Poolenädalane äraolek virtuaalsuses, Google-reis.

[agu]

Jagan üht oma viimase aja (aastate?) imelist lugemiselamust.


Seda raamatut on nimetatud reisikirjaks.
Väga eriline reisikiri - virtuaalsesse ruumi, meie globaalsesse külasse.
Veel - reisikiri aega umbes 19-18 aastat tagasi. Raamatu kirjutamist on alustatud vist 1993.a. ja inglise keeles, ilmutatud 1995.

Mind pani see reisikiri jahmatama kohe esimese tosina leheküljega. Nimelt - olen pidanud ennast suhteliselt teadjaks virtuaalsust puudutavas, oma esimese isikliku arvuti soetasin a. 1995. ja siis kohe imbusin ka internetti ja tänaseks päevaks arvasin juba teadvat virtuaalsust ja globaalsust jne. Lugeses selgus, et juba minu esimese arvuti soetamise aastal on trükitud raamat, kus on elavalt esitatud seesama paljukihiline virtuaalsusruum, mille arengut ja ilmumist ma viimastel aastatel tähele pannud.
Autori kogemus on ajast enne Windowsit, siis kui arvutitega suheldi käsureal, seljataha oli juba jäänud teadetahvlite aeg ja internet oli jõudnud USENETi järku. Ja tookordne 20 miljoniline interneti algatuse kogukond, nood teismelised ja tudengiealised - praegused 40 aastased, Usenetist alustajad kogesid ja seletasid juba siis sisukalt kõike sedasama, mis meie 17 aastat hiljem arvame avastavat oma 1 miljardi aadressiga võrgus.

Nimetatud reisikirja raamid hajuvad omakorda virtuaalsusse. Kaanel esitatakse autorina Clott W.C. Aga maailmatark Google ei leia sellist ameeriklast mujal kui eestikeelse raamatu kaane. Tõlkija on Raavo Lomp. Kas on see raamat genereeritud siinsamas Eestis ja märgistatud olematu autori nimega? Raavo Lomp võib küll elada reaalselt ka, peaks olema inglise keele õpetajana. Ühtegi vastukaja sellele reisikirjale pole. Internetis kommentaare, tekstikatkeid, veel vähem täistekste - pole.

Raamatu keskosas hakkab läbi kumama, et autor võib olla naissoost! Edasi väidab ta seda päris ühemõtteliselt. Samas kirjeldab autor üksikasjalikult, kuidas ta virtuaalses gaybaaris esines kahe gay-poisina ja esitab seal nende kahe poisi vahelise amelemis stseeni. Mitmes kohas kõneleb raamat, et virtuaalsuses on soo tähendus üldse segane ja raskestituvastatav. Ja et sisimas on ja arenevad virtuaalsuskujud androgüüniks, mõlemasooliseks. Kas pole jutt autori naisena sündimisest ka lihtsalt lugeja lollitamine?
Ma jään siiski uskuma, et autor on naine. Ja arvan, et olen tuvastanud ka tema isiku ingliskeelses kirjandusilmas. Üsna juhuslikult leidsin ühe niidiotsa, mis Googli juhtis nimeni, mille taga võib olla reaalne naisautor, umbes 1970. a sündinud. Aga see on mu jaoks nii uus ja laialivalguv, et tahab nats seedimist.

Lugeses oli mul internetiklaviatuur pidevalt juures, googeldasin kõik pidet pakkuvad nimed läbi. Tähendab, selle 3-4 päevaga ma ei lugenud lihtsalt virtuaalsusilma reisikirja vaid reisisin ise selle maailma läbi, terve gloobuse läbi, vähemalt heitsin pilgu igasse nurka. Küllalt palju USENETI aegset elab internetiarhiivis edasi, ARPA-NETi karmid relvaeksperdid tundusid juba raamatu kirjutamise ajal keskealiste sõjaväepensionäridena tookordsatele tegijatele - ürgmammutitena. Praegugi võivad pooled neist elada reaalselt ja rec.guns arhiivist väljudes võivad jääda mõned tegevaks igavesti.

Mänguõrgud, popkultuuri sõlmsündmused, skandaalid, netiseks, X-põlvkonna eneseotsimise ja -kehtestamise virtuaalsusihaluse ja hirmu, sõltuvusravi - kõik tegin ja googeldasin ma autori kannul läbi. Temal võis võtta see umbes 2 -5 aastat reaalset aega. Minul tugises poole nädalaga ajust ja ekraanilt läbi.

Ühte asja vaid ei leidnud.
Ma tean, et eesti internetis on kosjasuhtlus küllalt tulemuslik. Olen leidnud foorumites küllalt palju muljetamist, et tutvusesaidid on lõbu kõrval viinud üsna palju nooremas keskeas eestlasi reaalse abieluni. Selles ingliskeelse Useneti põlvkonna raamatus oli reaalse kosjaasja suunas üsna vähe märke.

Mõningase korrastamise järel panen ma siin kõneksoleva googeldamispäeviku siia välja.

[agu]

8. septembril 2012.
raamatu tõlkijale

Tere!
Ilmselt olete Teie tõlkinud "Kadudes Internetti."
Sattusin seda lugema, nii köitev raamat, et kutsub lausa süvenema.
Uskusin ennast tundvat virtuaalset värki üsna hästi. Aga nüüd tõden, et neil aastatel, millal ma ise interntiga hakkasin kokku puutuma, on maailmas olnud kogemus juba sügavam, kui minul praegu.
Huvitav, et eesti keelsest netist ei leia nimetamisväärset vastukaja. Ja inglise keeleski on vastukaja vähe.
Autori nimi kaanel on ilmselt pseudonüüm?

Kui ei tee tüli, siis minul oleks paar küsimust.
Miks eesti keelsel raamatul on autori nimi ära muudetud?
Kust tuli eestikeelse tõlke initsiatiiv?
Kuidas kommenteerite nii tagasihoidlikku tähelepanu sellele raamatule?

Soovin jätku Teie heale elu, virtuaalsuse ja keele tundmisele.
Lugupidamisega
A V



11.septembril 2012.
Tere

Tänan meeldiva tagasiside eest! Tegu on õigupoolsest üsna ammuse asjaga, mis juba tõlkimse ajal oli interneti kiirest arengust sammu võrra maha jäänud. See selgitab ka vähese meediakajastuse - raamatus puudutatav temaatika ei olnud ilmselt enam eriti aktuaalne. Teost sattusin tõlkima juhuslikult - suvi oli ees ootamas ja tahtsin natuke erialast tööd teha. Saatsin kirjad töösooviga mitmesse kirjastusse, Odamehest vastati (põhimõtteliselt saadeti mulle postipakk koos raamatu ja lepinguga) ja nii ta läks. Tõlkisin raamatut vist aastal 2000, ent trükki jõudis see oluliselt hiljem. Autorist endast ei tea ma suurt midagi ning erilist suunatud motivatsiooni just seda raamatut tõlkida mul polnud. Nimemuutuse kohta ei oska ma samuti midagi lisada - äkki saab keegi Odamehe kirjastusest sellele selgitust anda.

Parimate soovidega
R L

[agu]

Niisiis - tõlkija ei tea neist motiividest, miks raamat eesti keeles teist autorinime kannab,

Lisasin siia juurde nimekirja pealkirjadest, märksõnadest ja linkidest.
http://talgujad.tartu.ee/agu/marksonad%20raamatus.html

[Sponsored content]