JUUNIKLUBI IMPROVISATSIOONIDEST
2 posters
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
JUUNIKLUBI IMPROVISATSIOONIDEST
Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 36. kokkusaamine Skype´is
Millal? 14.juunil 2016 kell 21.00 – 23.00
Kes? Ene, Agu, Juss, Jüri, Margus, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=aafb8824-45fc-46b2-9559-1e5ef19d104d
Juuniklubi esimene tund läks kui lennates improvisatsioonidele teemal „Muusika ja inimese imetabased sidemed“ (Kuula klubiõhtu salvestuse minuteid 2 kuni 65) .
Poole vähem pühendasime seekord aega teisele teemale „Kes see inimene säärane üleüldse on ja kuhu viib ta tee?“ (minutid 65- 86).
Ja kolmas, eelmisest kolmandiku jagu lühem ajalõiguke me eludest sai kulutatud teemale „Talgujad selle suve augustisündmustel“ (salvestuse minutid 86 -98).
1.MUUSIKA JA INIMESE IMETABASED SIDEMED
https://www.scribd.com/doc/314078167/IMPROVISATSIOONI-KUBERNEETIKAST
Minu järelsõnad Pjotr Ototski loengule „Muusikalise improvisatsiooni küberneetika“ olid sellised:
A. See loeng tugevdas veel rohkem mu usku sellesse, et muusika on ammendamatu „miski“, mis aitab meid jõuda meie eneseni.
B. Selle loengu vaim kõlas kokku meie viimase aja kolmikteemaga – enesemääratlus, eneseteadvustus, enesetunnetus
C. Selle loenguga saime juurde veel ühe nelja algelemendi vaate - alates mu ligi 40 aasta vanusest luuletusest („siis alles vast saaksime vabaks - õhuks, tuleks ja veeks ja maaks“) läbi Pereslegini sfäärsete õhu, tule, vee ja maa mudelite ja meie tänavuse Märdimetsa talguloitsu leidsin äkki Nuubia mehe sõnad ja ettemängud, et igas trummis (ka Jussi šamaanitrummis) peituvad õhu, tule, vee ja maa hääled. Päris hämmastav tunne tuli peale, lugedes neid ridu vaid loetud päevad PÄRAST Jussi trummihelisid, mis meisse neid nelja väge loitsisid.
D. Nagu muusika, muusik ja tema pill – nõnda saame olla ka omas mõttemängus. Mõelgem, mis on üks, teine ja kolmas meie puhul! Ja kus see küberneetika ( elik tagasiside) meil välja tuleb? Kes mängib millel ja mis kellel?
E. Ja lõpuks: Mille Pärast me seda teeme? - Mis on meie Ees Märk?
Need on kaks ERINEVAT küsimust. Me oleme rääkinud tagamõttest ja eesmärgist, pealisülesandest ja allhoovustest. Pärast seda loengut tuli tahtmine veel mõelda ja arutada.
Takkajärgi on nüüd huvitav „kontrollida“, kas ja mis neist turgatustest meie dialoogis hargnevate uute mõttekäikude ärgitajaks sai.
Kui mina sellest loengust referaadi tegin, siis just nimelt sellepärast, et sain uut kinnitust sellele, kuivõrd „kokku kõlavad“ on ja kuivõrd sarnasest või isegi samast alglättest sünnivad improvisatsioonid džässansamblis ja mõttetalgutel. Just sellele erinevate kunstide hingelisele lähedusele fokuseerumiseks jätsin P.Ototski loengu referaadi pealkirjast välja sõna „muusikalise“. Et peateemana jääks meie klubiõhtu improvisatsioonides kõlama IMPROVISATSIOON. Et me improviseeriksime improvisatsiooni teemal.
Aga võta näpust! Ettearvamatud on improvisatsiooni teed!
Kui Ene alustas meie kokkumänguõhtut üleskutsega jätkata põnevate paralleelide väljatoomisega pillimeeste ja mõttemängude „ansamblites“, siis Jussi kui professionaalse muusiku jaoks oli P.Ototski loeng eelkõige toetuspind muusika erilisuse ja ainulaadsuse väljatoomiseks. Veidi ehk liialdades võib Jussi kirglikke sõnavõtte iseloomustada kui ülistuslaulu muusikale . Muusika ei valeta! Muusika mõjub alati, igal juhul ja igaühele õilistavalt! Muusika mõjub otseselt ja vahetult mõttemaailmale, ilmapildile, paneb resoneerima jne jms.
Polnuks meie ansamblis olnud Agut, siis ehk kujunenukski esimene osa klubiõhtust valdavalt Jussi sooloks muusika imetabasusest ( vt lõpulause A)
Aga tänu Agule, kel ju ka pillimänguga varasest noorusest saadik isiklik tihe suhe olemas, tuli meie mõttemängu sisse ka see teema, mis kirjas lõpulauses B.
Nagu Agule iseloomulik, kandis ta meie, talgujate , enesemääratluse-eneseteadvustuse-enesetunnetuse küsimuse ette äärmuslikult teravdatud kujus: Mille poolest erinevad oma maailmanägemist ülimaks pidajad, oma valdkonda, oma lähenemist ülistavad tõekuulutajad fanaatilistest ideoloogidest, kasvõi näiteks tulihingelistest kommunistidest? Ei näinud Agu põhimõttelist erinevust Jussi väites, et muusika ei valeta ja tudengipõlves kuuldud kuulutusel, et Marxi õpetus on võitmatu, sest ta on ainuõige.
Jüri kirjeldas sellise hoiaku pehmemaid, kuid tavaelus väga laialt aset leidvaid avaldumisi - kasvõi ülikooli õppejõudude hulgas levinud oma seisukoha, lähenemise ületähtsustamist: Kui mina seisan nt kvalitatiivsete uurimuste eest, siis hoidku kvantitatiivseid uurimusi kaitsvad tudengid alt. Ja vastupidi.
Lõpulausega D ( muusika, muusiku ja tema instrumendi suhetest) seostub minu meelest see lõik meie mõttevahetusest, mis algas Jussi ja Ene arusaamade klaarimisest, mida üks või teine mõtleb, eristades suhtlemist ja kommunikatsiooni. Lähtepunktis olid nad väärtushinnanguliselt lausa vastaspositsioonidel: Jussi jaoks hõlmab suhtlemine inimeste vaheliste „näost näkku“ vahetute otsesuhete täit spektrit kogu selle rikkuses, kommunikatsioon aga vaid tekstipõhist infovahetust. Ene „algseisu“ võiks iseloomustada nii: Kui suhtlemise „alla“ mahub mistahes kvaliteediga „jutt“, sh ka igasugune tühi loba ja jama, siis kommunikatsiooniks saab lugeda vaid sisulist tähendust omava info vahetust. Seega oli algselt tegemist olukorraga, kus erinevatelt alustelt lähenedes, vahetasid suhtlus ja kommunikatsioon oma kohti „hea ja halva kaalukaussidel“. Oma ühetähenduslikkusega muutus kommunikatsioon selliseks mõisteks, mis kirjeldab infovahetust nii inimeste, inimese ja masina ning masinate vahel. Jussi inimlikku rikkust väärtustav vahetu, otsene suhtlemine …. viskab aga instrumentaalmuusika tema enda antud ja kaitstud suhtlemise sfäärist välja! Pilli elik instrumendi kaasatus teeb inimeste vahel aset leidvad transaktsioonid vahendatuiks! Vahendatuiks kas õõnsa puutüve, trummi, vilepilli, mandoliini, klaveri, oreli või süntesaatori (digitaalsignaalprotsessori) või mistahes muud nime kandva masina (arvuti) poolt. Ja tänapäeva kultuurikeskkonnas ei saa vist enam teha järsku eristust naturaalsetelt pillidelt elektroonilistele. Pigem on tegemist sujuva üleminekuga ühtedelt teistele, nt astudes saalis oma naturaalse pilliga mikrofoni ette, monteerides võimenduse pilli külge, mängides arvutisse otse oma sõbrale teispool maakera jne jmt.
Mida siis peale hakata? Üritada seista muusika puhtuse ja ainulaadsuse eest? Või vaadata muusikat kui üht kunsti, kui üht üha enam üksteisega läbipõimuvaist inimese enese „läbikatsumise“, enese tunnetamise ning üksteisega ja suure loodusega kokku kõlastamise vahendeist?
Ehk võiks järgmisel, suvevaheaja järgsel klubiõhtul jätkata improvisatsioone neil teemadel, sh ka neid „punkte“ ette võttes, mis juuniklubis üldse puudutamata jäid?
Kuidas klubiõhtu edasi sujus, sellest loe Scribdis:
https://www.scribd.com/doc/316146131/JUUNIKLUBI-IMPROVISATSIOONIDEST
Millal? 14.juunil 2016 kell 21.00 – 23.00
Kes? Ene, Agu, Juss, Jüri, Margus, Ülar ja Valdo
Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=aafb8824-45fc-46b2-9559-1e5ef19d104d
Juuniklubi esimene tund läks kui lennates improvisatsioonidele teemal „Muusika ja inimese imetabased sidemed“ (Kuula klubiõhtu salvestuse minuteid 2 kuni 65) .
Poole vähem pühendasime seekord aega teisele teemale „Kes see inimene säärane üleüldse on ja kuhu viib ta tee?“ (minutid 65- 86).
Ja kolmas, eelmisest kolmandiku jagu lühem ajalõiguke me eludest sai kulutatud teemale „Talgujad selle suve augustisündmustel“ (salvestuse minutid 86 -98).
1.MUUSIKA JA INIMESE IMETABASED SIDEMED
https://www.scribd.com/doc/314078167/IMPROVISATSIOONI-KUBERNEETIKAST
Minu järelsõnad Pjotr Ototski loengule „Muusikalise improvisatsiooni küberneetika“ olid sellised:
A. See loeng tugevdas veel rohkem mu usku sellesse, et muusika on ammendamatu „miski“, mis aitab meid jõuda meie eneseni.
B. Selle loengu vaim kõlas kokku meie viimase aja kolmikteemaga – enesemääratlus, eneseteadvustus, enesetunnetus
C. Selle loenguga saime juurde veel ühe nelja algelemendi vaate - alates mu ligi 40 aasta vanusest luuletusest („siis alles vast saaksime vabaks - õhuks, tuleks ja veeks ja maaks“) läbi Pereslegini sfäärsete õhu, tule, vee ja maa mudelite ja meie tänavuse Märdimetsa talguloitsu leidsin äkki Nuubia mehe sõnad ja ettemängud, et igas trummis (ka Jussi šamaanitrummis) peituvad õhu, tule, vee ja maa hääled. Päris hämmastav tunne tuli peale, lugedes neid ridu vaid loetud päevad PÄRAST Jussi trummihelisid, mis meisse neid nelja väge loitsisid.
D. Nagu muusika, muusik ja tema pill – nõnda saame olla ka omas mõttemängus. Mõelgem, mis on üks, teine ja kolmas meie puhul! Ja kus see küberneetika ( elik tagasiside) meil välja tuleb? Kes mängib millel ja mis kellel?
E. Ja lõpuks: Mille Pärast me seda teeme? - Mis on meie Ees Märk?
Need on kaks ERINEVAT küsimust. Me oleme rääkinud tagamõttest ja eesmärgist, pealisülesandest ja allhoovustest. Pärast seda loengut tuli tahtmine veel mõelda ja arutada.
Takkajärgi on nüüd huvitav „kontrollida“, kas ja mis neist turgatustest meie dialoogis hargnevate uute mõttekäikude ärgitajaks sai.
Kui mina sellest loengust referaadi tegin, siis just nimelt sellepärast, et sain uut kinnitust sellele, kuivõrd „kokku kõlavad“ on ja kuivõrd sarnasest või isegi samast alglättest sünnivad improvisatsioonid džässansamblis ja mõttetalgutel. Just sellele erinevate kunstide hingelisele lähedusele fokuseerumiseks jätsin P.Ototski loengu referaadi pealkirjast välja sõna „muusikalise“. Et peateemana jääks meie klubiõhtu improvisatsioonides kõlama IMPROVISATSIOON. Et me improviseeriksime improvisatsiooni teemal.
Aga võta näpust! Ettearvamatud on improvisatsiooni teed!
Kui Ene alustas meie kokkumänguõhtut üleskutsega jätkata põnevate paralleelide väljatoomisega pillimeeste ja mõttemängude „ansamblites“, siis Jussi kui professionaalse muusiku jaoks oli P.Ototski loeng eelkõige toetuspind muusika erilisuse ja ainulaadsuse väljatoomiseks. Veidi ehk liialdades võib Jussi kirglikke sõnavõtte iseloomustada kui ülistuslaulu muusikale . Muusika ei valeta! Muusika mõjub alati, igal juhul ja igaühele õilistavalt! Muusika mõjub otseselt ja vahetult mõttemaailmale, ilmapildile, paneb resoneerima jne jms.
Polnuks meie ansamblis olnud Agut, siis ehk kujunenukski esimene osa klubiõhtust valdavalt Jussi sooloks muusika imetabasusest ( vt lõpulause A)
Aga tänu Agule, kel ju ka pillimänguga varasest noorusest saadik isiklik tihe suhe olemas, tuli meie mõttemängu sisse ka see teema, mis kirjas lõpulauses B.
Nagu Agule iseloomulik, kandis ta meie, talgujate , enesemääratluse-eneseteadvustuse-enesetunnetuse küsimuse ette äärmuslikult teravdatud kujus: Mille poolest erinevad oma maailmanägemist ülimaks pidajad, oma valdkonda, oma lähenemist ülistavad tõekuulutajad fanaatilistest ideoloogidest, kasvõi näiteks tulihingelistest kommunistidest? Ei näinud Agu põhimõttelist erinevust Jussi väites, et muusika ei valeta ja tudengipõlves kuuldud kuulutusel, et Marxi õpetus on võitmatu, sest ta on ainuõige.
Jüri kirjeldas sellise hoiaku pehmemaid, kuid tavaelus väga laialt aset leidvaid avaldumisi - kasvõi ülikooli õppejõudude hulgas levinud oma seisukoha, lähenemise ületähtsustamist: Kui mina seisan nt kvalitatiivsete uurimuste eest, siis hoidku kvantitatiivseid uurimusi kaitsvad tudengid alt. Ja vastupidi.
Lõpulausega D ( muusika, muusiku ja tema instrumendi suhetest) seostub minu meelest see lõik meie mõttevahetusest, mis algas Jussi ja Ene arusaamade klaarimisest, mida üks või teine mõtleb, eristades suhtlemist ja kommunikatsiooni. Lähtepunktis olid nad väärtushinnanguliselt lausa vastaspositsioonidel: Jussi jaoks hõlmab suhtlemine inimeste vaheliste „näost näkku“ vahetute otsesuhete täit spektrit kogu selle rikkuses, kommunikatsioon aga vaid tekstipõhist infovahetust. Ene „algseisu“ võiks iseloomustada nii: Kui suhtlemise „alla“ mahub mistahes kvaliteediga „jutt“, sh ka igasugune tühi loba ja jama, siis kommunikatsiooniks saab lugeda vaid sisulist tähendust omava info vahetust. Seega oli algselt tegemist olukorraga, kus erinevatelt alustelt lähenedes, vahetasid suhtlus ja kommunikatsioon oma kohti „hea ja halva kaalukaussidel“. Oma ühetähenduslikkusega muutus kommunikatsioon selliseks mõisteks, mis kirjeldab infovahetust nii inimeste, inimese ja masina ning masinate vahel. Jussi inimlikku rikkust väärtustav vahetu, otsene suhtlemine …. viskab aga instrumentaalmuusika tema enda antud ja kaitstud suhtlemise sfäärist välja! Pilli elik instrumendi kaasatus teeb inimeste vahel aset leidvad transaktsioonid vahendatuiks! Vahendatuiks kas õõnsa puutüve, trummi, vilepilli, mandoliini, klaveri, oreli või süntesaatori (digitaalsignaalprotsessori) või mistahes muud nime kandva masina (arvuti) poolt. Ja tänapäeva kultuurikeskkonnas ei saa vist enam teha järsku eristust naturaalsetelt pillidelt elektroonilistele. Pigem on tegemist sujuva üleminekuga ühtedelt teistele, nt astudes saalis oma naturaalse pilliga mikrofoni ette, monteerides võimenduse pilli külge, mängides arvutisse otse oma sõbrale teispool maakera jne jmt.
Mida siis peale hakata? Üritada seista muusika puhtuse ja ainulaadsuse eest? Või vaadata muusikat kui üht kunsti, kui üht üha enam üksteisega läbipõimuvaist inimese enese „läbikatsumise“, enese tunnetamise ning üksteisega ja suure loodusega kokku kõlastamise vahendeist?
Ehk võiks järgmisel, suvevaheaja järgsel klubiõhtul jätkata improvisatsioone neil teemadel, sh ka neid „punkte“ ette võttes, mis juuniklubis üldse puudutamata jäid?
Kuidas klubiõhtu edasi sujus, sellest loe Scribdis:
https://www.scribd.com/doc/316146131/JUUNIKLUBI-IMPROVISATSIOONIDEST
Valdo- Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009
Ettepanek Jussile kõnelda veel muusikast, teistmoodi vaatenurgast.
Mind on mitu korda intrigeerinud muusikaprofessori Jussi arutlused muusikast. Tekitanud nõutust.
Ma ise pean ennast "Harju keskmisel" taseme musikaalseks. Ma olen läbinud õhtumuusikakooli 5-aastase kursuse 4 aastaga gitarri klassis, teeninud ühe aasta muusikaga seoses leiba. Olen tegelenud süvitsi muusikalise akustikaga, ehitanud mitmesuguseid pille jne. Pidanud vastavaid ettekandeis ja kirjutanud artikleid.
Ma võiks "minu enda teest 0-st kuni Harju keskmiseni" seletada pikalt, milliseid etappe ma sellel teel olen kogenud, mäletan ja kuidas.
Samas ma ei oska eriti midagi kõnelda Jussi kombel oma viimase aja muusikalistest elamustest, heal juhul ainult: meeldis/ei meeldinud.
Mulle oleks põnev kuulda Jussi mälestusi tema arenguteest muusikas, esimestest kokkupuudetest, edusammudest jne enne kui jõudis professori kvaliteedini. Või oli see arengutee nii sujuv, et mingeid järke või astmeid ei olegi meelde jäänud? (Nagu Valdo ei suuda meenutada, kuidas ta lugema õppis. Nagu oleks mõistnud luged sündimisest saadik.)
Ma ise pean ennast "Harju keskmisel" taseme musikaalseks. Ma olen läbinud õhtumuusikakooli 5-aastase kursuse 4 aastaga gitarri klassis, teeninud ühe aasta muusikaga seoses leiba. Olen tegelenud süvitsi muusikalise akustikaga, ehitanud mitmesuguseid pille jne. Pidanud vastavaid ettekandeis ja kirjutanud artikleid.
Ma võiks "minu enda teest 0-st kuni Harju keskmiseni" seletada pikalt, milliseid etappe ma sellel teel olen kogenud, mäletan ja kuidas.
Samas ma ei oska eriti midagi kõnelda Jussi kombel oma viimase aja muusikalistest elamustest, heal juhul ainult: meeldis/ei meeldinud.
Mulle oleks põnev kuulda Jussi mälestusi tema arenguteest muusikas, esimestest kokkupuudetest, edusammudest jne enne kui jõudis professori kvaliteedini. Või oli see arengutee nii sujuv, et mingeid järke või astmeid ei olegi meelde jäänud? (Nagu Valdo ei suuda meenutada, kuidas ta lugema õppis. Nagu oleks mõistnud luged sündimisest saadik.)
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
TALGUJAD :: Talgujate foorumid :: KLUBI
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|