Inspiratsioon Juri Gromõkost 1994
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Inspiratsioon Juri Gromõkost 1994
Üks inspireeriv tekst Moskva metodoloogide sulest on Juri Gromõkoˇlt 1994. aastast, Почему методология и методологи проиграли перестройку?
http://mmk-mission.ru/pochemu.html
Alljärgnevad skeemid pole Gromõko kohta vaid minu inspiratsioon nimetatud tekstist. Tekst ise väärib süvenenud lugemist.
1.Elumõtestamise protsess ja muutuste jõnks
Kommentaarid:
*Mõtestamise aktiivsus ja potentsiaal kasvavad muutustevajaduse tunnetamisel.
*Muutustejõnksu periood on turbulentse iseloomuga, eelneva rahuliku perioodiga otsene järjepidevus väike.
*Muutustejõnksu järel saabuval lineaarse arengu perioodil on mõtestamise aktiivsu (kvaliteet) suurem kui eelneval lineaarsusperioodil aga väiksem jõbksueelsest lineaarses perioodi tasemest.
*Jõnksujärgse mõtlemistava ei ole selges järjepidevuses eelneva perioodiga, kontrollimatu muutus toimub isikute enesemääramises, koosseisus, mõistete tähenduses jne
*Jõnksujärgne tase on kõrgem siis, kui jõnksu turbulentsus on väiksem, või kui mõõduka turbulentsiga jõnksuperiood on pikem. (NSVL Perestroika oleks kujunenud sujuvamaks, kui augustiputš toimunuks hiljem)
*Turbulentsiperioodi e jõnksusaja pikkuse kasvades teatud piirini kasvab katastroofilise arengu tõenäosus.
2.Elumõtestamise protsess ja katastroofiline muutus. (Katastroofiline perioodid on kindlasti maailmasõjad)
Kommentaarid:
*Katastroofilise perioodi eelõhtul võib analüütilise mõtlemise tase tõusta.
*Katastroofilise perioodi läbinud ühiskonnas on valdav arhetüüpne märgiline mõtlemine, analüütilist mõtlemist esineb harva.
*Analüütiline mõtlemine hakkab tõusma esile ca 30-40 aastat pärast katastroofi, kui katastroofijärgne põlvkond jõuab küpsesse loome ja otsustamise ikka.
http://mmk-mission.ru/pochemu.html
Alljärgnevad skeemid pole Gromõko kohta vaid minu inspiratsioon nimetatud tekstist. Tekst ise väärib süvenenud lugemist.
1.Elumõtestamise protsess ja muutuste jõnks
Kommentaarid:
*Mõtestamise aktiivsus ja potentsiaal kasvavad muutustevajaduse tunnetamisel.
*Muutustejõnksu periood on turbulentse iseloomuga, eelneva rahuliku perioodiga otsene järjepidevus väike.
*Muutustejõnksu järel saabuval lineaarse arengu perioodil on mõtestamise aktiivsu (kvaliteet) suurem kui eelneval lineaarsusperioodil aga väiksem jõbksueelsest lineaarses perioodi tasemest.
*Jõnksujärgse mõtlemistava ei ole selges järjepidevuses eelneva perioodiga, kontrollimatu muutus toimub isikute enesemääramises, koosseisus, mõistete tähenduses jne
*Jõnksujärgne tase on kõrgem siis, kui jõnksu turbulentsus on väiksem, või kui mõõduka turbulentsiga jõnksuperiood on pikem. (NSVL Perestroika oleks kujunenud sujuvamaks, kui augustiputš toimunuks hiljem)
*Turbulentsiperioodi e jõnksusaja pikkuse kasvades teatud piirini kasvab katastroofilise arengu tõenäosus.
2.Elumõtestamise protsess ja katastroofiline muutus. (Katastroofiline perioodid on kindlasti maailmasõjad)
Kommentaarid:
*Katastroofilise perioodi eelõhtul võib analüütilise mõtlemise tase tõusta.
*Katastroofilise perioodi läbinud ühiskonnas on valdav arhetüüpne märgiline mõtlemine, analüütilist mõtlemist esineb harva.
*Analüütiline mõtlemine hakkab tõusma esile ca 30-40 aastat pärast katastroofi, kui katastroofijärgne põlvkond jõuab küpsesse loome ja otsustamise ikka.
agu- Postituste arv : 386
Join date : 16/05/2009
Asukoht : Tartu
Similar topics
» Enesemääramise seminar
» TEEME AVAKAVA?
» Mis jäi sõelale Jüri Ginteril
» Virtuaalselt ehtsas Vene orgtegevuslikus mängus
» Juri Berezkini materjalid
» TEEME AVAKAVA?
» Mis jäi sõelale Jüri Ginteril
» Virtuaalselt ehtsas Vene orgtegevuslikus mängus
» Juri Berezkini materjalid
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|