Raha-ajaloo film

[agu]

Film raha ajaloost
Panin delfis üles ühe joonisfilmi raha ajaloost, millele ise proovisin peale seada eesti keelset teksti. Lõpus, kommentaaride osa on veel täielikult tõlkimata, mõned väiksemad augud on veel eesti keelega katmata. Loodan netis näidates leida saksa k. oskaja kaastöölise. Kui keegi soovitab saksa jutust hästi arusaajat inimest, olen tänulik.

Kuivõrd finatskriis kestab, siis on film päevakajaline. Lähedase sisuga joonisfilme ringleb netis veel umbes kolm, teist niipalju dokumentaalseid.

tähtsad lõigus:
Osalise reserveerimisega pangandus ja finantsmulli eeldus (13-15 min.)
Föderaalreservi olemus. (40.55-41-30) (liiga lühike-kahjuks)
Originaalfilm on näha:
Filmitegijate koduleht
Filmitegijate seltskond Wikis

Film on ligi tunni pikkune. Delfis võtab selle kenasti vastu, umbes 5 tundi mahuks sellist infi veel Talgujatele praegu eraldatud ruumi. Youtube ei taha võtta üle 10 min filme.

Kõneksolev film ei kuulu otseselt Talgujate ampluaasse. Kasutan hetkel Talgujate vaba filmiruumi. Kui leitakse, et see mõjub praeguses kohas eksitavalt, siis otsin teise koha.
Agu Vissel

[mati]

tere

arvan et see film Läheb talgujate ampluaase, õppefilmiks sobib see ju hästi
vaatsin mõnuga seda lihtsat ja mõtlemapanevat filmi, samuti soovitan oma sõpradele

mis oleks lahendus ?

a. elada ilma rahata, naturaalkaubanduse abil
b. elada rahaga ja loota maksta lootusetuid mitteeksisteerivaid protsente
c. elada riikliku rahagaga kuid ilma protsentiteta
d. elada heategusi ja teeneid tehes ja saades nii nagu seda püüab tegema hakata http://www.onnepank.ee/
c. veel mõni võimalus

aitähh Agu, suure töö ja filmi eest
ei tea mitu Tänutähte ma Sulle olen nüüd võlgu

[Jüri Ginter]

Üheks huvitavaks võimaluseks on nn araabia panga põhimõte. Kuuldavasti ei võeta seal mitte protsenti laenatud rahalt, vaid laenu andja saab osa saadavast tulust. St kui laenu saajal asi ebaõnnestub, siis ei pea ta maksma intresse.

[agu]

Meeldiv teada, et minu pakutud filmi siiski tähele pannakse ja vaadatakse. Ma olen natuke täiendanud, Olev Nagel aitas mul veel ühe keelelise lünga täita, aga täielikult rahuldavat tõlget veel ei ole ja ma ei ole uuemat seisu hakanud võrku panema.

Samas - Eesti keeleruum on siiski nii väike, et need praegust MASU puudutavad seletused ei mahu siia. Lohutus on, et tuntakse teisi keeli, loetakse neid.

Kevadel on olnud eestis selline konkurss:
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Finantsinspektsiooni lühifilmikonkurss "Mina ja raha"
http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/2009_video_voidutood.html
Nagu pealkiri "Mina ja raha" juhatab ei lähe mõte kaugemale, et kopikat peab korjama ja hoidma.

Praegu tegelevad Talgujad hariduse teemaga. Seepärast on mul rahast rääkides huvitav tõdeda, et seda MASU mehhanismi püüdis mulle umbes 4 aastat tagasi seletada Kalev Jaik. Kalev Jaik WikisTemal on hariduslitsensid allpool meie aja standardeid. Aga tal on umbusk kirjasõna vastu ja kuraaz mitmete asjade üle ise mõtelda. Vähemalt raha osas on maailma keskmine arvamine liikunud sinnasuunas, mida Jaik varem seletas. Aga kuna ta pole eriti koolis käinud, siis pole tal ka koolivendi, kes tema sõnumisi lennult tabaks, või toetaks.
Ja püüdkem nüüd defineerida või seletada, mis on kool või haridus.

[Jüri Gin]

Haridus ja kool on defineeritud http://haridusterminoloogia.wikispaces.com/

Majanduse osas on Jaik õigel teel. Veelgi enam. Tegelikult on majandusteadus vaid sotsioloogia haru ning uurida tuleks rohkem seda, miks inimesed just nii käituvad, nagu nad käituvad. Ja raha on tänapäeval tõepoolest ainult usaldusühik. Veel 100 aastat tagasi oli asi teine, kui raha (kuld jm mündid) oli samasugune kaup, nagu teisedki, mille tarbimisväärtuseks oli kõrge hind väikese kaalu suhtes. Seoses sellega tuleb eristada väljaütlemisi raha kohta siis, kui rahal oli reaalne kate ja nüüd, kui raha on vaid kokkuleppeline mõõtühik.

Kuna rahal pole enam reaalset katet, on nüüd teisi petta palju lihtsam ja kiusatus seda teha palju suurem, kuigi varem või hiljem jäädakse ikkagi vahele. Seda fenomeni peaks uurima. Mina sellest aru ei saa, kuid ma pole kunagi tahtnud rikkaks või kuulsaks saada.

[Sponsored content]