Teise istungi sissejuhatus

[Jüri Ginter]

Esimesel päeval käsitlesid kõik kolm rühma teed, arengut, protsessi. Lähtuti senisest olukorrast ja arutati, kuidas käituda, kas olla seljaga tuleviku suunas, kuna tulevikust me midagi ei tea ja peame lähtuma minevikust, mida me siiski võime tunda. Või valida kindel strateegia ning pidada sellest vankumatult kinni, kuna eelmine samm põhjendab järgmise või ... Igas olukorras on palju erinevaid tegevusvariante. Kuigi me ei saa iialgi teada, mis tulevik toob (see on uus kvalitatiivne tase ja ainus, mis me kindlalt teame on see, et tulevik on teistsugune, kui me oskame oodata), saame me kokku leppida põhimõtetes ja ka eesmärkides (soovitud olukorras) ning sellest lähtudes teha valikud. Samas peame me pidevalt analüüsima, kuidas meie tegevus on olnud kooskõlas meie põhimõtetega ning aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele. Tuleb teha ka reaalsed prognoosid erinevate tegevusvariantide osas. Samuti peame mõtlema ka selle üle, kas meie eesmärgid on ikka õiged, võibolla pole nad muutunud keskkonnas enam reaalsed, võib-olla on aga vaja seada aga hoopis teistsugused eesmärgid.

Tuleb arvestada, et tagasi pöörduda pole võimalik, iga hetk on uus ja kordumatu. Paljud nähtused, millega me oleme harjunud, võivad osutuda ajutiseks. Nii on näiteks riigid kujunenud välja ülikute valdustest sadakond aastat tagasi ja asenduvad veel sel sajandil uute nähtustega.

Eesmärgid võivad olla välised, “objektiivsed” n korraldame ümber koolivõrgu või sisemised, subjektiivsed, mis ei ole täpselt mõõdetavad, kuid võivad olla isegi olulisemad (rahulolu, maine jms). Eesmärgid võivad olla individuaalsed või jagatud, ühised. Oleks tore, kui meie eesmärgiks on ka teiste edu ja nende tunnustus meie tegevusele.

Meie ülesandeks on arutada, kuidas meie antud olukorras käitume.