TALGUJAD
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

artikli lõpp

Go down

artikli lõpp Empty artikli lõpp

Postitamine  Jüri Ginter Kolm Sept 02, 2009 2:31 pm

Et edasi liikuda lisame Ü. Vooglaidu seisukohta (5), mis on meile igati tähtis: osutub ebapiisavaks inimese käsitlemine kui indiviidi (V.N.: st inimressurssina), isiksust (V.N.: st sotsiaalse kapitalina), subjekti (V.N.: aktiivsena keskkonna ja enda muutjana) ja manipuleerimise objekti (V.N.: st eksiva ja eksitatavajana), ühiskonnaliiget ja kultuuri esindajat (V.N.: st kohuste ja õiguste ning vajaduste ja huvide tasakaalus), tuleks inimest käsitleda ka kui rollide kogumit ja suhete süsteemina ning elemendina suhete süsteemis. Tõdeme et õpetajakoolituse kavas on inimest käsitlevate teaduste algeid. Kuid paraku vähem kui oleks vaja, et ajastu väljakutsetele valmisolekut kujundada. 21 sajandi alguses tahaksime me teada, kuidas ja miks just nii kujunevad erinevate inimeste erinevad suhted, miks vaatamata püüdlustele käituda ratsionaalselt, tihti ei õnnestu meil inimeste vaheliste suhetega ja õppe- ja koostöötulemustega rahul olla. Me vajame teadmist, mis võimaldaks meie sotsiaal-psühholoogilist kirjaoskamatust ületada ja suuta sellist õpikeskkonda luua, kus tõepoolest iga õpilane suudaks enda õpistiili kujundada ja õpiks hea meelega ja teisi toetades ja täiendades, sünergiatunnet kogedes. Seepärast artikli lõpus käsitleme sotsioonikat ja sotsioonilist isiksuse mudelit, mis võimaldab meil mingil määral ületada lahknevust meie ideaalide ja teadmiste ning oskude vahel. Sotsioonikas peetakse aluspanevaks tõdemust, et inimese mõtlemisprotsessi iseloom on määratletud informatsiooni kogumise ja töötlemise viisidega (10). Samas kooskõlas informatsioonimetabolismi teooriaga väidetakse, et iga süsteem võtab vastu paremini enda informatsiooni metabolüsmi tüübile (IMT) adekvaatset informatsiooni (11). Üht osa vastuvõetavatest signaalidest töötleb ja salvestab süsteem teistest rohkem ning see kehtib ka eneseväljenduse puhul. Toetatakse ka Jungi poolt pakutud käsitlusele inimtüüpide määratlemisel (12) ning kasutatakse dihhotoomilis-kombinatoorset meetodit. Inimest käsitletakse, võttes kasutusele sotsiotüübi mõiste. Sotsiotüüp on mudel, milles on määratletud ja hierarhiliselt organiseeritud need inimese psüühhilised funktsioonid (võimed), mis on loomingulised, ning need, mida ta saab kasutada reproduktsiooni tasemel, mis on teadvusele alluvad ja mis on alateadvusse allasurutud. Kombineerides kaheksat kirjeldatud võimet, saab esimeses lähenduses kokku 16 tüüpi (13). Pooled neist on analüütilise mõtlemisviisiga, nad teavad, millist eesmärki tahavad saavutada , teised on sünteetilise mõtlemisviisiga, olles tundlikud vahendite valikul.

Loomulikult on inimene rohkem kui sotsiotüüp, kuid õpe ja töö kavandamisel ja -jaotusel võib seda mudelit efektiivselt rakendada , kasutades järgmisi sotsioonika teese:
1) Iga grupiliige on mõne sotsiotüüpi esindaja. Sotsiotüübile vastavuses on nende õppimisega seotud omadused (tajumiskanalite eelistused, stressitaluvus, domineeriv infokanal, õpistiil, sh eelistatav meeldejätmise tehnika, väärtuste hierarhia jpm);
2) Grupp koosneb erinevatest sotsiotüüpidest, need võib ühendada 4 klubisse (juhid, humanitaarid, sotsiaalid ja saientistid), mis on eelistava karjäärisuunitlusega seoses, klubiliikmed jagunevad alamgruppideks, milles sotsiotüüpide motiveerimisprotsess toimub sarnasel moel.
3) Gruppi struktuur määratleb grupi kui terviku omadusi, mille järgi võib koos grupiliikmetega valida grupi arengu sihi. Selles protsessis enesemääratluse ja personaliseerumise eesmärgid ja tulemused saab kooskõlastada, toetudes „ühe st sotsioonilise keele” kasutamisele . Selline mudel võimaldab indiviidi ja gruppi kui tervikliku eneserefliktsiooni toetada ja suunata, anda seletust tekivatele suhetele ning seega ennetada konflikte.
4) Koostöökultuuri paremaks muutmine tugineb teesil “Igal sotsiotüübil on tähtis roll grupi arenguprotsessis”. Sotsiooniline lähenemine lubab tasakaalustatult ja humaanselt arvestada iga inimese eripäraga õpeprotsessis, sest selgitab iga grupiliikme rolli arengus (joonis 4).





















Joonis 4. ITM tüüpomaduste rakendamine kooli innovatsiooniprotsessi käigus.

Kokkuvõte.
Artiklis on tehtud katse analüüsida haridussüsteemi ees seisvaid ülesandeid ja nendega seotud tänapäeva praktika probleeme. Järeldasime, et pedagoogikas on tunda puudust sellisest isiksusemudelist, mis võimaldaks igapäevases töös anda tuge õpilase individuaalsuse kujundamisel sel moel, et see protsess ei tekitaks sotsialiseerumisel probleeme. Üks sotsiaalpsühholoogia haru, sotsioonika, pakub sellist mudelit, mille kasutamine võimaldab sihipäraselt grupi ja isiksuse arengule soodsate tingimuste loomist. Selle mudeli rakendamine võib anda pedagoogile elementaarseid sotsiaalpsühholoogilisi teadmisi ning see omakorda oleks aluseks 21 sajandil vastata väljakutsetele ja toime tulla.

Kasutatud kirjandus
1. ред. Смирнов, С.A. Педагогика: педагогические теории, системы, технологии.М., academia, 1998
2. ред. А.И. Пискунова. Исторя педагогики и образования. М., Сфера, 2001
3. Ginter, J., Terminoloogia, TU õpiinfosusteem, 2006.
4. Кукушкин, В.С., Столяренко, Л.Д. , 2000
5. Vooglaid, Ü. Õppe analüüsimise eeldused. Käsikiri, 2005
6. Ginter, J.Õppimise lõpp/ Учитель, nr. 2, 2003. Haridus, nr 6-7 ,2005
7. Петровский В.А. Психология неадаптивной личности. М, 1992
8. Ginter, J. Arengukava mudelid/põlvkonnad. http://www. hot.ee./regpol/arengukava mudelit.htm
9. Гуленко, В.В., Tыщенко, В.П. Юнг в школе. Соционика – межвозрастной педагогике. М, Совершенство, 1998
10. Брунер, Дж.Психология познания. За пределами непосредственной информации. М, Прогресс, 1977
11. Аугустинавичуте, А. Соционика. Введение. М., АКТ, 1998
12. Юнг, К. Психологические типы. Минск, Попури, 1998
13. Таланов, В.Л., Малкина-Пых, И.Г. Справочник практического психолога. М., ЭКСИМО, 2002
14. Neborjakina, V. Sotsiaalse kapitali arvestamine kooli arendamisel. Magistritöö. Tartu, TÜ, 2003

Jüri Ginter

Postituste arv : 289
Join date : 20/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele