Koolide pingeridade avaldamise arutelu

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

Koolide pingeridade avaldamise arutelu

Postitamine  Jüri Ginter on Teis Aug 25, 2009 8:48 pm

Sellise "pingerea" avaldamine on metsik tegu.
Raske uskuda, et mõni ajakirjanik sellise teoga hakkama sai. Küllap tuleb autoreid otsida HTM-st ja selle analüüsiosakonnast, mille juhatajaks on Tiina Annus.
Milliseid järeldusi soovitavad teha "pingerea" koostajad ja avaldajad?
1. kõik Eesti koolid tegutsevad võrdsetes tingimustes ja on võrreldavad;
2. riigieksamil saab mõõta õpilaste teadmisi ja hinded mõõdavad seda, mida oleks vaja teada koolide väärtuse tuvastamiseks;
3. haridus on see, mida koolis tehakse ja mida riigieksmite "tulemused" näitavad;
4. hinded ja koht kõrge üleriigilises "pingereas" on eesmärk ning lapsed (ja õpetajad) selle eesmärgi saavutamise vahendid;
5. koolist on vaja kõigi võimalike vahenditega hoida eemale neid lapsi, kelle intellektuaalsed, füüsilised, psüühilised jm eeldused on keskpärased või alla selle;
6. need õpilased, kelle võimed, tervis vms ei võimalda riigieksamitel saavutada väga häid tulemusi, tuleks võimalikult kohe koolist välja heita;
7. haridust kui õpetuse ja kasvatuse ühtsust, millele tänu kujuneks lisaks valmisolekule elukestvaks enesetäiendamiseks ka valmisolek tööks, eluks, kaitseks, loomeks, tunnetuseks ja suhtlemiseks, kodu ja kodumaa hoidmiseks jms, pole Eestis oluline;
8. haridusteadusel ei ole ühiskonnas mingit tähendust ja seda ei ole vaja tunda ega arvestada ei HTM-s ega üheski toimetuses.
9. Eesti Lastevanemate Liidu seisukohti, mis on nn "pingeridade" koostamise ja avaldamise kohta korduvalt edastatud, ei pruugi arvestada.
Huvitav, miks võim mõne inimese mõistusest hoopis ilma jätab?
----
Ülo Vooglaid

See pingerida on mõõdik, mis ja näitab seda, kuidas HTM oma tööga hakkama saab.

Eesti riigis, kus koole peetakse üleval maksumaksja rahaga peavad kõigil (maksumaksjatel) olema võrdsed võimalused oma järeltulijate õppetingimuste ja võimaluste osas.

Kui tekitada mingi näitaja järgi pingerida (näiteks Postimehes avaldatu), siis see näitab seda kuidas HTM selle parameetri juhtimisega hakkama saab.

Mida see, mida mõõdetakse näitab ja kas see on just see kõige olulisem näitaja koolides toimuva hindamiseks on küsitav.

Praegusest „pingereast“ loen ma välja, et HTM on valinud koolide olukorra hindamiseks parameetri, mille järgi ei saa ta juhtimisega hakkama.

Hakkama saaks siis kui mõõdetava parameetri osas oleksid erinevused minimaalsed.

Minu jaoks on arusaamatu, miks Postimehe artiklis ei ole lahti seletatud, mida see pingerida näitab.

Lehes oleks nagu spordikommentaar, ainult selle vahega, et kommentaator ei ole tähele pannud, et sportlased võistlevad erinevates võistlusklassides (võrreldakse võrreldamatuid asju- koole, kes on erinevates tingimustes).

Lühidalt kommentaator on küll spordimees (Priit Pullerits) aga antud teemal on kommentaar ebakompetentne..



Tiit Tali

Vaadake, head inimesed ja maailmaparandajad (kelle hulka aeg-ajalt ennastki loen)!
Ei muutu selle pingerea osas enne mitte midagi, kui ei kao koolist sedasorti pedagoogid (juhid ja õppealajuhatajad), kelles vastu kevadet, riigieksamite lähenedes sageneb tung, kontsad viltu, mööda koridori tormata ja rõkata "kooli maine!" "hea nimi!" jt loosungeid, mis neile endile kangesti korda lähevad, millel aga õpilastega pahatihti midagi pistmist pole.
Tunnistagem, ei keelaks neid edetabeleid ka keegi ära, kui õnnestuks ennast läbivalt esikolmiku hulgas positsioneerida.
Seega pole mõtet tulistada sõnumitoojat ehk ajakirjandust.
Ajakirjandus liialdab vahetevahel, ka eksib vahetevahel, seda küll, aga seada kahtluse alla Postimehe reporteri töö, kes nimetatud artiklis ühelt koolijuhilt lihtsalt kommentaari võttis, on peaaegu et ülekohtune. Seda enam, et suur osa pedagooge (aga ausalt öeldes ka teistes ametites inimesi) suhtleb sinuga kardinaalselt erinevalt positsioonilt sõltuvalt sellest, kas esitled end ajakirjanikuna või nö tavainimesena.
Mõni näide ehk? Tuleb meelde üks tuldsülgav lohe, kes mu peale otse kooliuksel teretamata röögatas: "Müts peast ära!!!", pidades mind oma kooli õpilaseks ning hiljem alandlikkusest peaaegu mööda põrandat rullis, kui selgus, et olin nende koolist lugu tegema tulev ajakirjanik. Tema tiitel, nagu selgus, oli õppealajuhataja. Ma ei tea, kas asjaolu, et olin sel hetkel praegusest 10 aastat noorem läheb arvesse või mitte, aga meenutan seda vahejuhtumit aeg-ajalt kui ühelt poolt naljakat, teiselt poolt õõvastavat.
Kooli maine? Hea nimi? Vot sel hetkel oleks mul tõesti olnud võimalus ja motivatsioon seda kahjustada, aga näe, jäi tegemata.

Tervitades,
Helen


Viimati muutis seda Jüri Ginter (Teis Aug 25, 2009 9:17 pm). Kokku muudetud 1 kord (Reason for editing : lisasin seisukohti)

Jüri Ginter

Postituste arv : 288
Join date : 20/05/2009

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele