Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist

Postitamine  Valdo on Laup Sept 19, 2009 5:34 pm

Kutsun kõiki talgujaid läbi analüüsima Ain Aaviksoo artiklit HEIs, mis esitab küsimuse, kas Minu Eesti muudab ühiskonda.
http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=294:kas-minu-eesti-suudab-muuta-eesti-uehiskonda&catid=63:september-2009&Itemid=53

Valdo

Postituste arv : 484
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

A.Aaviksoo artikli analüüsi asjus

Postitamine  Valdo on Püh Sept 20, 2009 4:12 am

Minu üleskutse peale analüüsida A.Aaviksoo artiklit on tulnud pidada meilitsi väike diskussioon, mis viitab vajadusele lisada sellele mõned kommentaarid.
Ain Aaviksoo artikli kohta kirjutasin ettepaneku analüüsida ikka artikli sisu, mitte 1.mail toimunut kui sündmust. Ma vaatasin seda kui esimest kirjatükki, kus on välja toodud terve rida punkte, mille suhtes oleks vaja ennast määrata. Ma tahaks küll, et meil kui talgujate grupil oleks analüüsile toetuv ühtne või erinevuste puhul omavahel selgeks räägitud positsioon(id) Minu Eesti juhtide esitatud situatsioonianalüüsi/taotluste/ambitsioonide/kavade suhtes. Me ei tohiks siin mitte võtta asja liiga kergemeelselt, kindlasti mitte ka üleolevalt või ülbitsevalt, sest oma senise 1.mai eelse, aegse ja järgse tegevusega oleme Minu Eestiga mitut pidi seotud. Analüüsile kutsudes pean vajalikuks rõhutada, et sel puhul (analüüsil) hoiduksime hinnangute andmisest. Need kaks asja on ka mõttetalgute praktikas vanast ajast ikka kippunud segi minema. Mingi teksti analüüs on minu jaoks küll lauatagune tubane töö. Sestap ei ootaks, et lugeja diagonaalis teksti ülelibistamise järel kohe kuulutama kipuks, mis ta asjast arvab.
Miks see artikkel mind eriti tõmbab, on see, et selle pinnalt on väga hea välja pakkuda ühe (järgmise?) seminari teemaks enesemääramise. Refleksiooni (esimese seminari teema) kõrval on ju enesemääramine teine “vaal”, millel mõttetalgute maailm püsib.

Valdo

Postituste arv : 484
Join date : 16/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist

Postitamine  Jüri Ginter on Kolm Sept 23, 2009 5:04 pm

Leian, et selles artiklis on omajagu mõtlemisainet, kuid samas ei julge ma küll kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Põhimõtteline valik on revolutsiooni ja evolutsiooni vahel. Mina olen arvamusel, et revolutsioon ei ole lahendus ning ükski revolutsioon ei ole seni saavutanud enamat, kui senise süsteemi purustamist. Seega ei ole ma nõus Ain Aaviksoo taotlusega saavutada lühikese ajaga suuremat ühiskondlikku muutust, milleks olevat vaja suuremat ambitsioonikust ja tegevuskava ideede toimetamiseks otsustajateni. Ain Aaviksoo kurdab ka selle üle, et puuduvad silmanähtavad muutused. Samas on selles artiklis ka palju asjalikke mõtteid, mis väärivad toetamist ja arendamist (ideed tulenevad inimeste poolt, ideede elluviimine üheskoos inimeste poolt, eestvedajate võrgustiku loomine jpm).

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Ain Aaviksoo: tema positsioon

Postitamine  agu on Reede Okt 09, 2009 7:05 pm

Tekst on sisult laiahaardeline, puudutab paljusid inimesi, samas riivab paljut ainult markeerides või massiliselt uusi küsimusi tekitades – selliselt on see didaktilises mõttes hea tekst.

Plaanitsen praegu,(9.okt) arendada reflektsiooni nii:
*Teksti koostaja positsioon.
*Eeskujud ja teoreetilised kontseptsioonid projekteerimisel ning reflekteerimisel.
*Projektiruumi mahust.
*Kriitilise massi kontseptsioon.
* IT-valdkonna anekdoodid läbi mõttetalgute 20 aasta.
*Mõte globaalne, tegevus lokaalne, aga mõttetegevus?
*Ühiskonna struktuurimuutused 19 ja 21 sajandil .

1. Teksti koostaja positsioon

Kas kõneks oleva teksti autor on väline reflekteerija?
Sel juhul kuulub tekst rahalise tellimustöö juurde täitja poolse aruande osana.

Või on see ürituse sees oleva isiku analüüs asja üle, milles on ka autori kaasvastutus? Sest ta figureerib ME koduleheküljel analüüsitoimkonna juhina.
https://www.minueesti.ee/?leht=321,369,371
Kui on olemas tema osalus toimunus, ja seega vaade seestpoolt, siis oleks huvitav teada, kas oli temal ka osalus senise ME projekteerijana?
Millisest faasist alates?
Ja kas ta näeb ennast ME jätkuprojektis, millises positsioonis?
Kõik siinnimetatud variandid on kaasaegses Eestis üldiselt aktsepteeritavad. On ju Eestis nii vähe tegijaid, et vaja teha mitut asja korraga. Reflekteerimisele tuleb aga kasuks positsioonide osas selgus, siis on lugeja eksituse oht väiksem kirjutamata jäetut aimates.
Positsioonide kujundamise selgus on suurtes projektides hea juba projekteerimise järgus aga ME on Eesti tingimustes suur projekt.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

2. Eeskujud ja teoreetilised kontseptsioonid projekteerimisel ning reflekteerimisel.

Postitamine  agu on Laup Okt 10, 2009 3:15 pm

Reflekteerijal on kaks tüüpilist olukorda (Štšedrovitski reflektsioonist lk 489) reflektsioon
  1. *Suhteliselt mugav on kui reflekteeritav protsess omab prototüüpe ja eeskujusid.
  2. *Teisiti on lugu, kui reflekteeritav ei mahu tuntud eeskujude raamesse ja seda on arendatud kui täiesti uudset protsessi. See tähendab, et protsessi on projekteeritud mingist teoreetilisest kompetentsist lähtuvalt.
Reflekteerija jaoks on teine variant loomulikult keerulisem. Ma saan aru, et ME initsiatiivi puhul on nii projekteerijad kui Aaviksoo kasutanud peamiselt esimest varianti. Teisel variandil, teoorial on olnud ka osa - põhiliselt kommunikatsiooniteoorial.
2.1. ME Avatud Ruumi projekteerimisel olnud eeskujudest.
Minu üllatuseks on 1. mai Avatud Ruumi prototüübiks olnud hoopis kommunikatsiooniprojekt, president Obama valimiskampaania korraldus. (Täna, 9. oktoobril, käesoleva teksti kirjutamise päeval saavad Obama projektist õppijad tunnistada uut etappi – Nobeli rahupreemia väljakuulutamist. ?! Eks ta ole.)

Teiseks oli muidugi ME käsutuses eelmise aasta prügitalgu kogemus.

Ja kolmandaks astus osaliseks sõnademängu paradoksaalne jõud – mingis poeetilises puhangus on ME ürituse ideepanga kogumist nimetatud ligi 30 aastat tagasi kindlat sisu omanud mõistega mõttetalgud. See kolmas polnud projekteerimisjärgus esialgu ilmutatud aga reflekteerimisel ei saa enam jätta kõrvale.

Selle kolmanda kohta on mul paar isiklikku anekdoodilaadset läbielamist, vähe kuusid vanad.
Esimene elamus on seotud kevadise meediakuulutusega, et ME korraldab kohe prügitalgute eeskujul mõttetalgud. Kuna ma olin olnud omal ajal mõttetalgutes osaline, mitme aasta jooksul, siis pani ME jutt mind lihtsalt õlgu kehitama. Mis mul asja, kuidas praegu noored lustivad!
Ühel päeval aprillis kutsus Valdo Ruttas, et proovime korraldada jälle päris tõelised mõttetalgud. Selleks olin ma valmis ja olen nüüd pea pool aastat püüdnud ses suunas asjatada. Võib olla õnnestub novembris siiski korraldada päris mõttetalgu mõõtu midagi, hariduse teemal. Teisi teemasid on veel arenemas.
Selline oli minu esimene anekdoot või elamus. Ma osutusin seotuks ME üritusega.

Nii sattusin ma punti ME üritusega. Sellest sündis augusti kuus teine anekdootlik olukord.
Mõttetalgu metoodika eeskuju nägi teatavasti ilmavalgust Sverdlovski oblastis 1979. aastal. See oli kuulus ODI-1 mäng, kus sadakond asjatundjat paljudelt erialadelt 9 päeva jooksul lahendasid Uraali ringkonna laiatarbevarustamise plaani, 27 aastat kasvanud-kosunud Moskva metodoloogide juhtimisel. 2009. augustis, 30 aastapäeva tähistamiseks ja mõtestamiseks korraldati Svedlovski oblastis eraldi ODI, seekord ainult 3 päevased. Neil oli projekteeritud ka osalus SKYPE teel, ma võtsin nendega ühendust. Kui nad küsisid, et mis Eestimaal kah uudist metodoloogilise liikumise vallas, siis mina kostsin ME statistika kohaselt, et meil oli mai kuus 11 000 osalejaga ja üle 400 töörühma ning 20 teemaga ODI. Pavel seal liini teises otsas küsis mitu korda üle, et mis need numbrid olid ja mida need tähendavad, imestas ja kahtlen. Võib olla pidas mind hulluks või sarnaseks infolevi kanaliks, mis kunagi Hiina kohta levitas, et seal on igas külas terasesulatamise ahi ja järgmiseks eesmärgiks on oma tuumajaam.


Aga edasi jälle tõsist juttu.
ME projekti reflekteerimise tarvis võiks omaltpoolt tuua lisaks järgmisi ajaloolisi eeskujusid meilt ja kaugemalt, kus sisuks rahva vaimsuse innovaatiline liigutamine:

Esialgu ainult nimetan. Pöördun nende nimetuste juurde allpool korduvalt tagasi.
  1. Kihelkonnakooli haridusega noor köster ja kooliõpetaja J. Jannsen oli osav sulesepp ning asutas innovaatilistel kaalutlustel maakeelse ajalehe 1857. a, vallutas selle keelse meediaturu , nimetas selle maa rahvast esilekerkijaid innovaatilise nimega, millega saigi see rahvas maailmas tuntuks, Juhatas selle rahva erinevate struktuuride ja hierarhiate moodustamisele, näiteks laulupeod alates aastast 1869, põllumajandusseltsid, Aleksandrikooli liikumine jne. Tuntud lugu, aga tasub metodoloogiliselt üle korrata. J. Jannseni metodoloogia
  2. USA president Woodrow Wilson palkas 1917 aastal propagandaametisse osava ajakirjaniku George Creel kelle juhitud ametkond suunas rahumeelse Ameerika rahva pöörama demokraatlikult sõja kasuks, saatma 1,8 milj noormeest sõtta.
  3. Rudolf Steiner - mõistes, et Esimese maailmasõja lõpetamiseks esitatud V.I. Lenini ja W Woodrow rahuplaanid ei too maailma rahu, esitas aastal 1917 oma nn ühiskonna kolmeksliigendumise plaani Saksamaa ja Euroopa jaoks.Ühiskonna kolmeksliigendumise projekt. Selle plaani kampaania tundus tegijatele lootustandev, eriti Lõuna Saksamaal ning Saksa ja Austria keisrikodades. projekt ise ebaõnnestus ja Euroopas puhkes ikkagi 2. Maailmasõda. Sotsiaalorganismi kolmeksliigendumise arusaamast on tuntud tänaseks ainult hariduskorralduse elemente – nn Waldorfkoolid. Steinerit tuntakse tänapäeval kui müstikut.

2.2.Mõni kaasaegne teooria ühiskonnastruktuuri arendamise kohta.
Ma ei puuduta esialgu kommunikatsiooniteooriat.
Kuna töövahendit nimetatakse mõttetalgud, siis on sobiv valida analüüsiaparaat mõttetalgut käsitlevalt koolkonnalt. Näiteks Moskva metodoloogiakoolkond, 60 aastat teoreetilist ja 30 aastat rakenduslikku kogemust. Samale teoreetilisele põhjale tuginev eestimaine rakenduspraktika on 25 aastat vana.
Metodoloogilised teadmised on Eestis levinud üsnagi kitsas ringkonnas. Millised objektiivsed või subjektiivsed olud seda on tinginud, ei kuulu käesoleva teema sisse.
ME alustajaid või Ain Aaviksood ei saa kindlasti kahtlustada metodoloogilise teadmise vähese leviku tingijatena.
Tegelikkus sunnib meil korrigeerima vanasõnu. „Naasklit saab küll kotis peita.“ Isegi mitukümmend aastat.


Viimati muutis seda agu (Esm Okt 12, 2009 6:24 pm). Kokku muudetud 2 korda

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

3. Projektiruumi avarusest

Postitamine  agu on Püh Okt 11, 2009 8:50 pm

ME projekt ja Aaviksoo reflektsioon sellest inspireerivad mõtlema (mõttetegevusele?) projektiruumi mahu- ja ajafaktorite asjus.  Saame reflekteerida selles aspektis erinevaid projekte: eesti mõttetalgud ja vene metodoloogilised rakendused üldistavalt ühelt poolt ja konkreetsed ajaloolised õnnestunud või ebaõnnestunud projektid teiselt poolt.
Vaadelgem ME ülesandepüstitust, oluliseks aspektiks on:
  • struktuurimuutused  ajastu parimate ootuste suunas
  • põhihuviks mõttetegevuse valdkond
ja NB!
  • projektiruum on maksimaalne, st. kõik teemad kogu Eesti haldusruumis, isegi keeleruumis, see veel veel laiem.
Metodoloogide projektiruum tavapäraselt.
Kaks esimest siintoodud ME suunist on metodoloogidel hästi läbi töötatud, praktikas mitusada korda ja enamasti edukalt realiseeritud. Aga see mitusada pretsedenti on kogu kultuuriruumi suhtes ikka  nii tühine osa, et seda laiemalt ei teata, ega märgata. St ei ole "kriitilist massi". Eesti mõttetalgute ja ODI-mängude puhul on mänguruum olnud alati kogu kultuuri- või haldusruumist paljupalju kitsam, jäädud nn lähikompetentsi ja lähimõju piiridessse.
Või kui on olnud piirist-piirini, siis ikka alati kindel piiritletud kiht, kogu kultuuri suhtes väga õhuke:
  • kogu Eesti koolifüüsika,
  • kogu Eesti kõikvõimalike uskumuste esindajate koostöö,
  • kogu Eesti õigusnormid ainult põllumajandusreformi silmas pidades,
  • kogu NSVL kehakultuurihariduse õppeplaanid,
  • kogu NSVL üldfüüsikakateedrite töökorraldus

Lisaks kõik need teemad, mis Venemaal 30 aasta jooksul on realiseeritud, väga sageli edukalt, aga ikka kriitilist massi saavutamata ja mitte kogu kultuuriruumi kõiki teemasid objektiks võttes.

Tunnistagem - kogu kultuuriruumi või poliitilise ruumi hõivamine on olnud metodoloogidel mõttes küll, aga kaugel-kaugel tagaplaanil. Moskva metodoloogide mälestustes esineb korduvalt, et kaugemaks sihiks oli sellise eliidi kasvatamine, kes suudaks impeeriumi juhtida absurdsest olukorrast inimlikule elule. Kahjuks tuli perestroika ootamatult...
Pärast Štšedrovitski surma on on ilmunud Vene metodoloogide tekstidesse avaram projektiruum – IMPEERIUMI loomine.

Ligilähedalt nii on olnud ka eesti talgugrupis. Aktiivsus on suunatud  lähikompetentsile ja -mõjule, kogu Eesti hõivamist pole huviks võetud. Talgukompetentsi levimist on kujutatud sageli ette nn „lumepalli meetodil“. Lumepalli mudelis on reeglina jäetud märkamata selles mudelis ilmekalt esinev nõrkus - lumepalli veeretamise tingimus on looduses väga kitsas, kõige sagedamini parasvöötmes lumisel ajal, mõnel harval päeval 0C ümber. -3 graadi ei saa veeretada ja +3 sulavad valmispallid vargsi ära. Kaugemad temperatuurid ei tule üldse kõneks.

Püüdkem metodoloogiline kompetents  viia kokku ME-le omase ootamatult avara projektiruumiga. Teoreetilisel abstraktsel viisil on seda kohe keeruline teha, seepärast reflekteerigem näidete põhjal. Võtan esialgu vaadelda need avarad ühiskonnastruktuuri muutmisprojektid, mis ma eespool loetlesin.

3.1 JANNSEN
Võtame ette hästituntud projekti nimega JANNSEN, ehk ärkamisaeg.
(Minu ajalootundmine ei ole kõige parem, panin Jannsenist kirja mis tean ja täiendasin neti põhjal. Poole päeva kirjatöö.)
Jannseni algatustega seotu on vaadeldav suhteliselt kindlapiirilise paketina.
Sarnaseid protsesse on 19.sajandil Euroopas palju, mõned võib olla ilmekamad. Mõned hilisemad sarnased struktuuriteisendused näit. Aafrikas või Aasias võivad olla veel ilmekad. Aga kahjuks meile vähetuntud.

Projektiruum
Tolle ajani väheteadvustatud, vähemääratletud keeleruum kogu ulatuses, mis varsti piiritleti geograafiliselt ühes laulus: „Peipsirannalt käib Läänemere kaldani“
Hõlmas maakeelse elanikkonna lugedaoskajaid (keskealistest üle poole) Kommunikatsiooni levi ümberjutustuste kaudu kõigi aktiivse tähelepanuga maainimesteni.

Halduslikult poolteist Vene riigi kubermangu ehk pool Balti eriõiguslikust piirkonnast.

Struktuuriteisendus.
Teisendust võib klassifitseerida maksimaalsete klassi: O-st = milleksi keeruliseks.
Rahva tsiviilstruktuuri tekitamine maarahva rohujuuretasandi geneetilisest ja keelelisest materjalist.
Eesmärk- tsiviilrahva tekitamine maarahva baasil, st hierarhilise struktuuri moodustamine, et suhelda taustaks olevate tsiviilstruktuuridega, valgustusliku paradigma alusel toimivate hierarhiatega.

Projekti ajafaktor.
Didaktilises mõttes väga ilmekas, erinevad osaprojektid algatuvad järkjärgult, 21. sajandi vaatleja jaoks nagu aegluubis.

  • Esialgu positiivse populaarsuse võitmine kogu projektiruumis „Siiomi laulukannel“, trükitirazeerimine
  • Siis ajaleht, tehnoloogiline kommunikatsiooniprojekt, selle kaudu koordineeritakse järgnevaid füüsilisi ja kultuurilisi osaprojekte.
  • Siis seltsidesse organiseerumine, struktuurialged, st mõttetegevuse organiseerimise algus
  • Laulupeo ettevalmistamise protsess, aktiivsete isikute ühine elamus. Laulupeo järel oli struktuur ja hierarhiaalged olemas.
  • Seltsitegevuse puhang, põllumajanduse ja muude seltside tekkimine.
Projekti JANNSEN "teostusgraafik" takkajärgi
1819 Sündis Vändras 4. maill 1819
1838 sai köstriks
1845 "Siiomi laulukannel" =>kuulsus, st kommunikatsiooniruumis enda kehtestamine
1850 Kolis Pärnusse
1857 Ajaleht "Pärnu Postimees"
1861 Luulekogu „Eesti laulik“ - EESTLANE alaprojekt
1863 Tiraaz Janseni portree pöördumisega EESTLANE alaprojekt
1863 Kolis Tartusse. "Eesti Postimees"
1865 asutas "Vanemuise"seltsi
1869 Pärisorjuse kaotamise 50a juubeli laulupidu
Pärast laulupidu osales paljude seltside organiseerimisel ja juhatuses
1890 Suri

Kommunikatsiooniprojekt alamprojekt kõige järgneva käivitamiseks ja teenendamiseks
  • ajaleht, (tegelikult mitu ajalehte)
    • Toimetus
    • Finatseerimise
    • Korrespondentide võrk
    • Tehnoloogiliselt tirazeeritav
    • Regulaarne väljaandmine
    • Olemasolevas postivõrgus levitamine, tellimiste korraldamine üle maa

See oli tööriist erineval teemal lisalehtede levitamiseks.
Populaarsete valgustuslike seisukohtade esitamiseks, arvamuste standartiseerimiseks.

Taustastruktuurid või taustahierarhiad

Rüütelkonna struktuur
?

Vaimulikkonna struktuur
?

Tsaari riigiaparaat,
Riigistruktuuri evolutsioon Jannseni taustal
1816 talurrahvaseadus, isikuvabadus
1819 talurahvaseadus
1849Uus Liivimaa uus talurahvaseadus
1856 Eestimaa uus trs
1863 Uus passiseadus
1865saaremaa TRS
1868 Teoorjuse keelamine, raharent
1866 Vallakogukonnaseadus

toonase kompetentsi päritolu
Prantsuse revolutsiooni ja rahvusromantismi ideed Euroopas

toonased tagasisside resonaatorid,
reitingud piiritagant, Peterburgsit, Soomest ja Euroopast. Need olid olemas aga neid vajati ja rakendati tollal vähem kui meie ajal.

Ma sõnastan ME püstitatud ülesande Jannseni näite taustal nii:
  • teostada struktuurimuutus kogu projektiruumis, temaatilises, keelelises, halduslikus.
  • suruda ajafaktor maksimaalselt kokku, st teostada kõiki alamprojekte üheaegselt.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

3.2 George Creel

Postitamine  agu on Teis Okt 13, 2009 3:22 pm

USA 1. Maailmasõtta astumise fakt 1917. aastal on hästi teada. Vähem teatakse sõttaastumise protsessi korraldusest siseriiklikult. Kättesaadavate materjalide põhjal joonistub alljärgnev areng.

USA elas kaua aega, alates 1823. a. Monroe doktriini järgi. Selle hoiaku sisu oli lühidalt öeldes nii, et las Ameerika poolera ja Vana Maailma poolkera elavad omaette ja lahus, üksteise probleemidesse ja sõdadesse ei sekkuta. Sõnastamise hetkel oli selline hoiak vajalik Hispaania väljatõrjumiseks Ladina-Ameerikast. Las Vana Maailm elab ja vananeb edasi, meie ehitame endale uue ja parema maailma - nii harjusid elama ja mõtlema ning tegutsema ameeriklased, selle hoiaku võtsid omaks hilisemad tulijad. Ja nii oli hea.
Monroe doktriini korrutamine oli ka Wilsoni valimisplatvorm teiseks perioodiks valimisel 1916. aastal. Ameerika rahvas oli küllalt üksmeelne hoidudes eemale hullunud Vana Maailma sõjast. Seda enam, et kasu oli ka - töösturid said Euroopast sõjatellimusi, pangad andsid sõdijatele laenu, töörahvas sai tööd ja leiba - kogu rahvas elas hästi.
USA juhtivatele ringkondadele oli lääne poolkera jäänud kitsaks ja gloobusel laienemiseks oli hea võimalus kasutada ära sõda. Wilson sai 1917. aastal ülesande juhtida ameerika rahvas sõtta, vastassuunas sellele, millega ta just äsja valimiste ajal oli rahva poolehoiu saavutanud.

Projekt
Demokraatliku rahva pööramiseks 180 graadi uuele kursile moodustas Wilson komitee. Committee_on_Public_Information Komitee täitis ülesande.
Jätkuprojekt.
Ameerika sai võtmepositsiooni sõjajärgse Euroopa kujundamisel, rahu sõlmiti inspireeritult Wilsoni 14 punktist, Wilsoni plaani järgi algatati Rahvaste Liit.
Jätkuprojekti areng ei rahuldanud president Wilsoni loogilisi ootusi, ta elas hälbeid plaanist üle kui kaotust, jäi raskelt haigeks.
Tegelikult kinnistasid siiski ka 14 punkti USA maailmapositsiooni, aina kasvavalt tänaseni.

Projekti maht - 104 miljn USA kodanikku, algul enamus sõja vastu.
2 mljn sõdurit Euroopasse kokku, kõik ei jõudnud lahingusse
surmasaanuid 116 000
Jätkuprojekti maht - terve gloobus.

Ajatelg
1915 Luisitaania uputamine Saksa allveelaeva poolt, 128 ohvrit. Uputamine on fakt, uputaja kohta esitatud kahtlusi.
jaanuar 1917 Saksa katse suunata Mehhikot USA vastu sõdima. Kas fakt või Faktoid?
6.aprill 1917 USA parlament deklareerib sõttaastumist.
Creeli Komitee loodi 13 aprillil 1917.
25 juuni 1917. esimesed ameeriklased maabuvad Prantsusmaal
11. nov 1918. sõjategevuse lõpp
Creeli Commitee kodumaa osakond suleti 1918. lõpus
välismaine osakond suleti 1919 keskel.

võtmeisikud:
Wilsoni "aju":
ajakirjanik Walter Lippmann, ajakirjanik, 14 punkti kaasautor
psühholoog Edward Bernays, Sigmund Freudi õepoeg

Wilsoni "mõttetegevus"
ajakirjanik George Creel.

Projekti struktuur, struktuuri muutus.
Kvaliteedi poolest midagi põhimõtteliselt uut ei loodud.
Aluseks oli riiklik, so hierarhiline struktuur
Hõlmas vabatahtlikest nelja-minuti-mehed, mis sündis nn rohujuuretasandilt.
Struktuuriteisendus USA sisu piires tähendas suhteliselt rahumeelse riigistruktuuri muutmist ja täiendamist sõjale vajalikuks.
Mingis mõttes võib kodanike mentaalsuse muutmist nimetada struktuuri muutmiseks.

Vähemalt kolm põlve, alates 1823 olid ameeriklased mõelnud nii:
"Meie oleme maailma parimad, teistele kadestamiseks, õppimiseks. Meie ei sekku muu maailma madalatesse tülidesse".
Creeli ülesanne oli ja ta saavutas ameeriklaste mõtlemise 20. sajandiks:
"Meie kohus on aidata maailma, iseäranis demokraatiaga, me peame olema kohal igal pool, sest meil on õigus ja ameerika elustiil väärib vastuvõtmist igal pool."

Wilsoni poliitika tugevdas USA struktuurides nn vertikaali, hierarhiat.

Creeli kommitee enda sisu.
  • Juhatus: Creel 8000$+ 3asetäitjat6000$+sekretär5200$+nende tööjõud. Number näitab kuupalka.
  • Kodumaa suunas umbes 20 osakonda(sh, armee, laevastiku, uudiste, ajakirja, foto, filmi, piltide, parlamendi, välismaalaste, naiste, hariduse, nelja minuti mehed!!! jt teemadel) Juhtlause "Holding Fast the Inner Lines"
  • Välismaa suund loodis sügisel (raadio- ja traadiside, välismaa ajakirjandus, välismaa film). Juhtlause "The Fight for the Mind of Mankind", tegevusrajoonid vaenlaste tagalas, neutraalsetes maades, liitlaste juures, Vene kaoses, Ladina-Ameerikas.
Komitee liigendatus oli üsnagi muutuv, Creeli improvisatsiooniline looming. Raha oli küllalt, tipptegijaid sai juhtfiguurideks palgata, makstes mitu korda rohkem kui nad tsiviilis said.


Kommunikatsiooniprojekt.

Tehnoloogia eesliinilt Kino. Charlie Chaplin!
Ajalehed, bülletäänid.
Fotograafia
teater, kunst.
väga eriline osa nelja minuti mehed. raadioringhääling tuli alles kolm aastat hiljem.
Unikaalne maailmas. Kas võimalik ja vajalik raadio ning TV ajastul? (Mida ütleks Niklas Luhmann, kes üksikasjalikult lahanudtehnoloogilise tirazeerimise hüpet)
Patriootlikud noored ärimehed järgisid sõjapooldajat senaatorit Joseph_M._McCormick
Algataja ja hiljem üksuse juht Donald Ryerson, (Chicago) noor ärimees, oli juba märtsis hakanud kodulinnas kinodes lühikesi kõnesid pidama sõjaväeteenistuse propagandaks.
Jäigi meetod - 4 minutilised kõned kino ja teatrivaheaegadel.
Kõnemehi juhendati bülletänidega, neid oli ilmus kokku 10 metoodilist ja 36 kindlale kampaaniale pühendatut, 18. aasta lõpuni. Harva levitati terviklikke kõnesid. Tavaliselt anti bülletänis sisulised nupukesed kõnesse lükkimiseks.
Umbes nädalsed temaatilised kampaaniad üle maa - näit, punane rist, vabaduse laen, binoklid laevastikule jne...umbes pooled patriootilised, pooled kindla rahakorjandusega seotud
Fakte olgu rohkem kui emotsioone. Aga ikkagi kujukad loosungid ka!
juuli 1917 -2500 nelja-minuti- meest
nov 1917 15 000
juuli 1918 4. jutustas Presidendi kõnet 35 000 inimest.
sept 1918 40 000
dets 1918 75 000

7,5 mln kõnet
315 mljn kuulajale

Selle teema kohta
mõni aasta tagasi sain juhuslikult mingil laadal osta 1939 a raamatu James R. Mock & Cedric Larson "Words that won thr war". Raamtu viimane peatükk on pühendatud analoogilisele projektile eelseisvas sõjas.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

3.3. Ühiskonna kolmeksliigendumise katse

Postitamine  agu on Nelj Okt 15, 2009 6:58 pm

Sisult ja haardelt maksimaalne üle-euroopaline projekt. Ebaõnnestus.
Valgustusaja jõudmist pöördefaasi 20 sajandi alguses tunnistasid Saksa keeleruumis näiteks
  • Oswald Spengleri "Õhtumaa Loojang",
  • ja Albert Schweitzeri "Kultuurifilosoofia" (sisult Õhtumaa kultuurirenessansi ülesande.)

Maailmas oli tookord kaks formaalloogilist tulevikuvisiooni.
  • Woodrow Wilsoni formaalloogiliselt laitmatu 14. punktiga kava
  • V.I.Lenini proletariaadi hegemoonial põhinev rahuplaan.


Esimnene nn "Parema ajupoolkera" arusaamaga keerulise ühiskonna korralduskatse.

R. Steiner mõistis, et pika keerulise ajalooga paljukeelses Euroopas rahvusteadvusele ärganud rahvamassid ei saa soostuda formaalloogikast lähtuva mustriga riigipiirides ega muudes korraldusplaanides. Wilsoni või Lenini korralduse kohaselt ei suuda paljukeelne euroopa saavutada sellist kooskõla kui näiteks kolmekeelne Schweitz.

PROHEKTI MAHT JA RUUM

Elukorralduse ja hoiakute innovaatiline muutmine saksa keeleruumis ja Euroopas.
Esimeses nägemuses (“tellija” krahv Lerchenfeld) nägemuses pidi projekti rakendajad olema Keskjõudude e Saksakeelsete Saksa ja Austria Impeeriumide juhid rahurääkimistel ja järgima saksakeelsed rahvad. Rahurääkimine pidi selles nägemuses veenma järgima Kesk-Euroopa initsiatiivile ka teisi Euroopa rahvaid.

ÜHISKONNA STRUKTUURIMUUTUS
Hierarhiline ühiskonnastrukktuur pidi asenduma nn kolmeksliigendunud struktuuriga.

Vabadus vendlusvõrdsus
Vaimuelu 1 00
Majandus 0 1 0
Riik 00 1

Mõnele (näit Jaan Pruulmann) tundub adekvaatsem sellin skeem:

Piltlikult
  • Kolm liiget on nagu organismi kolm süsteemi: vere-hapnikuringe, närvisüsteem, seedetrakt. Need on tihedas koostöös aga ei tohisegi minna, näiteks seeddetrakti ollus ei või sattuda ver-hapnikuringesse.
  • Nagu kolm sõbralikku riiki heas koostöös ühel territooriumil.


Prantsuse revolutsioonis kõlama pandud Vabadus- Vendlus võrdus pole siin poeesia, omab asjalikku, kas või teaduslikku seostust ja seletust.
http://en.wikipedia.org/wiki/Social_threefolding
http://www.thebee.se/Steiner/Birth-3fold-movement.htm

üahiskonnas saavutatakse reflektsioonitoonuse parandamine
Metodoloogilises mõttes on kolmeksliigendumise skeemis oluline riigi ja kultuurisfääri lahutamise rõhutamine, sellega vähendatakse võimu ja vaimu vahelist positiivset tagasisidet. Niimoodi on ühiskonnas võimalik reflekteerija positsiooni poliitilisest protsessist välja viimine, et välistada,
vähendada eksitavaid mõjusid. Štšedrovitski lk 490 GP reflektsioonist

AJATELG
1875 Steineri sünd.
1914 Steineri aktiivne loengutegevus Saksamaal ja mujal.
1919 28 juuli Austria kuulutab sõja Sebiale. 1 Maailmasõja algus.
1914 Augusti lõpus kohtus saksa kinralstaabi ülema, Helmuth von, Moltkega viimase soovil. Hiljem leidus süüdistajaid Steineri halvas mõjus Moltkele,Saksa kaotuse põhjustajana Marnet all.
1916 Steiner mõistab Saksa poole tõenäolist kaotust ja sellest tõusvaid probleeme.
1917 Krahv Otto Lerchenfeld, Bavaria kuningriigi valitsusest palub Steineril koostada Visioon Euroopa korralduseks sõja lõpu järel.
1917 17. juuli Steineri katse mõjutada Austriat rahurääkimistele.

1917 24.okt Oktoobrirevolutsioon Venemaal.
1917 27. okt Lenini Rahudekreet
1917 dets Saksa välismimistri Kühlmanni kohtumine Steineriga.
1918. jaan Wilsoni 14 punkti kõne, levitas ajakirjandus ja Creeki komitee välisosakond.
1918 jaan-märts N. Liidu ja keskriikide läbirääkimised Brest-Litovskis, Trotski vaidlused Kühlmanniga.
1918 8. Nov. Keisri kukutamine Saksamaal. Max von Baden kantsleriks. Tema pooldas Steineri vaateid.
1918. 9. Nov Steiner alustab Dornachis loengusarja
1918 11. nov Saksa all-andmise rahu
1918 12. nov. Austria vabariigiks.
1919 11-13. jaan.tänavalahingud Berliinis
1919 19. jaan Asutav kogu Berliinis
1919 jaanuari lõpp, Emil Molt, Roman Boos ja Hans Kühn kutsuvad Steineri tegelema majanduse, töölisliikumisega.
1919 2. veebruar Luuakse sotsiaalorganismi kolmeksliigendumise liit.

1919 veebruar Bela Kun kommunistlik reziim Ungaris
1919 kevadel Steineri esimeni tööliste paljutuhandelisele publikule Vürtenbergis ja Stuttgardis.
1919 Steineri raamat "Sotsiaalküsimuse põhipunktid ...", tiraaz 20 000 + 20 000 eks.
Sotsiaalküsimuse põhipunktid
1919 13 apr Bavaaria N Sots vabariik
1919 Märtsis Moskvas Kominitern e. 3. Internatsionaal maailmarevolutsiooni juhtimiseks, 26 riiki, Eestist H.Pöögelman.
1919. 23 märts Mussolini löögirühmad
1919 23 april Waldorf-Astoria sigarivabriku direktor Emil Molt kutsub Steineri nõustama tööliste laste koolikorraldust.
1919. 1. mai Bavaari N.Vabariik vallutati Berliini poolt
1919 Versailles rahukonverents
1919 28 juuni Saksa kirjutab alla Versailles rahulepingule.
1919 juuni Steiner pöördumine "Saksa rahvale ja kogu maailma poole", allakirjutajaid oli mitmetest Euroopa maadest. Ühel väljaandel on 41 tolleegsete autoriteedi allkirja- Praegu tuntutest Hermann Hesse, parun Wrangel. Levitatakse erinevatel kanalitel 500 000 eks.Pöördumine Saksa rahva ja maailma poole

Sotsiaalorganismi kolmeksliigendumise liikumine lõppes varsti, põhjuseks aktiivsete liidrite vastuolud ja skandaalid ning kasvav ametiühingutes umbusaldus.

ELUJÕULISED JÄTKUPROJEKTID
Kõige tuntum aktiivne järelprojekt on Waldorf-hariduse projekt.
Waldorf-haridus
2009 a. on 994 Waldorf kooli 60 riigis, oletatavalt 200 000 õpilast.

STEINERI JÄRGIJATE REFLEKTEERIMISSTIILIST.
Jaatuse jaatus ja eituse mahavaikimine.
Analüüsil ja ajaloolistes tagasivaadetes kriitikat välditakse või siis jäädakse väga üldsõnaliseks, isegi ligi 100 aastat vanade sündmuste puhul. Olen mõelnud, et selline hoiak on võetud pikkade ja printsipiaalsete vaidluste tõttu, mis põhikirjade ja muude oluliste dokumentide koostamisega
kaasnevad. Poleemiline jäetakse nn kitsale köögipinnale.

PROJEKTI KORRALDUSSTRUKTUUR
Loodeti kasutada ära riigistruktuuri tippude mõjutamist ja harimist, häid isiklikke suhteid poliitiliste võtmeisikutega. Lõuna-Saksamaa kolmeksliigendumise arusaama järgivad töölisorganisatsioonid ja (mõned majandusorganisatsioonid tekkisid) alles kriitilisel ajal.

Põhiliseks tegevusväljaks olid kakhe impeeriumi (Saksa ja Austria) vertikaali tipp, rahvamassid polnud aga enam keisrikojast juhitavad.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

4. Kriitilise massi kõnekujundist

Postitamine  agu on Teis Okt 20, 2009 10:58 pm

Ain Aaviksoo teksti esimesest lugemisest jäi kuidagi erilisena, lausa kummituslikult meelde väljend või kujund "Kriitiline mass", mille ümber oletasin leida "tarkuse kivi. Teksti ülelugemisel ma siiski ei leidnud sealt selget lahendust, aga süübisin ikkagi kordama kõike, mida teadsin "Kriitilisest massist", juurdlesin ja googeldasin.
Kui kasutatakse väljendit autluses väljendit "kriitiline mass", siis selle ümber on suurema mõttetiheduse koht. Üheselt pole seda mõistet püütud defineerida, "Kriitiline mass" on mitmese, nagu regivärsilise täituvusega. Ja niimoodi, regivärsiliselt aitab see mõiste pildi selgemaks saada.

Aaviksool on read:
Minu Eesti taotluseks oli ühiskonnaelu teistmoodi korraldamise esilekutsumine, milleks omakorda peaksid muutuma vastavad sotsiaalsed normid. Viimase juhtumiseks peab muutusega kaasa tulema kriitiline mass inimesi, keda üldjuhul aitab väliselt käivitada mingi irriteeriv või intrigeeriv muutus
.....nakatada üle Eesti suur hulk ettevõtlikke inimesi, kel on soov teha ära väikeseid ent olulisi asju, mis omakorda käivitaks tugeval kogukondlikkusel põhineva ühiskondliku aktiivsuse väljaspool võõrandunud poliitilist eliiti.
Nii sisaldaski Minu Eesti idee kaht eesmärki: aktiveerida tuhanded eestvedajad eri valdkondades ning võimendada tekkivat tegutsemistahet ühistunde tekitamise kaudu.
Kriitiline mass
füüsikas
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kriitiline_mass

ühiskonnnaseletamisel
  • Osa, mille muutus, pööre -> käivitab, pöörab terve populatsiooni, ühiskonna
  • Piisav arv isikuid, kelle üksteisemõistmine ja täiendavus võimaldab käivitada neil huviks oleva protsessi jätkusuutlikult, vaatamata ülejäänud ühiskonnast. Näiteks sotsiaalvõrgustiku käivitamisel internetis.
  • Tüüpnimetus ühiskonnas tähelepanu võitmise üritusele. mingi sõnumi edastamiseks, korraldatakse erinevates paikades ühesugune aksioon. Näiteks alastijooks (või terroriakt) üheaegselt paljudes kohtades. Või jalgrattaretk http://en.wikipedia.org/wiki/Critical_Mass

Minu "avastus" ca 30 aastat tagasi.
Mina avastasin kunagi 1970-date lõpus enda jaoks mõiste "sotsiaalne kriitiline mass". Ma panin tähele, et "Komsomolskaja pravdas" ja mitmes teises üleliidulises ajalehes käivitus aegajalt mõne artikli vastukajana lugejate elav kirjavahetus, lugejad kirjutasid toimetusse, toimetus vahendas kirju, lugejad kirjutasid omavahel. Olid kirjanikud, nagu Григорий Александрович Медынский, http://www.biblus.ru/Default.aspx?auth=9j29j2
, Евгений Богат http://www.biblus.ru/Default.aspx?auth=2e079s0
Лидия Графова ,http://www.rg.ru/tema/avtor-Lidiia-Grafova/index.html
http://www.biblus.ru/Default.aspx?auth=2e3g2e4i0
ja teisi, kelle looming oligi lugejate kirjadest ehitatud. Venes leidus headele lugudel niipalju kirjaga sisukalt reageerijaid, et ei jäänud üldse alla tänastele netikommentaaridelei. Eesti ajalehtedes oli seda üsna vähe. Siis ma järeldasin siis, usun tänaseni et põhjendatult - eesti rahvas ja lehelugejate arv (kriitiline mass) ei võimalda sellist lugejakirjade ahelreaktsiooni, naguüle 100 korra massiivsem vene lehtede lugejaskond.

VAIMSE ÕPETUSE PUHUL
http://www.ligis.ru/librari/2789.htm
Vaimsete õpetajate lootus kriitilisele massile.
Kriitiline mass inimesi,
kes väliolukorras, käigupealt
suudavad saada sidet maailma süvasaladusega
võtta endale vastutus

KRIITILISE MASSI VÄÄRTUS
  • kriitiliseks massiks on hinnanud 1% rahvast transtsendentaalse meditatsiooni õpetajad.
  • ME eesmärgiks oli ka kaasa haarata ligi 1% elanikke.
  • Vene metodoloogide jutus olen kusagil trehvanud hinnangut 1%-2%.
  • Stanislav Lem olevat väitnud kusagil, et kui kuldlõike pöördarv 0.62 osa inimsoost midagi soovib, siis nii ka läheb.
  • Rabi Mihhail Laitman. http://nebopolitica.ru/index.php?m=479 Paljudes kirjakohtades on öeldud, et 20 sajandi lõpuks saavutab inimsugu nii kõrge kvaliteedi, et elu mõttest arusaajate arv ületab kriitilise massi. See mass on seotud kuidagi kuldlõikega ja arvuliselt võrdne 1 618 033.
  • Esimesel eesti laulupeol laulis 822 meest 46 koorist. Siit ei maksa otsida kindlasti mingit kriitilist massi. Poolte kihelkondade koguduste juures tegutsesid juba mitu aastat kirikukoorid ja laulupidule tulek tähendas, et enamik koore õppisid mõne kuu vältel lisaks nõutavad ilmalikud laulud ja tulid ühislaulmisele.
  • Balti ketis osalejaid oli väidetavalt 2mljn, so ligi kolmandik Baltimaade elanikkonnast.


METODOLOOGIDE KÕNEPRUUGIS ON KASUTATUD
KRIITILISTE MASSIDE JÄLGIJAD JA RAKENDAJAD
ME kombel piirist piirini üht maad - Venemaad käsitledes on võtnud sõna Pjotr Štšedrovitski
http://www-old.shkp.ru/archive/010701_PG_ZaklDoklad.htm
Ta on käsitlenud lokaalseid kogunemissõlmi nn kriitilisi masse, mille kujunemist on oluline teada KESKUSEL, et sinna suunata ressursse
  • rahalisi
  • metodoloogilisi
  • kommunikatsioonilisi
  • Kui neid eelmisi ei ole Keskusel ise endalgi, siis suunata lihtsalt armastust, empaatiat, julgustust.


KRIITILINE MASS ->PÖÖRE
Pjotr Štšedrovitski 2001 aastal Grimmis Genisaretski loengu järel arutluses. http://www.shkp.ru/lib/archive/second/2001-1/3
kui tegeleb mingi mudeli või kontseptsiooniga, ja sellele on kogunenud kriitilise massi jagu vastuargumente, siis ta jätab vana nimetuse ja nimetab asja edaspidi uue nimega. Ning hakkab sellega tegelema nagu uue asjaga. Nii tegeles ta kunagi asjaga, mida nimetati programmeerimine, sellepihta kogunes kriitiline mass kontraargumente ja siis nimetas ta asja kultuurseks poliitikaks.

http://www.fondgp.ru/gp/personalia/1980/4
Kriitiline mass pingesid, eriarvamisi, mille ilmutamisel Metodoloogiline liikumine lagunes harudeks.

Juurelda võiks veel kaua. PÜÜAN KOKKU VÕTTA oma arvamuse kriitilisest massist ME puhul.
  • Kriitilise massi stiilis üritus mitte protsessi käivitamise vaid tähelepanu võitmise mõttes. nagu http://en.wikipedia.org/wiki/Critical_Mass
  • Massilisus vägagi suur ühe riigi või keeleruumi piires.
  • Lühike, sähvatuslik poolepäevane üritus, lühikese ettevalmistusega, isetoimivaks protsessiks arenemise võime seetõttu väike.
  • sildistus MÕTTETALGUD oli hea leid.
    • Ühelt poolt tekitas see sotsiaalsustajuga inimestes rahuldamatuse tunde - mõttetalgu ei saa olla niisama sähvatuslik kui prügitalgu.
    • Mõttetalgud on meetod sotsiaalorganismi tunnetamise ja ehitamise eesliinilt, metodoloogiast. Seda tealikult kogenud inimesed (näit TALGUJAD) püüavad kasutada sähvatust, äratust mõttetegevuse ärksaks protsessiks.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

5. IT anekdootidest mõttetalgute 22 a jooksul

Postitamine  agu on Püh Nov 01, 2009 2:18 am

Ma olen käesoleval teemal juba kirjutanud Talgujate foorumis, küllalt pikalt ja ilmselt tüütult.
IT kasutamisest mõttetalgute 20 a jooksul

Vana, esimest anekdooti teised eriti ei märganudki või on tänaseks unustanud. Mina vaatan sellele tagasi praegu kui anekdoodile, mis toimus suuresti minu sees, minu asjadest arusaamises, kuidas minu vaimusünnitisest ikkagi kasu tuli aga hoopis teisiti kui ma oskasin oletada. Arvuti mängutoomine aitas selgemaks muuta seltskonna mõtlemisvälja. Minu nägemuses oli esikohal peaaegu materiaalne, arvuti abil töötav ekspertide mõtete selgitamise ja hoidmise keskus.

Aasta oli 1987. Windowsit ei olnud veel.
Tollel aastal maandus Moskvas Punasel Matthias Rus, Eestit külastas Gorbatšov, septembris avaldati „Edasis“ IME üleskutse, asutatakse Loominguliste Liitude nõukogu.

TRÜ üldfüüsika kateedris oli juba kaks nõukogude arvutit DVK-2. Диалоговый_вычислительный_комплекс

Aga füüsikaõpetajate mõttetalgule Helmes korraldas arvuti Enn Kasak.
Võimalik, et arvuti parameetrid olid sellised:
IBM PC/AT, 6 MHz 80286 protsessor, MS-DOS 3.0, 256 kB RAM, ja kasutas 1.2 MB flopi ketast, hind välismaal alates US$4000.

Mina uskusin siiralt nii:
Arvuti poolt korrastatud andmebaas, ühes keskuse, isegi ühes arvutis, ekspertsüsteem - targad asjatundjad hindavad andmebaasis salvestatut. Informatsioon jääbki sinna keskusse, seda jagatakse kasutajatele. Aasta või paar hiljem ma kirjutasin selle plaani lõpuni, sest füüsikaõpetajad olid selle tsentraalse positsiooni hüljanud.

Tookord oli arvuti loomulikult keskuses, ühes suures majas, mõni üksik terve maa või maakonna peale, keskusel oli juhataja ja juhatajal arvukalt alluvaid. Ja kui hakkasid ilmuma lauapeale äramahtuvad arvutid ja me isegi unistasime enamus saada endale koju arvuti, siis olime ikka teadmises, et keskus.

See füüsikute talgu arvuti küpses ja elas kokku kolm nädalat. Ma „sain ilmutuse“ 21. augusti õhtul, järgneva paari nädala jooksul sai selle ilmutuse valguses organiseerida inimesi, 7. septembril kogunesid füüsikaõpetajad Helmesse talgule aga juba kolm päeva hiljem oli arutluste käik liikunud arvuti kammitsast edasi. Ekspertiisi küll tehti ja tulemusi töödeldi arvutiga, samuti rehkendati ja trükiti tabeleid, maatritseid ning graafe aga selles ei olnud mingit sisulist võitu. Sisuline nihe oli toimunud mõistete süsteemis ja mõtete korrastamise loogikas, mida talgulised-füüsikaõpetajad kasutasid. See mis meie saavutasime enda jaoks arvuti vahendusel läbi mängides, oli Moskva metodoloogilises ringis saavutatud ja omaks võetud loogiliselt arutledes.
See mis mina esmaseks pidasin – ekspertide teadmisi töötlev ja säilitav keskus – ei jõudnud kuhugi.

Me ei teadnud tookord, 1987 aastal, et tuleb internet, et tulevad arvutivõrgud, ja meist igaühe kodus laual või portfellis, taskus saab olema terve Eesti NSV arvutivõimsus, et igas kodus saab olema kommunikatsiooni vabadus ja kiirus, mis ületab tohutult ENSV Ministrite Nõukogu kommunikatsioonivõimalusi ja et 2009. aastal on iga sülearvuti niisama kommunikatsioonivalmis maailma arvutivõrgus kui näit Eesti või USA presidendi kontor.

Mul sobib väljendada oma sümpaatiat MinuEesti IT-süsteemi põhimõtete realiseerijatele, et nad ei hakanu ME infopangas rakendama kaasaegseid võrguvõimalusi, kus iga koolipoiss omab sülearvutis samas suurusjärgus arvutusvõimsust, nagu president või mõni miljonär või küberneetik, vaid võtsid aluseks ikkagi sama tsentraalse kontseptsiooni, nagu mina lihtne hing 22 aastat tagasi. Selline alalhoidlikkus on üllatav. Alalhoidlikkust peetakse sageli vooruseks.
Tuleb veel ära märkida, et ME ideepank töötas projekteeritud põhimõttel päris kenasti 2-3 korda kauem, kui 1987. aastal füüsikaõpetajate ekspertsüsteem. Et sügise tulles tulid kaod, pole ka suur pahandus, sest asja oli niikuinii üsna tülikas kasutada, see lihtsalt jäi soiku, ja hetkel – oktoobri lõpus elab mingit päris kummalist elu.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

6. Hierarhiline ja rohujuuretasandiline ühiskonna struktuurimuutustes.

Postitamine  agu on Teis Dets 15, 2009 5:18 pm

Aaviksoo tõdeb ühiskonna struktuurimuutustes hierarhiliste põhimõtete taandumisvajadust nn rohujuurekvaliteedi ees, kuid peab seda ilmselt liiga uudseks teemaks, et ses valguses midagi konkreetsemat ME juures vaadelda.
Veel tõdeb ta et ME eesmärk oligi „tulemuse saavutmine suure hulga eri inimeste ja organisatsioonide suhteliselt lõdvalt seotud ühispingutuse tulemusena“
Nagu ühele meeldib ema, teisele tütar, märgitakse ME puudusi oma maitse kohaselt, mõnede meelest oli puuduseks - nõrk keskne koordineerimine; teiste meelest jälle - liigne ülalt alla kodanikuühiskonna kujundamine.
Ja veel ütleb Aaviksoo - Minu Eesti puhul oligi eesmärk algusest peale taotluslikult hägune, sest suuresti artikuleeriti see iga osalenud inimese peas ning kogu ettevõtmist püüti juhtida isekohanduva organismina.

Olen päri, et ühiskond ongi meie ajal enneolematult keeruline ja palju tõlgendusi võimalik. Samas väidan, et vaatamata arvamuste paljususele on vajalik ja võimalik siiski konkreetsem valik paljususes, on vajalik siiski teatud koondumine seletustes ja ajastu arenguskeemides. Alati on olnud, et üks osa inimesi elab ja tunneb, et elurada läheb “pulma poole”, teised samal ajal - “surma poole” ja selliselt vaadates võib näida, et üldist sihti eludel (ja ellujäämisel) ei saagi olla. Ma arvan siiski, et kollektiivse mõttetegevuse puhul on alust kõnelda ka ühiskonna nn koondvektorist, et alles meie ajal on ühiskondlik olemine ja tunnetus saavutamas autopoieetilist kvaliteeti, on realiseerumas ratsionaalsus ühiskonnas, inimeste eneseehitamise ja enesetunnetuse sümbioos.
Meie põlvedel on õnn teadvustada lääneilma sööstu üle valgustuskiirenduse finišijoone. Varasem traditsiooniline ühiskond arenes väga väikeste sammudega, katse-eksituse meetod realiseerus suuresti üksikisikute ja väikese kogukonna tasemel, harva summeerus hulkade käitumine suureks demograafiliselt tähenduslikuks ja saatuslikuks eksituseks.

Ratsionaalne tunnetus jõudis esialgu teatavasti lihtsamate valdkondade seletamiseni, kus valdavalt kehtib selge formaalloogika. Lihtsamate nähtuste äraseletamisest tulenes kaks asja:
  • Esiteks võimaldas loodusseaduste ratsionaalne seletamine korraldada elu ümber mugavuste suunas, aga mugavusmasinad kasvatasid tohutult elukorralduse keerukust. Näide - lihtsate hobuveokite asendamine kõikvõimalike kiirete isesõitjatega muutis transpordi tohutult keerukamaks, varem võis üks mees teha ise sõiduvahendi ja ise sõita-juhtida, rongi või lennuki puhul on selline universaalsus võimatu.
  • Teiseks - lihtsamatest valdkondadest võeti palju mudeleid üle märksa keerukamates valdkondades - inimese- ja ühiskonnaseletusese – rakendamiseks. See tähendas aga eksituslikku ülelihtsustamist.

Viimasena toodud põhjusel on täna vaja uuesti mõtestada palju asju elukorralduses, alates 19. sajandist. Näiteks vajab täiesti uut mõistmist ärkamisaeg, kus loodi Eesti kui hierarhiline struktuur (ja kogemata lasti hävida (hävitati) palju rohujuuretasandilist). Väga sisukad tekstid sellest on viimastel aastatel ilmunud Valdur Mikita sulest:

„Rahvuskeelte, rahvuste ja rahvusriikide sünd, mis sai alguse renessansiajal ja polegi veel tegelikult päris lõpule jõudnud, on paradoksaalsel kombel kaasa toonud ka inimese variserliku suhtumise iseendasse: enesekoloniseerimise, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda. Arhailise inimese jaoks oli kolm olulist tasandit-inimene, hõim ja kosmos, ajapikku on aga hõimu ja kosmose vahele tekkinud veel üks kummaline kategooria - rahvus. Riiklus toob kaasa inimese vajaduse määratleda ennast rahvana, varem inimestel sellist vajadust ei olnud. Näib valitsevat seaduspärasus: mida nõrgemad ja viletsamad on hõimusuhted, seda rohkem vajab inimene rahvuslikku kuuluvust. See ei ole ainult Eestile iseloomulik, see on universaalne kultuurinähtus. Väljapääs ei ole anarhismis, võitluses riigi vastu, vaid positiivses programmis, s.t hõimusuhete ja hõimustruktuuride taastamises.“
Mikita kirjeldab ilmekalt, kuidas praktiliselt kõik „tsiviliseeritud rahvad“ käitusid hierarhilisi riigistruktuure ehitades nagu elevandid portselanipoes. Ja osutab nn peenstruktuuride taastamise vajadusele.
Mikita, lk 123-124.
Valdur Mikita tekste

Hierarhilise ja rohujuuretasandi dünaamikaga tegelevad otseselt ka metodoloogid, kui käsitlevad mõtte-kommunikatsiooni dünaamikat elupraktika ja teooria loova kokkusaamise tsoonis. Sellega on sisukalt tegeldud eesti mõttetalgutel (Talgujate arusaamade kohaselt). Viimatinimetatu oleks aga üsna mahukas eraldi jutt.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

glokaliseerumine

Postitamine  Jüri Ginter on Teis Dets 15, 2009 7:08 pm

Ma ei leia, et Aaviksoo teksti näol oleks tegemist kanoonilise tekstiga, mida peaks põhjalikumalt analüüsima. Ma pole kindel, kas kirjutajal endalgi on kõik läbi mõeldud. Samuti ei ole ma nõus ettepanekutega midagi taastatada.

Inimühiskond areneb ja seda tagasi pöörata ei ole võimalik. Küll aga oleme tõepoolest jõudnud uude ajajärku, kus senised tunnetuspiirid (kogukond, linn, riik) jäävad kitsaks ja inimene peab arvestama ka kogu maailma trendidega. Sellest tuleneb glokaliseerumise nõue. Arvestades trende maailmas tuleb teha koostööd nendega, kellega on see võimalik. See eeldab ka lokaalset koostööd, kuna erinevatel põhjustel on need seosed ka globaliseerunud ühiskonnas olulised.

Siin on seos ka enesemääramisega, mida rõhutasime oma interneti kaudu toimunud rühmatöös, iga inimene peab ennast määratlema perekonna, küla, kogukonna, regiooni, riigi ja maailma tasemel.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

7. Hierarhiline ja rohujuuretasandiline struktuurimuutustes üldiselt

Postitamine  agu on Esm Jan 04, 2010 5:53 am

Aaviksoo kirjeldab ME 2009 Avatud Ruumi kampaaniat  kui ühiskonnaelu teistmoodi korraldamise praktilist initsiatiivi ja suhtub üsna tolerantselt erinevatesse arusaamadesse. Sellisena  jätab tema  kirjutis  ruumi  edasiseks  mõtlemiseks ja  täpsustamiseks.

Kõigepealt tahaks piiritleda, et ME 2009 mõtlemise muutmise katsele sarnaste algatuste vajadus algas maailmas juba sadakond aastat tagasi. Seda algust, ehk piiri senise regulaarse ajastu ja uue, turbulentside kasvu ajastu vahel on ammu esitatud  ilukirjanduslikult, näit  Stefan Zweig "Eilne naailm" ja Ivo Andrić "Sild Drina jõel". 15 aastat tagasi on meie ajastu mõistmiseks vajalikku kultuuri nimetanud vene metodoloog S. Popov  katastroofimõtlemiseks.  
PopoVi artikkel meie foorumis (vk).
Uue mõtlemine hakkas vajadusena ilmnema  19/20 sajandi vahetusel ja tänaseks on läbi mitme põlve püüdluste jõudnud lähedale oma küpsusele.

Takkajärgi võime tõdeda, et turbulentsel 20. sajandil on eluseletamisel olnud kolm kihti.
1)Kõigepealt on tänini elujõus 19. sajandi progressi ja regulaarsuse usk. Seda usku  on raputanud järjest regulaarsuse kadumine, põhjalikud muutused, täiesti uue eluseletuse vajadus, esialgu ühe inimea vältel üks kord, viimasel ajal juba mitu korda elu jooksul.
2)Teiseks on küllalt kindlalt prognoositavad  "rajatingimused"  vähemalt kolmes olulises vallas
  • Demograafilised arengupiirid
  • Energiavarude piirid
  • Lääne-ühiskonna tarbimistaseme võimatus kogu maailmas.

Nendes ja paljudes teistes valdkondade senine areng peab inimsoo kestmise nimel muutuma   väga oluliselt  juba lähematel aastatel, kõige rohkem 15-20 aasta jooksul.
3)Kolmandaks on saja aasta jooksul teinud läbi keerulise ühiskonna mõtestamine. Esialgu lihtsalt senise regulaarsuse ümbermõtestamise uueks regulaarsuseks. Tuntud on ka lootusetu absurdsuse meeleolu tõdemine järjest kasvava määramatuse märkamine. Sellelt on jõutud viimastel kümnenditel nn mittekorrektsete ülesannete lahendamiseni, "määramatuses määratud saarekeste" märkamiseni. Kui Popov nimetab kaasaja keerulise elutunnetuse katastroofimõtlemiseks, siis ei märgi sõna katastroof mitte lootusetust ega jõuetust. Teadmine  katastroofidest ise on juba ligi pool  sajandit tagasi saanud akadeemiliseks matemaatiliseks distsipliiniks, nii et tõsine mõte on on jutul näiteks katastroofide juhtimisest. Katstroofiteooria wikis
Katastroofimõtlemise variante on palju, see ei arene mitte ühes instituudis kusagil vaid paljudes peades. Sellist paljude peadega mõtlemist taotles ka ME 2009.

Olulised struktuurimuutused ühiskonnas, mille sisu on raske prognoosida.
Muutuste konkreetset sisu on raske aimate, aga siiski on eeltoodud "rajatingimusi" arvestades võimalik konkretiseerida struktuurimuutuse tähendust üldse ja täpsustada mõningaid asju valdkonniti.
Ühe sellise katsena võib nimetada Haridusfoorumi rühmas Kolmaisus novembris 2009.
Rühma kolmainsus materjalid

Rühma "kolmainsus" joonisest 3.

20-sajandil juba olnud ja praegu toimuvates muutustes esineb regulaarne järjepidevus ainult osades elementides ja seostes. Suur osa tulevikureaalsusest on üllatus.

Eksitavalt üle kiidetud on „liblika tiivalöögi mudel“ maailmaseostes. Arvan, et oluline ja kaugem tagajärg on väga vähestel liblikatel ja tiivalöökidel, sellistel mis leiavad resonantsi milleski, kelleski. Enamuse liblikate elud ja tiivalöögid keskmistuvad statistiliselt, sulavad fooniks, soojusliikumiseks.
Arvan, et adekvaatsem mudel on abieluvoodi. Hõbepulmani veedab abielupaar koos ligi 10 000 ööd aga enamusest ei jää neil ega kellelgi teisel mingit jälge või mälestust. Võib olla suhtleb paar "konkreetselt abieluliselt" omal asemel mõni tuhat korda elu jooksul. Aga ainult mõnel, enamasti ettearvamatul puhul sünnib sellest kedagi - mõni tulevane "geenius või pätt", või lihtsalt geneetilise koodi jätkaja, tubli tööjõud.

Rühma "Kolmainsus" joonis 4.



Teine haridustalgul novembris puudutatud aspekt - nähtuse toime oma ümbruses, lokaalsusest kaugema globaalsuseni - on erinev eri valdkondades.

Minu arusaamisel nn rohujuuretase seostub lokaalsega aga hierarhiline püramiid globaalsete võimalustega. Aaviksoo jätab lahtiseks, emba kumba ta toetab ME praktikas, kas rohujuure ja lokaalse taset, või seda teist.
Minu arvates on ME stiiliks olnud teisendada lokaalne ning rohujuuretase hierarhiliseks, ja jätta siis suur osa aktiviseeritud keskkonda natuke laokile, hierarhilised traagelniidid küljes.
2008. aastal oli mängus prügi, globaalselt üle Eesti, 28 dispetserit juhtisid prügiliigutamist oma keskusest  ja teatavasti jäi kopsakas protsent liigutatud prügi tegelikult laokile. Sisu poolest oli see hierarhiline kommunikatsiooniline mäng, mille kaudu püüti aktiviseerida lokaalset prügipraktikat. Loodetavasti keskusest juhitav kogupauk äratas ja jättis edasiseks ärksaks mõningaid inimesi. Mulle jääb siiski mulje hierarhilisest süsteemist, subjektid on korraldustoimkond oma 28 dispetseriga ja inimesed kohtadel on äratatud objektid.
Samasugune keskuse ülekaal kujunes ka 2009 aastal Avatud Ruumi mõttekodadega. Ideepank oli üles ehitatud hierarhilise loogikaga,  nn rohujuure tasemel suhelda mõttekaaslastega oli väga raske. Kuigi enamus mõttekodasid ja osalejaid omavad samal tasemel IKT vahendeid kui ME keskus.

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

MinuEesti - globaalne meediataotlus?

Postitamine  agu on Reede Mai 25, 2012 7:57 pm

Toona kommenteerisin ma innukalt MinuEesti mõttetalgute analüüsi, mida Aaviksoo oli teinud Praxise sildi all.
Meenutan - võtsin selle teksti vastu skeptilise eelarvamusega, Seejärel parandasin oma suhtumist Valdo manitsemise mõjul.
Püüdsin siis analüüsida, otsida analooge teistest üldrahvalikest projektidest jne.

Viimastel kuudel on mul taas MinuEesti ettevõtmiste suhtes tekkinud nõutus. Ma ei oska midagi oletada positiivse-negatiivse skaalal. Mingi aktiivsus ja järjepidevus toimub, see on kindel. MinuEesti on eelkõige meediaprojekt - soostun praegu selle väitega, toona pakkus selline väide kellegi suus mulle tõsist üllatust. Siin on kaasaegne meediaprojekt, mille eestvõtjate seas on Eesti tipptaseme meediamanagere, niisama kõrgetasemelisi projektirahastuse korraldajaid.
Edukate globaalsete ja sotsiaalsete projektide puhul on iseloomulik, et aktiveeritakse miljoneid osalejaid, suurel määral anonüümseid osalejaid. Pisikesed anonüümsed muuutused summeeruvad märgatavaks summaks. Mingid globaalsed näitajad seetõttu paranevad. Ja see anonüümne globaalne muutus mõjutab ja sugereeib üksikisikuid.... kas niimoodi?
Ei tea, ei saa aru.
Selles valguse on edu võtmeks kõnetada tuhandeid ja miljoneid üle maakera. Sellisel juhul pole naabri või sugulasega kõnelda vajagi..... Ei saa aru.

1-2. juunil kutsutakse inimesi Tallinasse, et viia Teeme Ära! - miljardite inimesteni maailmas!

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

protokoll stardikoosolekust

Postitamine  agu on Teis Mai 03, 2016 3:12 pm

Henri Laupmaa on avaldanud 7 aasta möödumise puhul
https://medium.com/@henrilaupmaa/l%C3%A4htekood-teeme-%C3%A4ra-2007-c69b1eee5257#.cprt1xaem

agu

Postituste arv : 362
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Re: Ain Aaviksoo räägib ME mõtlevast revolutsioonist

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele