Tänu ja küsimused Jüri Ginterilt
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Tänu ja küsimused Jüri Ginterilt
Aitäh kõigile neile, kes osalesid tänases arutelus. Palun vabandust, et ei osanud nii suurt osalejate arvu ennustada ja valisin liiga väikese ruumi.
Lisan mõned küsimused, mis õhku jäid. Homseks koostan ka pressiteate. Loodan, et arutelu jätkub foorumis, 22. augustil Tallinnas jm.
parimat
Jüri Ginter
KÜSIMUSED
Koolijuhtimine
Palun tooge mõni näide arenenud riikidest, kus kooli direktoril on veel suuremad õigused, kui Eestis. Eesti direktor sõlmib töölepingu õpetajatega, vallandab õpetajad ilma kellegagi kooskõlastamata, kinnitab õppekava ilma kooli pidaja jt konsulteerimata jne. Lisaks nendele ametlikele volitustele direktor enamusel juhtudest on hoolekogu kokkukutsuja ja päevakorrapunktide esitaja, lapsevanemate koosolekul hoolekogu liikmete kandidaatide esitaja jne.
Õpetajate õigused
Palun tooge mõni näide, kus õpetajal on veel vähem õiguseid õpilase mõjutamiseks. Eestis ei tohi õpetaja õpilast tunnist välja saata, peale tunde jätta, vanemat kohustada kooli tulema jms. See, et õpilastel võetakse juba jaanuari kuus ära õpikud või ei lubata õpilasel üldse kooli tulla, füüsilisest mõjutamisest rääkimata, on küll Eesti koolide praktika, kuid ilma igasuguse õigusliku aluseta.
Hoolekogu
Palun tooge mõni näide, mida hoolekogu saab iseseisvalt otsustada, ilma, et selleks ei pea ettepanekut tegema direktor vms. Palun tooge mõni näide veel mõne nii väheste õigustega institutsiooni kohta. Selle tulemusena saab hoolekogu tegutseda vaid siis, kui direktor seda soovib. Teiseks võimaluseks on see, kui hoolekogu hakkab direktorit ahistama, kuid see ei tule koolile kasuks.
Lapsevanemate kaasamine
Palun tooge mõni näide, kus kooli õpetajad soovivad lapsevanemaid kaasata ning lapsevanemad ei soovi osaleda.
Lisan mõned küsimused, mis õhku jäid. Homseks koostan ka pressiteate. Loodan, et arutelu jätkub foorumis, 22. augustil Tallinnas jm.
parimat
Jüri Ginter
KÜSIMUSED
Koolijuhtimine
Palun tooge mõni näide arenenud riikidest, kus kooli direktoril on veel suuremad õigused, kui Eestis. Eesti direktor sõlmib töölepingu õpetajatega, vallandab õpetajad ilma kellegagi kooskõlastamata, kinnitab õppekava ilma kooli pidaja jt konsulteerimata jne. Lisaks nendele ametlikele volitustele direktor enamusel juhtudest on hoolekogu kokkukutsuja ja päevakorrapunktide esitaja, lapsevanemate koosolekul hoolekogu liikmete kandidaatide esitaja jne.
Õpetajate õigused
Palun tooge mõni näide, kus õpetajal on veel vähem õiguseid õpilase mõjutamiseks. Eestis ei tohi õpetaja õpilast tunnist välja saata, peale tunde jätta, vanemat kohustada kooli tulema jms. See, et õpilastel võetakse juba jaanuari kuus ära õpikud või ei lubata õpilasel üldse kooli tulla, füüsilisest mõjutamisest rääkimata, on küll Eesti koolide praktika, kuid ilma igasuguse õigusliku aluseta.
Hoolekogu
Palun tooge mõni näide, mida hoolekogu saab iseseisvalt otsustada, ilma, et selleks ei pea ettepanekut tegema direktor vms. Palun tooge mõni näide veel mõne nii väheste õigustega institutsiooni kohta. Selle tulemusena saab hoolekogu tegutseda vaid siis, kui direktor seda soovib. Teiseks võimaluseks on see, kui hoolekogu hakkab direktorit ahistama, kuid see ei tule koolile kasuks.
Lapsevanemate kaasamine
Palun tooge mõni näide, kus kooli õpetajad soovivad lapsevanemaid kaasata ning lapsevanemad ei soovi osaleda.

» Enesemääramise seminar
» Mida me arutame?
» Mõttetalgute filmi plaan
» TEEME AVAKAVA?
» Mis jäi sõelale Jüri Ginteril
» Mida me arutame?
» Mõttetalgute filmi plaan
» TEEME AVAKAVA?
» Mis jäi sõelale Jüri Ginteril
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|