DETSEMBRIKLUBI MÕTTEID

[Valdo]

Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 30. kokkusaamine Skype´is
Millal? 8.detsembril 2015 kell 21.00 – 23.30
Kes? Ene-Silvia, Agu, Mati, Jüri, Margus, Juss, Ülar ja Valdo
Millest? Meie jõulukuisest isekomponeeruvast mõttemängust jäid mu kõrvus seekord kõlama kolm peateemat:
• Eneseteadvustuse teema: Kust me tuleme? Kuhu me kuulume? Kes me oleme?
• Täienduvuse teema: Kas meie arusaam vastastikusest täiendamisest on muutunud?
• Huvitavuse teema: Kuidas olla atraktiivne? Kuidas olla mõistetav?
Kõik kolm on olnud meil vaata et igipõlised teemad, mis ikka ja jälle meid kütkestavad ehk kütkesse panevad. Sel jõulukuu klubiõhtul tulid nad aga lagedale jälle uute vaatenurkade alt, mistõttu tuligi tahtmine panna neile ühisnimetajaks „Variatsioonid“. Olgu see muusikaline metafoor ühtlasi ka meenutuseks, et 2015.aasta oli Eestimaal kuulutatud muusika-aastaks.
VARIATSIOONID ISELOOMA ENESETEADVUSTUSE TEEMAL
Variatsioon 1: Kronotoop
Meenutus sellest, kuidas 40 aastat tagasi ülikooli aulas Juss oma väitekirja kaitses. November 1975. Viimane võimalus kaitsta emakeeles kirjutatud dissertatsiooni. NSVL Kõrgema Atestatsioonikomisjoni küünte vahel. Nn. musta oponendi (st anonüümse kriitiku) nõudmised. Bürokraatia kadalipp. Ajastu ahistavad asjad, mida tollal tajusime kui tavalisi, „normaalseid“, paratamatult asja juurde käivaid. Mäletan, kuidas vanu, ajaloolisi füüsikakateedri koosolekute protokolle lugedes tajusin, kuivõrd erinevad olid need meie „nõukogulikest“ protokollidest: Neid vanu oli protokollija pannud kirja kui ajalooliselt tähtsaid, tulevastele põlvedele määratud dokumente. Meie protokollidest paistis aga selgesti välja, et nad olid tehtud vaid „vormi täiteks“, et vajadusel oleks kontrollidele võimalik neid ette näidata. Absoluutselt erinevad kronotoobid, st elu organiseerimise vormid, aja ja ruumi subjektiveeringud (Bahtin).
Aga kas oleme siis tänapäeval välja pääsenud aja ja koha kammitsaist, veidratest ettekujutustest, mis on normaalne ja mis mitte?
Variatsioon 2: Lindvistika
Agu käis Valdur Mikita kolmanda raamatu „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ esitlusel. Ka Juss kõneles esmakokkupuutest selle raamatuga. Nüüd, kus ma olen ta läbi lugenud, kuulen tast rääkimist kui kronotoobi liini jätkumist. Millest räägib Mikita värske raamat? Eestlase aja ja ruumi subjektiveerimisest. Mütoloogilise maailmapildi „iseloomast“ siin mere, metsade, soode ja rabade maal. Pühadest kohtadest ja pühade ajast. Tsüklilisest ajast, mis kännul aastaringidena kirjas seisab. Ja ehk sestap ka selle „iselooma“ edasikestmise võimalikkusest vaatamata sellele, millises kronotoopide muutuste voos sel iseloomal on tulnud elada ja olla.
Variatsioon 3: WEIDRikud
Aga millest jutt üldse käib? Ühest 2010.aastal avaldatud artiklist, mille jõulukuuklubi eel avastasin ja kus paljastatakse inimkonna tühise vähemuse ambitsioon laiendada oma „iselooma“ kogu inimkonna kohta kehtivaks. Mis oleks autorite arvates sama totter kui suruda peale seisukohta, et pingviinide uurimisel saadud tulemused on laiendatavad kõigile lindudele.
Joseph Henrich, Steven J. Heine , Ara Norenzayan .The weirdest people in the world? BEHAVIORAL AND BRAIN SCIENCES (2010), Page 1 of 75 http://www2.psych.ubc.ca/~henrich/pdfs/WeirdPeople.pdf
Intervjuu autoritega http://www.psmag.com/books-and-culture/joe-henrich-weird-ultimatum-game-shaking-up-psychology-economics-53135
Intervjuu tõlge vene keelde: http://sputnikipogrom.com/science/47430/the-weird/#.Vmfm2NKLTIX
Selle venekeelse tõlke tõlkisin suuliselt ja salvestasin omakorda Dropboxi https://www.dropbox.com/s/uob68oov9hypkxi/m%C3%B5tlemise%20ja%20kultuuri%20seosest.wma?dl=0
Kui täpselt peab meie puhul paika J.Henrichi, S.Heine ja A.Norezayani iseloomustus – WEIRD (Western, Educated, Industrialized, Rich, Democratic).
Pärast seda, kui meie kolm kangelast olid tutvunud 14 väikese inimkoosluse „iseloomadega“ Tansaaniast kuni Indoneesiani, said nad tugevasti kinnitust oma kahtlustele, et lõviosa inimese psüühika uurimistulemusi ei kannata kriitikat, kuna uurimused on läbi viidud valdavalt lääne kultuuri esindajate, eriti palju USA ja pealegi enamasti sealsete tudengite peal (kuus juhtivat psühholoogiaajakirja aastatest 2004 -2007 kajastasid töid, mille katsealustest 96% kuulusid lääne kultuuri, neist 70% olid USAst ja neist omakorda enamus vanemate kursuste üliõpilased). Kolm autorit tõestasid oma aruandes veenvalt, et ei pea paika väited, justkui oleks neil puhkudel olnud tegemist kultuurist sõltumatute inimmõistuse uuringutega. Kuna inimese aju on ju geneetiliselt võrreldav mistahes teise inimese ajuga millises tahes maailma nurgas, pidavat sääraste katsete korraldajate arvates saama ka rääkida inimese kaasasündinud taju, käitumise ja mõtlemise atituudide universaalsusest ning üldistuste tegemiseks sobiva kontingendi saab uurija vaevata kätte lausa omaenda loenguauditooriumist.
Aga järjepanu kummutavad autorid meis juurdunud pettekujutlusi „inimloomusele“ omastest moraalsetest tõekspidamistest, enesemääratlusest teiste inimeste suhtes, ruumilistest illusioonidest jms ja toovad välja nende kultuurajaloolise tingituse, seose meie esivanemate eluviisiga ja isegi eluruumide konstruktsiooniga.
Variatsioon 4: Enesetunnetus
Neljandas jõuluvariatsioonis saavad aga kokku kaks teineteisest veelgi kaugemalt tulnud poolt: Üks tuleb lausa „taevast ülevalt“ ehk kosmosest ja teine inimese ajus aset leidvate mikrovõngete „tasandilt“. Viimane nimetatuist on Tartu ülikooli aju-uuringute keskuse juht Jaan Aru, kelle väga huvitavat vestlust 31.novembri Plekktrummi saates soovitan soojalt kõigil talgujail kuulata http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/b27c83aa-8c3c-4500-81f2-a6e7890f25f3/plekktrumm-jaan-aru
Kosmose poolt tulijaiks aga oleksime seekord meie, talgujad, ise. Meie kokkusaamise kohaks on aga Suur Küsimus: Mis on teadvus? Ning hoolimata sellest, et üks tuli ühelt poolt ja teine hoopis teiselt poolt, on vastus selline, mis rahuldab mõlemaid pooli: TEADVUS ON TUNNE. INIMTEADVUS ON INIMESE TUNNE OLLA INIMENE. Küllap vist võib nõustuda isegi sellega, et kohaks, kus selle tunde olemasolu tunnuseid fikseerida saab, on aju. Hoopis teine küsimus on aga, millest või kellest ja kust ja kuidas see tunne äratust on saanud või sinna saadetud. Kolm nädalat enne seda Plekktrummi saadet sai Scribdi üles pandud meie arusaam selle inimesena olemise tunde koosluslikust päritolust:
https://www.scribd.com/doc/291649361/ERITI-ERILISELT-ERINEVAD
Meile, talgujatele, on aga lõppev aasta ehk ka selle poolest märkimist väärt, et just tänavu hakkas kokku kõlama enesemääratluse, eneseteadvustuse ja enesetunnetuse akord. Vahva on märgata, et meie noor ajuuurija paikneb selgelt selle kolmiku kahe viimase liikme vahelisel alal (teadvus on tunne) , aga mitte nende hulgas , kes defineerivad teadvust kui võimet informatsiooni töödelda.
VARIATSIOONID TÄIENDUVUSE TEEMAL käivitas Jüri repliik eelmise klubiõhtu kokkuvõtte sabas: „Eelnevaga seonduvad sellised mõisted nagu osadus (me tunnetame ennast ja teisi osana tervikust) ja täienduvus (oleme erinevad ja täiendame sellega üksteist)“
Mäletan hästi, et kaheksakümnendatel aastatel mõistsime erinevuste all, MIS üksteist täiendavad :
1. erinevate nurkade alt lähenemist keeruliste objektide tundmaõppimisel ja saadud tulemuste käsitlemist üksteist täiendavatena (TUNNETUSE komplementaarsusprintsiip , Bohri printsiip).
2.nn metodoloogilist ja ontoloogilist „kaksikmõtlemist“ mõttetalgulises PROJEKTEERIMISES http://conflictmanagement.ru/myishlenie-po-sheme-dvoynogo-znaniya
3. erinevaid teadmisi ja oskusi, erinevaid vahendeid, mille ühendamine võimaldab PRAKTIKAS edukamalt ühist pingutust nõudvaid ülesandeid lahendada (talgutöö ehk koopereerumise printsiip).
Väide, et erinevused rikastavad , mitmekesistavad maailma võib küll tunduda kokku langevat väitega, et „oleme erinevad ja täiendame sellega üksteist“. Ometi demonstreerib tänapäeva maailm pigem vastupidist: oleme erinevad ja hävitame seetõttu üksteist. Mitte mistahes erinevused ei anna summa summarum kokku vastastikku üksteist täiendava süsteemi. Ehk teisiti öeldes: Erinevused iseenesest ei ole piisav tingimus konstruktiivseks vastastikkuseks täiendavuseks. Kui Bohri printsiibi korral , st tunnetusprotsessis on asjade mõistmisel võimalik üksteist välistavate „formaatide“ kooskõlla viimine, siis „tegelikus elus“ võib üksteist välistavate formatsioonide „vastastikune toime“ viia kokkupõrkeni, plahvatuseni, katastroofini. Samasuste erinevus ja koostöö, positiivne dialektika ei asenda vastandite ühtsust ja võitlust. Jaatuse jaatus ei lülita välja eituse eitust. Pilt on veelgi kirjum: ka eituse jaatamisel ja jaatuse eitamisel on Võimaluste Väraval oma koht.
Seega on vaja loobuda tühjast lootusest, et kuna me igaüks oleme siin ilmas unikaalsed ja seega kõik üksteisest erinevad, siis me ju täiendame kenasti üksteist. Võib-olla suures plaanis täiendaksimegi, kuid konkreetselt võib juhtuda, et mitte sugugi kenasti .
VARIATSIOONID ATRAKTIIVSUSE TEEMADEL
Variatsioon 1: Huvitab? Ei huvita?
See on variatsioon samal, atraktiivsuse teemal, mille Jüri tõstatas juba Mõttekojas ja mille ta siis sõnastas küsimusena: Miks inimesed loobuvad huvitumast?
Variatsioon 2: Kuidas tõlkida tunnet?
Üks suuri küsimusi, mis Agut juba pikka aega näib vaevavat, on see, kuidas panna ümber tavakeelde seda, mis on mõttetalgute puhul kõige olulisem. Hiljuti lugesin ühe vene mehe kirjatükki, kus ta sama probleemiga maadeldes orgtegevusliku mängu ehk ODI puhul kasutas võrdlust saunaga. Et kuna saunas käinuid on palju rohkem kui ODI elamuse saanud inimesi, siis võttis ta kasutusele mõiste „saunaline olek“ (bannoje sostojanije). Midagi selles võrdluses tõepoolest on, leidis ka mõttetalguveteran Ene-Silvia.
Meie mõnusate vestluste sarjas Vladislav Redjuhhiniga oleme koos Aguga pisitasa järjest lähemale jõudnud sellele, et mitte kõik siin ilmas ei ole, ei saagi olla ega peagi olema tõlgitav, skematiseeritav, normeeritav , transleeritav. See aga ei tähenda, et koos selle arusaamaga kaoks inimlik püüd seda ikkagi teha, kasvõi veidigi sinnapoole nihkuda, veidigi „oma sõnadega“ seda sõnastamatut sõnastada.
Täisversiooni selle klubiõhtu kokkuvõttest leiad Scribdis https://www.scribd.com/doc/294244168/Variatsioone-voimaluste-varava-joulukuuklubist