Tosin talgutera 1 -6

[Valdo]

TOSIN TALGUTERA
Valdo Ruttas
1.Kas me mõtleme õigesti?
Ühed esimestest organisatsioonilis-tegevuslikest mängudest Eestimaa pinnal korraldasime TRÜ kehakultuuriteaduskonna juures tegutseva üleliidulise õppejõudude täiendusfakulteedi dekaani Arno Vaiksaare tellimisel Kääriku spordibaasis.
Kui kursuslased hommmikust hilisõhtuni kogu nädalale planeeritud tegevuskava nägid (see oli vildikatega kirjutatud saali laest maani ulatuvale tapeedirullile), hakkasid nad kõva häälega naerma: Need hullud arvavad, et sellest midagi välja tuleb?!
Kui rühmaaruteludeks läks, oli paljudel esimene suur hirm, kas nad ikka õigesti mõtlevad.
Kuigi sai öeldud, et siin ei panda õige või vale mõtte eest hindeid, et teil on ju oma kogemustelt sündivad mõtted ja seejuures väga huvitavad mõtted, siis ikkagi oli esialgu närvipinge nii suur, et osa naisi käis õues öökimas.
Tegelesime küll ju nendele väga lähedase teemaga- kehakultuurlaste õppeplaaniga. Nädala lõpuks olid tegijad uhked tehtu üle. Üks tadźiki õppejõud võttis endaga toimunu kokku niimoodi: Esimest korda elus ma sain aru, et õppeplaanile võib vaadata ülevalt alla.Siiani vaatasin sellele ainult alt üles!

2.Mina ainult kuulan!
Ühe majandi põllubrigadir oli kena noor neiu, kes kohe algul kinnitas, et tema on valmis küll rühmas istuma ja kuulama, mis teised räägivad, aga ise ei räägi küll midagi. Et kui rühmajuht seda lubab, siis ta jääb kohale. Muidugi olin ma sellega nõus. Palusin ainult, et ta siiski ütleks, palju tal alluvaid on. Üks vanamees, pluss linnast veetavad turuvarblased. – Ja kui palju ülemusi? -Oi, nendest puudust pole: agronoom, peaagronoom, osakonnajuhataja, asedirektor ja sovhoosi direktor.- Ja kas nende korraldused vahel ka üksteisele vastu käivad?- Mis vahel! Kogu aeg käivad!!-süttis neiu. Sestpeale oli neiul vaikimistõotus meelest läinud. Ka siis, kui ta talgute lõpus majandi tegevuskava kokkupanemiseks valitud toimkonna liikmena üks aktiivsemaid kaasarääkijaid oli, hoidusin ma isegi pilguga märku andmast, et keegi lubas täitsa vait olla.



3.Me oleme ju väga erilised!
Ühe kuulsa kooli direktor oli väga autokraatne mees. Mõttetalgute meilt tellimine oli järjekordne tahe välja näidata, et ta ka sellistes uutes ettevõtmistes on esimene mees Eestis.
Istun rühmas ja kangutan juba viis minutit neilt korralikelt õpetajannadelt paarisõnalisi vastuseid välja. Siis küsin: Milles asi ? Nii ei taha ju ei mina ega kindlasti teie samuti jätkata. Keegi vastab: Ei taha avameelselt rääkida, kui öeldu direktorile edasi räägitakse.- Kas tõesti kardate, et mina seda teha võin?- Ega ju ikka eriti karda.- Milles siis asi?- Ega ju meilt mõtlemist oodata. Kord istusin õpetajate toas. Direktor tuli sisse: Mida teete? –Mõtlen.- Mõtlete?! Ahh et teie kaa mõtlete!! -Aga me ju tõesti oleme mõtlevad inimesed! Näiteks kasvõi sina, Linda. Vaata, mis sa oma lastega igasügisestel loodusretkedel teed? Ja ega ma isegi millegi poolest kehvem ole kui mõni (järgnes eesti naiskuulsuste loetelu). Me oleme väga erilised inimesed.
Ja hoobilt oli õhkkond 100%positiivne. Tulemused? Sellest rühmast sündis näiteks esimene tsükliõpe Eesti keskkoolis.

4.Need neetud eelarvamused!
Iga mõttetalgu eel olen end manitsenud hoiduma eelarvamustest ja mõttetalgu lõppedes nii mõnigi kord sunnitud tunnistama, et olin taas nende võrku langenud.
1.Kehakultuurlaste mõttetalgute eel rääkisin oma kavadest õhtuülikooli kuulajatele-oma kolleegidele , ülikooli õppejõududele. Keegi küsis, kuidas ma kavatsen hakkama saada sellise kontingendiga, kes tuleb Kesk-Aasia liiduvabariikidest. Kartsin ka ise,et nendega võib probleeme tulla ja tegin plaane, kuidas raskuste puhul toetuda leedu ja läti kursuslastele. Tegelikkus: leedukad isoleerusid täielikult ja kukkusid viina võtma. Suurimaks toeks ja kaasamõtlejaks, kellega koos pärast mõttetalgute lõppu õhtuülikoolis talgute käigust ja tulemustest loengu pidasime, oli pilusilmne kursuslane Kasahstani “kolkaülikoolist”.
2. Ususeaduse ettevalmistamise mõttetalgud Haapsalus. Kohale tulevad erinevate konfessioonide tipud kuni tollase piiskopi ja praeguse peapiiskopini. Eelarvamus: Tegemist tuleb ranget joont hoidvate, raskesti avanevate, teiste konfessioonide suhtes kriitilisust näitavate inimestega. Tegelikkus: Need talgud olid välja paistvad selle poolest, et tõsised tulemused saavutati ülivaimukas, vabameelses, huumoriga pikitud õhkkonnas.
3.Võrokeste Kaika Suveülikooli mõttetalgute ettevalmistamisel kummitas mind kogu aeg kartus, et üks sealtkandist pärit riigikogulane võib hakata koostöö asemel nö soleerima. Oma isepäisusega oli ta riigikogus ja sellega seoses muidugi ka ajakirjanduses saanud “tuntud kujuks”. Tegelikkus: mees oli ideaalne meeskonnatöö tegija.





5.Millal konflikt tuleb?
Tulevad kaks noort vene meest meie talgutele (tollal veel orgtegevuslike mängude nime all), Vene samanimeliste mängude kogemus turjal. Teisel päeval pärima: Mis päevale teil siis konflikt on projekteeritud? – Ahh konflikt? See ju juba ammu möödas!- Kuidas nii? Me ju algusest saadik kohal!- Eestlane tuleb siis koos mõtlema, kui ta enda sees iseendaga kõvasti konflikti läinud on.-
Arusaamine sellest võttis vene poistel kõvasti aega. Ka sellest tuli rääkida, et Eesti on nii väike, et kui ka üksainuke mäng peaks lõppema nii, et sellest jäävad maha konfliktist vigastatud inimhinged, siis jääbki see mäng siinmail viimaseks.- Jaa. Võtsid vene noormehed kokku: Teil peavad olema jalad kõvasti maas, pea taevas ja süda oma rahva sees.
6.Kõrgem pilotaaź
Meil Jüriga kujunes kunagi välja termin kõrgem pilotaaź mõttetalgukunsti kõrgema astme iseloomustamiseks. See tähendab mõttetalgute protsessi nii loomulikku kulgu, et selle käigus ei tule kasutada mitte ainustki kanoniseeritud mõjutus- või juhtimistehnikat, -võtet, -metoodi-kat. Kuigi need on sul kõik nö tagataskus olemas. Tõelised mõttetalgud on niivõrd “elus asi”, et kõrgema taseme piloodist mängujuhi osaks on vaevumärgatavate rõhu-, rütmi- ja kompositsiooninüanssidega panna asjad kõlama. Mõttetalgute enda isearenemise vägi on see, mis teeb raskeks kui mitte lausa võimatuks mõttetalgute metoodika korrektse kirjapanemise. Sest mida tähendaks korrektselt kirja pandud metoodika? Eks ikka seda, et selle metoodika järgimine tagab kindla, korduva, selle metoodika järgija isiksusest sõltumatu tulemuse. Samamoodi, nagu vereanalüüsi metoodika peab välistama olenevuse sellest, kas seda tegi Mari või Milvi. Mõttetalgutel pole sellises tähenduses metoodikat.
Kunagi küsis üks neiu orgtegevuslike mängude loojalt Śtśedrovitskilt, kuidas tagatakse mängude õnnestumine. Georgi Petrovitś vastas: Prosto u menjaa polutśajetsja. Lihtsalt minul tuleb välja!
Nii see ongi: Mõttetalgud tulevad välja mitte sellel, kes on väga hoolega vaadanud, mida meister teeb ja püüab teda võimalikult täpselt jäljendada (nagu püüdis üks kaks korda läbi kukkunud majandijuht), vaid sellel, kes täielikult häälestab end kuulama ja jälgima sündima hakkavat ja vajadusel kohe pakkuma kõiki oma varamus olevaid vahendeid. Ta ei erine selles suhtes teistest talgulistest, sest talgutel panevad ju KÕIK o m a vahendid mängu.