Refleksioon

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Refleksioon

Postitamine  Jüri Ginter on Püh Okt 04, 2009 6:59 pm

Saadan esialgse ülevaate 21. oktoobril seminaris käsitlemisele tuleva teemaga "Refleksioon" seonduvatest mõistetest. Täiendused ja kommentaarid on teretulnud.

Eneseanalüüs- Laiem mõiste kui enesehindamine . Sisaldab ka oma võimete, võimaluste, vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult selles ulatuses, milles eneseanalüüsiga tegeletakse. Õppimise, sotsialiseerumise alus ja eeldus. Adekvaatse enesehinnangu korral on ka tegevus adekvaatne, üle-, ala- või väärhindamine põhjustab õigusrikkumisi jm hälbivat käitumist.
Enesehindamine- oma tegevus tulemuste võrdlemine taotletavate eesmärkidaga. Selleks võib küsida ka teiste arvamust. Kooli enesehindamise osaks on õpilaste ja töötajate enesehindamine, aga ka tunnikülastused, lapsevanemate küsitlemine jne
Eneserefleksioon vt refleksioon. Võib olla ka kollektiivne. Vastab küsimusele, mida kogesin, mida tundsin ja kuidas see mõjutas minu käitumist

Refleksioon – metatasemel protsessi analüüs, et tegutsemine muutuks teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni võimaluseks on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi

R õppimises
tähenduse andmine õpitavale, seoste loomine, õpitu tulemuste esitlemine, õpitava ülekandmine oma tegevusse, õppimisprotsessi analüüs, ette ennustamata tulemused - uued ideed, uued lahendused, teooria loomine -
R professionaalne kasvu toetamisel

oma tegevuse ja selle tulemuslikkuse analüüsimine
oma kõhkluste ja raskete situatsioonide teadvustamine ning analüüsimine
enese arendamine
õpivajaduste teadvustamine
oma rolli ja selle võimaluste mõtestamine
vabanemine - analüüsin oma seniseid teadmisi, vaateid, uskumusi:
teen valikuid, vabanen takistavast enesest teadlikuks saamine
R-iks on vaja

- suunajat-toetajat
- soodsat õhkkonda
- laiemat teoreetilist tausta, mille põhjal kujundada oma tegevuse analüüsi kriteeriumid - aega

R on seotud alati konkreetse situatsiooni või kogemusega. Refleksiooni käigus käsitleb reflekteerija teadlikult kogemust või tegevuse põhimõtteid. Tulemuseks on uus käsitus ja kvalitatiivselt erinev arusaam käsitletavast. Refleksioon on sisemine dialoog või dialoog teistega. Refleksiooni alus (millele keskendub)ja reflektiivse tegevuse eesmärk.Mari Karm

Kriitilise refleksiooni võib jagada paradigmalistest kinnisideedest loobumiseks (n inimene areneb, õpilane peaks õppima ühes koolis, demokraatia on hea jms), ettekuulutavast kinnisideedest loobumiseks (mis võib teatud tingimustel juhtuda, n kuidas õpilased teatud situatsioonis käituvad) ja põhjusliku seose kinnisideedest loobumiseks (kui me eeldame seose olemasolu seal, kus seda ei ole). Kriitilise refleksiooni abi võib vabaneda ka väärarusaamadest, kus inimene jõuab arusaamisele, et tema arvates temale sobiv lahendus (mis võib olla talle teiste poolt sisendatud) on talle hoopis kahjulik.

Tagasiside – on protsessi karakteristik, ülevaade sellest, kuidas püstitatud eesmärgid on saavutatud, mis on õnnestunud, mis vajab tõhustamist. Tagasisidet ei anta, vaid võimaldatakse õpilasele, õpetajale, lapsevanemale, koolijuhile, õppevahendite autoritele, ametnikele, poliitikutele, ajakirjanikele. Tagasisidet ei saada, vaid selleks kogutakse andmeid, saadud vastuste alusel peab ise tegema järeldused .
Tagasisidestuseks peab subjekt suutma koguda usaldatavaid ja küllalt süsteemseid andmeid protsessi kulgemise ja tulemuste-tagajärgede kohta. Seejärel peab ta suutma need andmed dekodeerida, st avada nende tähendus. Seejärel saab ta võrrelda protsessi või tulemust eesmärgiga ja teha järeldusi nii tegijate, tegevuste kui ka tulemuste kohta, anda hinnanguid ja otsustada, kas võib vanaviisi jätkata, kas on vaja midagi muuta, või hoopis lõpetada see tegevus. Tagasiside on juhtimise, valitsemise, haldamise jt eesmärgistatud protsesside eeldus. Pedagoogilises protsessis peaks olema eeskätt tähelepanu edasisidestusel : iga tulemus peaks sobima sisendiks järgmisele etapile (protsessile). Ülo Vooglaid


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Teis Okt 20, 2009 6:05 pm). Kokku muudetud 1 kord (Reason for editing : lisasin kriitilise refleksiooni)

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele