Refleksioon ja sellega seotud mõisted

[Valdo]

Refleksioon ja sellega seotud mõisted

Vaatasin, et paar päeva enne Refleksiooniseminari on otse refleksiooni mõistet avavatele Jüri ja Agu ülesriputatud materjalidele tehtud üsna vähe klikke. Eks ta ole – omaenese praktikaga otseselt mitte seotud asju ei kutsu eriti uurima ja puurima.
Sellest hoolimata tuli mul tahtmine panna Jüri esitatud lähtematerjalile lisaks veel üks mõiste, ilma milleta jääks mu arust refleksiooniga seotud mõistete rida poolikuks. See on eneseteadvus. Seega koos Jüri esitatutega võiks vaadata rida: eneseteadvus-eneseanalüüs-enesehinnang ja selle suhet refleksiooniga. Nagu ma väga lihtviisiliselt selles luulelises näites refleksiooni kohta kirjutasin (mõte, mis suunatud mõttele) võib veidi rangemalt öelda, et mistahes teadvuse akti, mis on suunatud sellele (teadvusele) endale, võib lugeda refleksiooni aktiks. Aga refleksiooni kui teadvuse akti tuleb eristada eneseteadvusest. Mitte iga refleksioon – teadvuse pöördumine iseendale - pole eneseteadvus. Eneseteadvus on selline refleksioon, mille korral tema aineks on fenomen: teadvus teadvustab ennast. Targad mehed väidavad: See fenomen on ületamatu raskus teadvuse funktsioneerimises ja kehutab teadvust arengule, väljumisele iseenda piiridest, raskuse ületamisele teadvuseväliselt ja teadvuse tagasipöördumisele iseendasse, kuid juba raskuse ületanult. On ju, mille kallal pead murda? Psühholoogias, aga samuti tavamõtlemises nimetatakse refleksiooniks igat inimese mõtisklust, mis on suunatud iseenda analüüsile (eneseanalüüs)-analüüsitakse iseenda seisundeid, oma käitumist ja möödunud sündmusi. Seejuures refleksiooni, eneseanalüüsi sügavus sõltub inimese harituse astmest, moraalitunde arendatuse astmest ja enesekontrollitasemest. Arvatakse, et filosoofid, kirjanikud ja poliitikud töötavad endal välja suure refleksioonivõime. Refleksioon on lihtsustatud määratluse järgi vestlus iseendaga. Nii et järjekordselt lugu nagu mõttetalgute enda mõistegagi: rahvakeelne lihtsus(tus) ja süva(metodoloogiline) keerukus. Ja jälle tuleks ennast määrama hakata.

[Jüri Ginter]

Aitäh teema arendamise eest. Eneseteadvuse kõrval tuleks käsitleda ka teadvust. Samuti on refleksioon minu arvates osa õppivast organisatsioonist ja õppimisest. Eks me saa seminaril arutada, mis suunas me teemaga edasi läheme.