TALGUJAD
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

Augustiklubi mõtteid

Go down

Augustiklubi mõtteid Empty Augustiklubi mõtteid

Postitamine  Valdo Nelj Aug 27, 2015 9:13 pm



MIS? Talgujate 26. Vaba Mõtte VirtuaalKlubi
MILLAL? 11.augustil 2015 kell 21 -23
KES? Ene, Endrik, Juss, Jüri, Margus, Marko, Mati, Ülar, Valdo
MILLEST? Audiofail: https://www.dropbox.com/s/hjtvn8pb6jpbn2h/klubi11aug15.wma?dl=0
• Koolijuhtide juhtimiskoolist
• Vera Leonidovna Danilova visiidist Eestisse
• Arvamusfestivalile minekust
• T.Fokina „HAAVATUD TERVIKLIKKUSE MÄNGUDEST“
• Naljast ja nalja ennast kah

Seekordses kirjatükis olen esimese kolme punkti osas lakooniline, kuna need olid põhiliselt organisatsioonilist laadi:
1.Kas täiskasvanute , sh koolijuhtide täienduskoolitus võtta omaette „liinina“ ette ? Vastus oli jah. Leppisime kokku, et esimene kokkusaamine leiab aset Skype´is 21.augustil kell 21.
2. Andsime Enega teada, et augusti viimasel nädalal on Eestis G.P. Štšedrovitski nimelise Arenguinstituudi ( http://fondgp.ru/ ) teaduslik juhendaja Vera Leonidovna Danilova. Lisaks tema enda poolt välja pakutud arutelule Märdimetsas ( Teemaks ODI-de korraldamine internetis) soovis Jüri Vera Leonidovnaga Tartus isiklikult kokku saada. Kõne all oli ka Skype´i vestlusringi korraldamine
3. Sõlmiti ka kokkuleppeid sõiduks Paide Arvamusfestivalile.
ERIMEELSUSTE KOKKUKÕLAMISE KUNST
Mulluse Paide Arvamusfestivali kohta tagasisidet andes oli Jüri juhtinud korraldajate tähelepanu sellele, et seal kasutatud meetodid andsid liig vähe võimalusi kohaletulnud tarkadel inimestel aruteludes kaasa lüüa. Vähe on Jüri arvates selles osas muutusi oodata ka selle aasta festivalil. Mõttetalgulistele meetoditele kõige lähema vormina saab tänavustel talgutel esile tõsta ehk Maailmakohvikut. Samas oli Jüri solidaarne Annika Uudelepaga, kes hoiatas, et arutelude korraldamine vastaspoolteks lõhestatud vaidluste režiimis (selliseid asju näiteks mullu korraldati) ei anna positiivse tulemust, vaid viib üksnes vastaspoolte vaheliste vastuolude süvenemiseni. Jüri viitas, et on samale asjale tähelepanu juhtinud juba 80ndate aastate lõpus Postimehes ilmunud artiklis.
Umbes tund aega hiljem, T.Fokina artikli kohta hinnangut andes kordas Jüri juba enne klubiõhtut läkitatud kirjas väljendatud mõtet, et seal, kus Fokina räägib mängudest, jääb tema eriarvamusele:
„Minu jaoks oli huvitav selle teksti lõpp, kus on jutt kahest teest. Lugesin seda mitu korda üle. Soovitan seda ka teistele. Ma ise lisaksin kolmanda, kus eri inimeste mittetäiuslikkus üksteist täiendab st täienduvuse. Samuti olid huvitavad mõned tsitaadid, eriti J.Lotmanilt. Mängu osas jään eriarvamusel, pigem on juttu aktiivsest tegutsemiseks ja ma jääksin "mõsledejatelnost" paradigma juurde.“
See pani mind mõtlema selle üle, mida üldse tähendab „eriarvamusele jäämine“?
Kas see äkki ei tähendagi enese positsioneerimist nö vastaspoolusena koos kõigi sellega kaasnevate ohtudega?
Arvamuste paljusus ja mitmesugusus peaks aga talgujate kogukonnas, eriti aga sellises kooskäimise vormis nagu Vaba Mõtte Virtuaalklubi olema ( ja ongi!) kõige teretulnum olukord.
Arvamuste ja eriarvamuste kohta allikaid otsides sattusin Vaino Vahingu tütre Julia Laffranque´i 2003.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööle „Kohtuniku eriarvamus. Selle võimalikkus ja vajalikkus Eesti Vabariigi riigikohtus ja Euroopa kohtus“ http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/43079
Teema kallale asumise alguses seletab autor muidugi lahti arvamuse ja sellega lähedalt seotud mõistete (eriarvamus, lahkarvamus, konkureeriv arvamus, individuaalne arvamus, erimeelsus) tähendused. Mina omakorda noppisin kohtuga seotud kontekstist välja neid lõike, mis käivad ka „üldise keelekasutuse“, „tavalise keelepruugi“ kohta, st ka nende juhtude korral kui tegemist pole kohtuprotsessiga vaid lihtsalt tarkade inimeste väitlusega .
„Arvamus tähendab üldises keelekasutuses mõtet, veendumusel või oletusel rajanevat seisukohta, hinnangut kellegi või millegi suhtes (nt ta jäi oma arvamuse juurde, on minuga samal arvamusel, on sinust heal arvamusel, oponendi arvamus väitekirja kohta).
Arvamus võib esineda ka eri-, eel-, lahk-, eksi- või väärarvamusena.“
Eriarvamuse kohta loeme: „Eriarvamusena võib tavalises keelepruugis käsitada ükskõik millist teise (ka enamuse), arvamusest lahkuminevat arvamust või seisukohta mingis küsimuses …. Eriarvamust võiks kutsuda ka eraldiarvamuseks, kus eraldi (separate) vastandub ühisele {joint) …. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest.“
Erimeelsuse all mõistetakse erinevat, vastupidist seisukohta, … otse väljendatud mittenõustumist enamuse poolt langetatud otsusega … Seega eristatakse eriarvamuse sisu ehk erimeelsust — … selle protsessuaalsest vormist — esitamisest eriarvamusena ….
ERIARVAMUS ERIMEELSUS LAHKARVAMUS INDIVIDUAALNE ARVAMUS KONKUREERIV ARVAMUS
Õnneks on kõike ülalloetletut talgujate päris pika ajaloo jooksul ikka ja jälle ette tulnud. Ja samas pole nende erinevate arvamuste põrkumised õnneks viinud lepitamatute vastasseisudeni ega pauguga lahkuminekuteni, nagu seda üsna palju juhtus Moskva Metodoloogiaringis. Küllap oleme suutnud „välja kannatada“ seda, et oleme kõik üsnagi erinevad ja oma ringis saavutada kriitilise pluralismi „taluvuse“.
Meil nüüd juba kuuendat aastat kultiveeritud kokkukõlamise (sozvutšije) kunst tähendabki ju seda, et ei aeta unisoonis üht ja sama joru, vaid erinevad „meelsused“ toovad meloodiasse sisse uusi nüansse, kõlavärve, rütmimuutusi jne jms.
Juttu klubiõhtul arutatust saad edasi lugeda Scribdist:
https://www.scribd.com/doc/276472516/VOIMALUSTE-VARAVAL

Valdo

Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele