjanduses selliseid mõtteid ei olnud. See innustas mind märkmeid tegema. Mõttetalgute materjalide alusel hakkasin loenguid pidama ja avaldasin ka artikleid. Teised osalejad sellest uudsusest aru ei saanud, sest neil polnud ülevaadet kirjandusest ning nad arvasid, et mida need diletandid ikka uut rääkida oskavad. Kui Agu võrdleb mind ja Valdot, siis minu arvates on meil kõige olulisem ühine joon see, et me oskame reflekteerivalt konspekteerida.

JG

[Sponsored content]