Koolide pingeridade eetilisusest

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Koolide pingeridade eetilisusest

Postitamine  Jüri Ginter on Esm Aug 24, 2009 12:53 pm

Tere

Mul paluti esineda sellisel teemal. Mul oleks väga hea meel, kui teil on aega ja huvi kommenteerida kas siia foorumisse või aadressil jyri.ginter@gmial.com

Koolide pingeridadest - kas ja kuidas saab koolide headust mõõta?

Kellele on koolide pingeridasid vaja?
Ajakirjandusele, et saada intrigeerivat materjali

Pingerea tipus olevatele koolidele, et neil oleks pidevalt ukse taga järjekord õpilastest. See võimaldab valida endale sobivad õpilased ning õpilased on rohkem motiveeritud õppima, kuna kardavad kaotada oma kohta. Lapsi üritatakse panna juba vastava kooli esimesse klassi lootuses, et ta saab edasi ka gümnaasiumi. Kuna kõik klassid on pungil täis, võimaldab see saada koolil ka rohkem raha ning maksta õpetajatele rohkem ning luua paremad töötingimused, kui teistes koolides. Koolide juurde asutatakse veel sihtasutused, et lapsevanematelt jt raha juurde küsida. Pingerea tipus olevad koolid jäävad rohkem silma sponsoritele.

Ülikoolidel on lihtsam suhelda kitsa ringi tipus olevate koolidega, kuna sealt tuleb enamus üliõpilasi.

Pingerida on abiks ka lapsevanematele, et nad teaksid, kuhu kooli oma lapsi õppima panna.

Kellele tulevad kooli pingeread kahjuks?
Pingereas taga pool olevate koolide headele õpilastele, sest eeldatakse, et nad pole on häid hindeid välja teeninud. Samuti peavad nad õppima halvemates tingimustes kui edetabeli tippu kuuluvate koolide õpilased.

Pingereas taga pool olevate koolide õpetajatele, kuna nad saavad vähem palka kui pingereas eespool olevate koolide õpetajad, kuigi peavad õpetama palju madalama motivatsiooni, võimete ja sotsiaalse toega õpilasi.

Õpilastele, kellel kool ei luba valida riigieksami ainet, kuna kool kardab, et see võib alandada kooli keskmist hinnet. Samuti õpilastele, kes samadel põhjustel gümnaasiumi lõpuklassist „välja süüakse“.

Ametnikele, kes võivad pingeridade alusel teha ekslikke järeldusi ja mitte arvestada, et tippu kuuluvate koolide tulemused on tingitud sellest, et nad saavad valida endale paremaid õpilasi.

Kohalikele kogukondadele, kuna õpilased ei õpi oma kodukoha koolis ning kogukonnatöö osakaal meie koolides on väga madal.

Kas tipus olevates koolides õpetatakse tõepoolest paremini?
Minule teadaolevad teaduslikud uuringud seda ei kinnita. Pigem vastupidi. Vastu võetud õpilaste kõrgem potentsiaal jääb täielikult avamata. On ka andmeid selle kohta, et mõni õpetaja õpetamisega üldse ei tegele, vaid kontrollib seda, kuidas õpilased on õppinud, et valmistuda riigieksamite sooritamiseks. Kindlasti vajaks see esinduslikumat uuringut, kuid seni pole sellekohaseid taotlusi toetatud.

Konkurents versus koostöö
Kuni viimase ajani on rõhutatud konkurentsi tähtsust arengus. Alles nüüd on hakatud teadvustama, et vähemalt sama oluline on koostöö. Inimene ei saa ega jää inimeseks ilma teiste inimesteta. Koostööd teevad omavahel ka loomad nii liigi sees kui ka liikide vahel. Sümbioos on omane isegi taimedele.
Uuringute tulemused on näidanud, et kui koolid on sunnitud omavahel võistlema, siis takistab see nende vahelist koostööd. Samuti varjatakse konkurentide eest oma häid kogemusi. Ei usaldata isegi ametnikke, kuna kardetakse, et need edastavad need kogemused konkurentidele.

Milleks on vaja koole hinnata?
Et koolid teaksid, mis on neil hästi ja mida nad saaksid veel paremini teha. Riigieksamite tulemused võiksid anda selle kohta informatsiooni, kui juurde oleks lisatud andmed selle kohta, kui suur protsent antud kooli õpilastest selle aine valis, millises mahus nad seda ainet õppisid ning milline oli õpilaste tase kooli vastuvõtmisel ja sotsiaalne taust.

Et lapsevanemad teaksid, kuhu kooli nad saavad oma lapsed panna. Ka siin peaksid olema täidetud eelpoolnimetatud nõuded, samas peaks lapsevanematel olema teave ka kooli mikrokliima jms kohta.

Võrreldavad andmed on vajalikud ka hariduspoliitika kujundamiseks, kuid sel juhul peaksid need andmed olema tõepoolest võrreldavad.

Ajakirjanikele võiks need andmed anda vaid tingimusel, et nad eelnevalt tõestavad, et nad suudavad neist aru saada ning avaldavad vaid võrreldavaid tulemusi. Nende tingimuste rikkumisel peaks riigil olema võimalus ajakirjanikke vastutusele võtta. Kui seda võimalust ei ole, siis tuleks need andmed salastada, nagu seda on tehtud enamuses arenenud riikides.

Seega pole ma riigieksamite kui selliste vastu. Vähemalt niikaua, kui meil ei ole võimalik võtta kõiki soovijaid vastu kõigile erialadele kõigis ülikoolides. Ma ei ole isegi nende tulemuste avalikustamise vastu.

Samas peame endale andma aru, et riigieksamitega pole võimalik hinnata, veel vähem mõõta kogu valmisolekut edasiseks eluks. Aga just selle tagamine ongi koolide ülesanne. Kui me suudame sellega leppida, et kõige mõõtmiseks pole sentimeetrit või kraadiklaasi, siis saame hakata kasutama vahendeid, millest me objektiivsuse loosungi all oleme loobunud, kuid mida arenenud riikides kogu aeg kasutatakse. Võib-olla suudame sel juhul möönda ka seda, et paberite olemasolu ja nende sisu pole samuti kõige olulisem kriteerium.

Üks kriteerium on kõigi asjaosaliste rahulolu olukorra ja õpilase sotsialiseerumise tempoga. Teine võimalik hindamise viis on erinevad ekspertarvamused, mille aluseks on vaatlus, vestlus vms. Enne hindamist tuleb kokku leppida kriteeriumides.

Kõige olulisem selle juures on aga asjaolu, et hinnatavad ise sooviksid, et neid hinnatakse saamaks tagasisidet oma tegevuse tulemuslikkuse kohta. Seni tundub aga nii, et enamuses koolides toimub isegi sisehindamine mitte enda jaoks, vaid „kontrollidele“ ettenäitamiseks. Rääkimata siis objektiivse välishinnangu soovimisest. Veelgi enam, ka riik on andnud siin teatud määral eeskuju ilustades TIMSS ja PISA tulemusi. See võib küll olla õigustatud soovist parandada Eesti kooli ja õpetajate maine, kuid samal ajal antakse õpetajatele ja koolijuhtidele mudel, kuidas välishindamise korral käituda. Ja kui riik ja koolid sellist eeskuju annavad, siis ei ole imestada, et ka õpilased ja üliõpilased spikerdavad.

Mida peale hakata inimestega, kes ei soovi oma tegevuse parandamiseks hinnangut saada, on juba eraldi arutelu teema.

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele