Minu magusaim talguminut 25. juulil Haridusuuenduse üritusel

[agu]

Ma panin esimesena võrku üles klipi Helmer Jõgi avaldusega. Video: ühiskonnd üldseTa ütles kenasti seda, mis mul meeles mõlkus. Elu arengutee üldiselt on segane. Nii objektiivselt kui subjektiivselt. Elust aru saada on keerulisem kui toona. 20 aastat tagasi piisas 19. sajandi loosungitest või lääne eeskujudest.

Keegi ütles laupäeval umbes nii, et õpilase mõtteilma mõjutab praegu kool ainult 15% osas. Ma ei tea, kui adekvaatne see number on aga sinnapoole võib olla küll. Ma tahaks tegelda selle suurema puntraga, 85% mõjutusi tingivaga. Seda enam, et ma ise olen praegu sõltumatu koolist või haridusasjadest. Kool ei toida ega poo mind praegu.

Kunagi 20 a tagasi mingis rühmatööks jõudsime siiasamasse - haridus on alamsüsteemina avatud ühiskonna kui hõlmava süsteemi suhtes. Ma lubasin siis Peeter Kreutzbergile seda kõike homseks üles joonistada. Midagi ma joonistasin ka, ainult küllalt lakooniline ja igav skeem tuli. Ei mõistnud tookord rohkem. Viimati panin võrku ühiskonna mõistmisest ja eksituste vältimisest selle klipi, Pürksi mõttekojas püstitatud teemaga haakides. Video minu pöördumisega Pürksi mõttekojale

Hariduse ja ühiskonna seoste seletamiseks oleks vaja mingi ÜHISKONNA mõistatamise/seletamise/tõlkimise töörühm. Laupäeval ma hoidsin ennast tagasi selle mõtte rõhutamisel, jätta esialgu kõrvale asjad, mis kokkutulnutest vähe sõltuvad.
Kujutan sellist töörühma õprühmana, seminarirühmana, kus püütakse selgeks saada uuemaid sotsiaalseid arusaamu. Esimene ülesanne sellisele rühale võiks olla näiteks OSALUS, millest Jüri kirjutab. Õppepäev, kus püütakse koostada vastav populaarne materjal. Edaspidi veel 3-4 uuemat mudelit läbi töötada. kujutasin just seda ette, kui Jüri pani seminari idee võrku.klubi ja seminar