Seminar teemal

[Jüri Ginter]

Järgmine seminar toimub 15. aprillil kell 18-21 Tartus Salme t 1a-54 ning selle teemaks on täiskasvanute koolitus.

[Jüri Ginter]

Täna ilmnes, et me saame väga erinevalt aru koolitusvajadusest. Koolitusvajadus on seotud järgmiste parameetritega:
1) inimese senised teadmised, oskused, kogemused jm, millest saab lähtuda edasine koolitus lähima arengu tsoonis. Ei ole mõtet õpetada seda, mida ei suudeta omandada või mis on juba niigi selge;
2) inimese huvid, ootused elult;
3) ootused inimesele (partnerid, ülemused, kliendid, õpilased);
4) inimese enda poolt teadvustatud ja sõnastatud koolitusvajadus.

Samas kehtib seaduspärasus, et koolitus peaks võimaldama saavutada seda, mida õpilane ise ei oska tahta. Viimase suudaks ta omandada tahtmise korral ka iseseisvalt.

[Jüri Ginter]

Täiskasvanute koolitus on kõige vahetumalt seotud praktikaga, seega peab see kõige dünaamilisemalt reageerima keskkonna muutustele. Eelnevalt lähtuvalt toimub haridussüsteemi areng lähtuvalt täiskasvanute koolitusest. Sellele järgnevad muudatused õpetajate koolituses, ülikoolis, gümnaasiumis, põhikoolis, algkoolis ja lasteaias.

[Jüri Ginter]

Täiskasvanute koolituse nagu iga koolituse puhul on üheks küsimuseks, millist mudelit kasutada. Üldlevinud on arusaam, et koolitus peaks valmistama ette eluks st mudel peaks olema lähedane elule. See oleks põhjendatud, kui koolitust poleks eluga seotud ja inimene oleks koolituse ajal vaid koolituses. Üldjuhul see aga enam nii ei ole (varem kloostrikoolis vm võis see ehk nii ka olla). See tähendab, et mudeli valimiselt tuleks arvestada sellega, et kool toimib laiemas kontekstis. Seega on koolil kompenseeriv roll. Kui ühiskonnas on domineeriv konkurents, siis kool peaks esiplaanile seadma koostöö ja vastupidi. Nii oli sotsialismi ajal nn eliitkoolide loomine põhjendatud. Selline kompenseerimine võib olla vajalik ka kiirustamise ja läbimõtlemise tasakaalustamises, muutuste ja funktsioneerimise tasakaalustamises jne.

[Sponsored content]