KÜLALINE KLUBIÕHTU OKTOOBRIS

Go down

KÜLALINE KLUBIÕHTU OKTOOBRIS Empty KÜLALINE KLUBIÕHTU OKTOOBRIS

Postitamine  Valdo on Laup Okt 26, 2019 7:43 pm


Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 71. kokkusaamine  
Millal?       8.oktoobril 2019  kell 20.00  – 22.05
Kes?          Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati  ja Valdo
Millest?   https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=da9c842b-c438-4e46-9d6b-3f027b7b341e

PEALKIRJA PÕHJENDUS
Sõna „külaline“ on selles klubiõhtu kajastuse pealkirjas mitte nimi- vaid omadussõna. Milline klubiõhtu? Külaline!  Kui üritasin leida kõigile seitsmele tolle klubiõhtu jututeemale ühist märksõna, siis sai selleks just  „külalisus“ – alates Ene Hiinamaa külastusest ja lõpetades  Aleksandr Levintovi küllakutsumisega Eestisse. Aga lisaks sellele sai ka mitmel puhul käsitletud  maaelus ja just konkreetselt külades toimuvat.
Küla, külastama, külas käima, külas olema, külla kutsuma, külaline, külakorda käima, … külg külje kõrval, küll küllale liiga ei tee, …küllus … hea küll 
1. ENE KÜLASTAS HIINAMAAD (salvestusel 2min36sek -35min)

Seda külaskäiku pole mul mõtet hakata oma sõnadega edasi andma, kuna  Enel on jälle jätkunud tahtmist, oskust ja andi vormistada oma sõidu eesmärk, sisu, tulemused ja muljed  kenas kujunduses reisikirjaks, mille ta juba ka meile kõigile saatis. Olgu ka siia  lisatud link Ene Pajatuse avamiseks kõigile käesoleva kajastuse lugejaile: https://drive.google.com/file/d/1KKAoAJz-pikEppoQ2w4cJY_XzOPA2WCv/view?usp=sharing
Kel pole mahti selle 19-leheküljelise brošüüri läbilugemiseks-vaatamiseks, neile kannan  isu äratamiseks siia üle reisikirja esimese lõigu ….
WEDA-2019 – World Education Day Assembly - 2019, 27-29. sept, Dalian, Hiina RV.

Koduleht ütleb nii:
Selleks, et edendada uusimaid haridusideid, -mõtteid kogu maailmas ja toetada haritud inimühis-konda, algatati 2017. aastal esmakordselt ülemaailmne hariduspäev. Ülemaailmse Hariduspäeva Assamblee kutsus kokku haridustöötajaid, professoreid, eksperte ja haridusasutusi kogu maail-mast, et eksponeerida ja vahetada oma ainulaadseid haridusideid, mis on pärit erinevast kultuuri-taustast.
Hiina iidne suur õpetaja, sündis 28. septembril 551 BC. ja 2019. a. Maailma hariduspäeval mä-lestatakse Konfutsiust, et levitada konfutsianismi kodumaal ja tutvustada Hiina kultuuri kogu maailmale.
Haridus, tänapäeval üks kuumimaid teemasid, on ühiskonna arengus ülioluline. Olenemata sel-lest, kas toodame oma hariduse tulemusel tõesti ülikooliprofessoreid, ei kao haridus nii kaua, kui tahame jääda tsiviliseerituks. Seda öeldes pakub 2019. aasta ülemaailmne hariduspäeva Assamb-lee/kogu platvormi kõigile, kellele on oluline haridus, jälgida tänapäeva maailma läbi hariduss-pektri, uurida, mis võiks olla parem, jagada uurimistulemusi ja saada kasu kaasteadlastelt.

…. ja siia lõpetuseks   lõigukese reisikirja lisast, kust leiate ka Ene ettekande teema:
Title: Interdistsiplinaarne kõrgharidus - mitte ainult luksus / Interdisciplinary Higher Education - Not Just a Luxury
Dr. Roswitha M. King, Professor, Østfold University College, Norway

Title: Rahvusvahelistumise kaardistamine, mõõtmine ja hindamine  / Mapping, Measuring and Assessing Internationalization
Dr. Florentin Popescu, Researcher / Lecturer, Han University of Applied Sciences, Arnhem Busi-ness School, The Netherlands

Title: Kõrghariduse reaalsus ja missioon 21. sajandil: tulevikustrateegiad Eesti vaatenurgast / Higher Education Reality and Mission in 21st Century: Future Strategies from the Estonian Point of View
Ms. Ene-Silvia Sarv, Freelance expert, INNOVE, Estonia (minu suurendus -V.R.)

Title: Haridusuuendused ja ümberkorraldamine - uue tehnoloogia vaatenurgast  / Education In-novation and Restructuring¬—From the New Technology Perspective
Dr. Youmin Xi, Executive President, Xi'an Jiaotong-Liverpool University, China

Title: Tuleviku tööjõu ja praeguse tööplatvormi harimine - teaduspõhine lähenemisviis rakendata-vate haridussüsteemide arendamiseks. / Educating the Future Workforce and the Current Working Platform - A Research Based Approach to Developing Applicable Education Systems.
Dr. Miguel Angel Cerna, Founder & CEO, Alternatives-A, El Salvador





2. KÜLA-ELU-LISE  MAAKOGU MÄNGUVÄLI (35min – 54min)

Külauudiseid Maakogu aastakoosolekult  tõi meile Agu.  28.septembril said Vigalas kokku 20 kihelkonna esindajad. Kui meeles pidada, et kihelkondade koguarv on veidi pealt saja, siis on selge, et tänases seisus Maakogu end Eestimaa kihelkondade  esindajaks pidada ei saa. Kolme suurema kokkusaamise ( 2018 veebruari Raikküla kärajad, sama aasta septembri  asutamiskoosolek  Juurus ja nüüd Vigalas toimunu)  vältel on  pidevalt kahanenud ka neil esindatud kihelkondade arv: Raikkülas 35, Juurus 30 ja Vigalas 20.  See tendents paneb küsimärgi ka  asutajate  prognoosile, et kogu Eestimaad hõlmava kihelkonnakogude võrgustiku kujunemine  on  küll palju aastaid aega võttev, kuid  realistlik tulevikupilt. Praegune Maakogu juhtkond, eesotsas kolonelleitnant Kristjan Mooraga on  rakendamas võrgulisust iseloomustavatele horisontaalsetele seostele ja partnerlussuhetele  otse vastupidist  hierarhiliselt ülesehitatud ülalt alla käsuliiniliselt korraldatavat juhtimisviisi, hoides silme ees pilti mingist paremast ja õigemast paralleelstruktuurist, mis olemasolevat võimuaparaati survestades või lausa selle asemele asudes  korra majja lööks.
Siiski on praeguseks käivitunud kihelkonnakogudes või end mitmeti määratlenud kooslustes (Haanimehed jmt), kes ennast Maakoguga seovad, ülekaalus  „võrgustiklased“, kes Maakogus näevad pigem ühendust , milles erinevate teemadega tegelejad ja probleemide ees seisjad leiaksid mõttekaaslasi teistest kihelkondadest ja ühiselt asju arutades ja lahendusteid otsides  saavutaksid  kriitilise massi, mis vajalik, et nende pakutavad lahendused probleemidele ka tunnustatud ja realiseeritud saaksid.
Nii leidsid Haanimehed koos Agu ja Ruutaga  tagasiteel koju Võrumaale Vigala koosolekut ja üldse Maakogu  olukorda reflekteerides,  et  asi pole sugugi lootusetu, üle Eesti tegutseb kui mitte kümme, siis vähemalt viis seltskonda, kes seda kogukondlikkuse ja koosarutamise ja  võrgustumise ideed edasi kannavad.



3. KÜLASKÄIK MARGUSE TÖÖPÕLLULE  (54min – 1h01min)

Margusel on parajasti käsil uue koolituse kokkupanek teemal, kuidas emotsioonid inimesi mõjutavad. Tegeleb just sellealaste teooriatega  ja tunnistas, et asi edeneb raskelt. Ene soovitas leida endale sobiv vestluskaaslane ja  kohvitassi taga  probleemid lahti rääkida. Sellest siia kajastusse kirjutades tuli mul turgatus, et praegu, kus me Talguakadeemiat transformeerime ühe mehe meistriklassist  „külakorda“  iga talguja „mõttetalus“ toimuvaks ketiks, peaks Margus niikuinii varem või hiljem välja tulema oma teemaga. Oleks tore, kui ta oma koolituskava mingis ulatuses meie „kallal“ ja koos meiega  katsetaks. Meenub, et Invicta Liidriprogramm sai mu ettepanekul oma esimesed tuleristsed just meie enda seltskonnas läbi viidud „pilootprojekti“ näol.

4. MATI KÄIS SEAL, KUS RÄÄGITI UUEST TRENDIST KÜLAELUS (1h01min – 1h16min)

Mati käis Maaülikooli majandusteaduskonna (tänase majandus- ja sotsiaalteaduskonna) 50 tegevusaastale pühendatud konverentsil, kus talgujaile enim huvi pakkuva ettekandega esines meediaekspert ja arvamusliider Raul Rebane. Tema pööras tähelepanu Eesti maaelus viimasel ajal ilmnenud ja üha tugevnevale trendile, kus enesele maakodud soetanud pered hakkavad seal üha enam aega elama, kolides soodsate tingimuste korral ( lasteaia ja kooli olemasolu, aga ka muud  sotsiaalsed tingimused) täielikult maale elama. Nende, Rebase poolt suvehiidlasteks nimetatute kodustamine, kohalikku ellu kaasatõmbamine  võiks olla Rebase meelest üheks  tähtsaks küsimuseks, millele kohalikud kogukonnad ja omavalitsus tähelepanu peaks pöörama. Eeskujuks tõi ta Islandi, kus vastastikune abistamine ja läbikäimine on hästi toimimas ilma igasuguse riikliku juhtimiseta.
Meil omast käest sellisest ainult suvel maakodus käinust täielikult külaellu integreerunud  „suvehiidlasest“ näide varnast võtta: Ruuta oli veel mullu ühe jalaga tallinlane, kuigi  juba Roosiku külavanemaks valitud, sellest sügisest aga  põhikohaga ka Rõuge vallavalitsuses  arendusosakonna projektispetsialistina ametis. Muidugi ei kõlba Ruuta näidiseksemplariks Raul Rebase suvehiidlasest, kellega külarahvas peab vaeva nägema, et teda  oma ellu kaasa tõmmata elik integreerida. Ruuta kui vana talguja jaoks on need elutee pöörakud pigem  jätkuks aastakümneid tagasi Antsla vallas korraldatud mõttetalgutele, mille tulemuseks oli osavõtjate  ühine arusaam sellest, kuivõrd  võimalusterohke on  nende kodukant.  Ka nüüd  viimastel aastatel , kasvõi oma küla arengukava koostamist juhtides jm on  Ruuta olnud ikka just see integreerija ja mitte integreeritav.  Aga Rebase kirjeldatavate suvehiidlaste alaliigiks Roosikul on kindlasti just järkjärgult suvekodust päriskoduks  kujundanud hollandlastest abielupaar, kes huviga lõid kaasa küla arengukava tegemisel.  Meenub, et ka Haanimeeste initsiatiivil kokku kutsutud Kõrgemaa mõttetalgutel  oli uustulnukate kodustamise küsimus päevakorral ja  mingi selle suunaline tegevusprogrammgi välja pakutud.

5. JÜRI ROLLIMÄNGUJUTT JA SELLE KÜLALISED TURGATUSED (1h16 -1h21)

Jüri viimase aja tegemistest-toimetamistest  pani mind kõige rohkem kõrvu kikitama tema osavõtt „Andrase“ korraldatud rollimängudest  ja see, et ta juba seal, aga nüüd ka meile seostas seda  mänguvormi enesemääratlusega.  
See Jüri tähelepanek  väärib veidi pikemat kajastust, kuna ühest küljest, on sel talgujate ajaloos sügavad juured, teisest küljest aga sellepärast, et just viimasel ajal on enesemääratluse teema taas eriti aktuaalseks muutunud seoses määramatuse kasvuga meid ümbritsevas elus: https://www.scribd.com/document/192584951/TEKSTIILSEST-MOTTETEGEVUSEST-4-Enesemaaratlus-maaramatuses
Ajaloolises  plaanis on siin õige koht meenutada, et maaelu mõttetalgud  said oma käivitava impulsi just nimelt  EPA puhkebaasis Margusel mehhaniseerimisteaduskonna diplomandidega korraldatud  rollimängust „Algaja keskastme juht/spetsialist asub tööle majandis“. NB! Selle teema väljapakkujaiks olid diplomandid ise!
Olgu allpool toodud katkendid meenutustega sellest mängust 1985.aasta mais:
https://www.scribd.com/document/132963625/MEENUTUSI-MAAELU-MOTTETALGUTE-ALGUSEST
„Ühel 1985.aasta kevadpäeval  tuli minu juurde Tähe tänava füüsikamajja  külla EPA  mehhaniseerimisteaduskonna dekaan Heino Möller. Me olime veidi aja eest olnud temaga koos ühel Tallinna Pedagoogilise Instituudi korraldatud  koolitusel . See oli päris huvitav koolitus. Muuhulgas korraldati seal ka rollimänge  ja muid päris põnevaid  mängulisi ettevõtmisi.  EPA dekaanile  see koolitus meeldis ja nüüd oli ta minu juures  palvega, et korraldaksin midagi sarnast  ka tema  teaduskonna diplomandidele. ----------------------------------------------------------------------------------
Ettepanek oli mulle väga huvitav , kuid  ma ei tahtnud  hakata tema tudengitega  kordama  Tallinnas  läbimängitut. Seletasin, et selliste, kunstlikult loodud situatsioonide läbimängimise asemel, mida endast klassikalised rollimängud kujutavad, võiksime  tulevaste  osalistega läbi arutada, mis  on need reaalsed probleemid, mille lahendamisest nad  ise eluliselt huvitatud on. Sellest arutelust lähtuvalt oleks siis mõtet kokku leppida edasise koolituse programmis.----------------------------------------------------  
Arutelu toimus  igati asjalikus ja konstruktiivses õhkkonnas  ja üsna ruttu tuldi üksmeelsele  seisukohale, et   kõigi diplomandide mõtteid ja meeli  seob  diplomiprojektide  lõpetamine, vormistamine  ja nende eelseisev  kaitsmine.  
Pakkusin siis välja, et   sellele võiksimegi pühendada mõne  lähedase  nädalalõpu   päevad  EPA puhkebaasis Margusel.  „Eksamikomisjoni“ pakkusin välja  sellises koosseisus, et lisaks minule kui komisjoni esimehele kuulusid sinna veel kaks füüsikut – mu kursusekaaslasest kõrgkoolilabori  töötaja Helju Kalder  ja mu aspirant Mati Pärn  ning kaks  labori töötajast psühholoogi  Aime Käämbre ja Mare Gräzin.
See, mis Margusel lahti läks, ei olnud   tulevaste mõttetalgute  otsene eelkäija , orgtegevuslik mäng., vaid  üks väga reaalsuse lähedane imitatsioonmäng.  Põhitegelastele – tudengitele – oli  see  nende  eel seisva „päris“ kaitsmise  läbimängimine  „mängukomisjoni“ ees. Ometi andis see mängukomisjon mitmeski mõttes silmad ette  tegelikule eksamikomisjonile.  Kaitsmise protseduuriline külg  -  töö  vormiliste nõuete täitmise  põhjalik läbivõtmine, kaitsmiskõne  ülesehitus ja esituse kõnekunstiline pool, küsimustele vastamine,  toimetulek kiusakate retsensentidega jmt – see oli vaid kogu mängu üks aspekt. Teine – ja see oli isegi esmajärguline – „luukamber“ seisis selles, et iga töö autor pidi oskama selgeks teha, milles on tema töö  sisu ja selle praktiline väärtus  neile, kelle jaoks põllumajanduse mehhaniseerimine oli täiesti „võõras maa“ -  psühholoogidest õrnema soo esindajaile. Samuti tuli füüsikuist komisjoniliikmete ees  välja tuua see teaduslik, st füüsikaline alus, millele  su  töö on üles ehitatud . Nagu arvata oligi, kujunes poiste hinnangul  „päris kaitsmine päris komisjoni ees“ selle mängukaitsmise kahvatuks  varjuks .  Samas  oli aga kogu  mängukaitsmise protseduur  ja atmosfäär  pingevaba  ja  koostöövaimust kantud. Eks vääri märkimist seegi, et  üks  diplomandidest  leidis endale töö lõpuperioodiks  „varjatud“  vabatahtliku lisajuhendaja  Mati Pärna näol.
Kui pool kokkulepitud ajavarust  sellisele kaitsmisele  kulutatud oli, leidsid  noormehed  end ootamatult olukorrast, kus   kõik oluline põhjalikult läbi  oli mängitud  ja  edasine jätkamine  tähendanuks  justkui erilise mõtteta kummipaela  venitamist.  Mis siis nüüd teha? –küsis keegi.  Nüüd tuleb hakata tegelema uue asjaga! – vastasin. Aga kas siis niimoodi võib? –hämmeldus keegi.  Mitte et võib, vaid peab!  Mis on teie järgmine probleem, mis pärast kaitsmist päevakorda tõuseb? – Selleks on   sisse elamine  keskastme spetsialisti  rolli  majandis.
Ja läkski lahti tänapäeva terminoloogiat kasutades  „strategeerimise  mäng“:  Mina  ja majandi juhtkond. Mina ja majandi juhi  juhtimisstiil. Mina ja teised minusugused. Mina ja  mu alluvad. Jne.Jne.  
Kui kõik võimalikud juhitüübid  ja mõeldavad situatsioonid läbi olid hekseldatud,  pakkus keegi välja idee, et  järeltulev  põlvkond, st järgmised  diplomandid  peaksid  selle asemel, et oletatavaid situatsioone   ette kujutada ja tippjuhtide  võimalikke käike välja mõelda,  tõmmata ühisesse koolitusse kaasa   tegelikud  viie minuti pärast tippjuhid nn „hauakaevajate“ kursustelt.  Sellise õudselt kõlava nimega hellitasid  majandite tegevjuhid   juhtiva kaadri reservi  koolitusele valituid.  Need kursused toimusid tollal veel EPA juures, aga varsti reorganiseeriti need iseseisvaks ATK  Juhtimise Kõrgemaks Kooliks.  
Jäin põnevusega ootama, kas  Margusel  edueufoorias väljapaisatud ideed ka  noormeeste poolt nendeni edasi kantakse, kel  õigus ja võim selliseid asju otsustada. Kanti küll: Kaupa tegema järgmiste,  nüüd juba  tudengite ja kursuslaste  ühiste mõttetalgute  korraldamiseks  tulid  peatne  ATK  Juhtimise  Kõrgema Kooli rektor Jüri Järviste ja  EPA Põllumajanduse  mehhaniseerimise teaduskonna dekaan  Heino Möller.  Tänu neile, aga  päris õiglane olles  eelkõige  1985.aasta diplomandidele-mehhaanikainseneridele ,  sai  Eestimaal alguse  maainimeste  mõttetalgute  „viisaastak“, mis  valmistas ette  pinnase  paljude  maaelu   ümberkorralduste kavandamiseks  asjaosaliste ühiste arutelude  - mõttetalgute – vormis.  Minister, maavanem, parlamendisaadik,  EPA rektor, majandijuht, vallavanem   ilma „paguneid“ kandmata  talgurühmas  osalemas – tollal oli see  täitsa  normaalne“.
Metodoloogilises plaanis võtsime imitatsiooni (ka rollimäng kuulub selle alla) pedagoogilised võimalused ette koos Harkovi noore metodoloogi Vladimir Volovikuga, kellega olime sõbraks saanud GP korraldatud ODIdel . Sellest koostööst sündis artikkel meie labori kogumikku, muide, ainuke kirjatükk minu artiklite hulgast, millega GP enne selle avaldamist tutvus ja sellele oma õnnistuse andis:
V.V.Volovik, V.I.Ruttas  Imitatsiooni pedagoogilised võimalused (probleemi püstitus). KÕRGKOOLI PROBLEEMID IX, Tartu 1987 , lk 3 – 13. (vene keeles)
Selle artikli läbivaks ideeks oli  üliõpilaste tõmbamine professionaalse tegevuse imiteerimise kaudu sellesse protsessi kui tervikusse, kusjuures imitatsioonide süsteemi edendamine peab käima lihtsamailt tervikuilt keerulisemate tervikute suunas. Nii et õpetamise sisuks peab olema professionaalne tegevus (aluseks professionaalse tegevuse mudelid), õpetamise vormiks aga  imitatsiooniliste situatsioonide süsteem.  Eks juba esimene tudengite ja „hauakaevajatega“  korraldatud mäng  Pärnu KEKi koolituskeskuses Aisa tänaval (mis oli Jüri esimene kokkupuude selle vormiga), kus teemaks oli majandi sotsiaalne areng, kujutanudki endast sedalaadi imitatsioonimängu. Hilisemast ajast, kui Maaelu Arengu Instituudis asuti koolitama  vallajuhte ja vallasekretäre, läksid taas käiku sellelaadsed imitatsioonmängud.
Imitatsioonmängud kujutasid seega endast „eelmängu“  tõelistele talgutele, olid neid ettevalmistavaks etapiks, mille käigus  just ja eelkõige koolitajad  omandasid oskused, mis olid vajalikud edaspidises talgutöös, kus ei mängitud enam mingil abstraktsel „majandi“ või „valla“ teemal (mudelil), vaid tegeleti juba konkreetse majandi privatiseerimise, konkreetse valla arengukavaga vms. See tähendas, et  talgujate (toona talgugrupi)  enesemääratluses toimusid põhimõttelised muutused – senisest  vana tüüpi „tüüpprojektide“ põhjal koolitajast reaalsete unikaalsete projektide kaasloojaks. Enesemääratlust tuleb siin mõista mitte enam kui „määratlust määratletuses“ nagu mõisteti seda GP skeemitehnikas (oma funktsionaalse „pesa“ valimine  etteantute seast), vaid kui enese määratlust määramatuse olukorras. See tähendab, et tulebki sisse võtta demiurgi, kaosest korra looja positsioon, kus funktsionaalne enesemääratlus  kujutab endast vaid üht aspekti ontoloogilise eneseteadvustuse ja psühholoogilise enesetunnetuse kõrval. Mine sinna – ei tea, kuhu! Too sealt seda – ei tea, mida!

6. LÄHME KÜLLA  VANADELE UURALI SÕPRADELE! (1h24min -1h42min ja 1h52min -1h56min)  

Sel sügisel möödus 40 aastat esimese orgtegevusliku mängu – ODI – korraldamisest. Selle ajaloolise tähtpäeva tähistamiseks oli Jekaterinburgi Navigatsija rahval põhjust küllaga. Esiteks toimus ju see sündmus just Uuralis, Novoutkinskis, teiseks  aga on meie sealsed sõbrad eesotsas Aleksei Sokoloviga koos Konstantin Gavrilovi (Filippõtš), Jelena Bogneri, Aleksei Bogneri ja kümnete teistega  juba 16 korda vapralt korraldanud oma energeetikateemalisi ODIsid (viimane st ODI-16 oli küll targa linna teemal 21.-27.septembril 2019 Jeltsini keskuses ), saades jagu kõigist raskustest, mis tänapäeval nii pikkade ürituste korraldamisel on üldiselt saanud ületamatuteks takistusteks.
8.oktoobril  istuski Jekaterinburgis koos paarkümmend erineva ODI kogemusega  inimest alates 80ndate aastate vanadest odišnikutest  või štšedrovitjanidest kuni päris roheliste uustulnukateni äsjalõppenud ODI-16lt, et maha pidada veidi üle kolme tunni kestnud Sümpoosion „ODI 40 aastat“.
Aleksei Sokolov korraldas sümpoosioni sellises formaadis, kus mikrofon käis ringiratast aastakümnete kaupa: esimesel ringil said sõna 80ndate aastate veteranid, kel sellest perioodist midagi öelda oli, siis 90ndad jne kümnendid ja viimasel pooltunnil räägiti ka äsja lõppenud mängust „Tark inimene, tark linn“.
https://www.youtube.com/watch?v=Ax29Ol_xhHw
Sümpoosion „40 aastat ODId“ salvestus You Tube´is  
Meie tihe läbikäimine Jekaterinburgi metodoloogide ja nende Navigatsijaga  algas Agu initsiatiivil http://talgujad.tartu.ee/uralest/  2009.aasta sügisel ja muutus katkendlikuks „konfliktogeen“ (see on konfliktoloog Ljubov Tsoi termin) Sergei Norkini  toimel  2013.a.veebruaris. Selle aja sisse jääb Talgujate osavõtt internetirühmana  nelja orgtegevusliku mängu ODI-6  http://uralest.blogspot.com/kuni ODI-9 tööst  ja  109 iga kümne päeva järel toimunud EURA dekadnikut,  Eesti (Talgujad)ja Uurali (Navigatsija) internetikohtumist, mis suures plaanis kulgesid Tsüklotroni rütmis „klubi- seminar- staap“ ( nimetatud vastavalt Platon- Aristoteles- Aleksander).
https://www.scribd.com/presentation/235200400/TALGUJATE-AASTAD-2009-2013
Sellesse aega jäävad ka mõned talgujate juhtimisel koos Navigatsijaga internetis korraldatud mõttetalgud, millest on väärt  meenutamist   2010 suvel korraldatud Arengutalgud. Sellesse aega jäävad ka Ene Jekaterinburgis korraldatud silmast silma  rotaatorid tema pikema reisi ajal Siberisse 2012.a. suvel ja sellele eelnenud kohalike järjehoidjate koolitus internetis.
Arengutalgute Tartu-Jekaterinburg 18.-20.juuni 2010 avahäälestuse slaidid leidsin oma Google Docsist ja panen selle lingi siin välja, meenutamaks, et just seal esmakordselt esitatud  ja talgutöö aluseks  olnud konfiguraator  läks meil edaspidi kasutusse  Talguakadeemia  esimese haridusaasta ülesehitamise raamistikuna:
https://docs.google.com/presentation/d/1L3DRxT8ofYw928vTmdFHnK7hP8B9lGjYWuSxkdW0lHo/edit#slide=id.p22

Kohe meile esimesest Uurali mängust, ODI-6st alates turgatasid  ja arenesid meil toimuva iseloomustamiseks  kunstilised või täpsemalt väljendudes muusikalised kujundid. Need liikusid ODI-6 lihtsalt kokkukõla (sozvutšije) ja ojakesest jõeks saamise ootuselt (selle vene lastelaulukesega lõpetasime oma viimase ettekande),  ansamblimängu kujundile (ODI-7), sealt individuaalsele ja vastastikusele häälestusele (ODI-Cool ja lõpuks suures sümfooniaorkestris Concerto Grosso mängimise kujundile, kus virtuaalrühm esineb concertino, st suure orkestri koosseisus omaette rolli mängiva väikese ansamblina.  Pakun siin kuulata üht osa conserto grosso „leiutaja“ Corelli  ühest sellenimelisest heliteosest: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ee/Corelli_-_Concerto_Grosso_Op._6_No._4_-_1._Adagio_-_Allegro.ogg
Selle päris pikaks veninud nostalgiahõngulise jutu lõpuks ka asja „oast“!
Koosmõtlemise käsiraamatuga tegelemise käigus tuli Enel turgatus  teha ettepanek   Filippõtšile, Bogneritele, Sokolovile, et ka keegi neist pakuks välja mõne kirjatükki sellesse raamatusse panemiseks. Siit omakorda sündis mõte üle hulga aja Skype´is kokku saada, et selle üle aru pidada. Siit  tuli Aleksei Bogneri ettepanek karata sisse neil parasjagu plaanis olevaisse üritustesse. Edasi meie ettepanek läbi Agu Filippõtšile, et teeks ikka omaette kokkusaamise, samuti ju kümme aastat esimesest kontaktist. Ja tähelepanu, tähelepanu! Pühapäeval  27.oktoobril kell 18 Eesti talveajal (Jekterinburgi aja järgi kell 21) saabki Agu kokkukutsumisel teoks taaskohtumine  vanade sõpradega Uuralist.  

7. KUTSUME KÜLLA UUE SÕBRA MOSKVAST! (1h42min – 1h52min ja 1h56min – 2h)

Aleksander Levintovist kirjutasin  eelmise klubiõhtu kajastuses:
„Päris klubiõhtu lõpus kõneles Agu oma kontakti edenemisest Moskva geograafi, kirjaniku, kultuuritegelase ja metodoloogi Aleksandr Levintoviga, äsja oma 75.juubelit tähistanud mehega, kes osalenud mitmetes neis ODIdes, kus meiegi Jussi ja Toomas Hanssoniga omal ajal kaasa lõime. Mehega, kelle Pihtimusest 2013.aastal tegin üksikasjaliku referaadi   https://www.scribd.com/doc/143594024/TEADVUS-JA-TEGEVUS ( 2013 mai)
ja kelle kirjutistel Agu 2016.aastast silma peal on hoidnud ja ühtteist sellest ka Talgujate foorumis valgustanud http://talgujad.forum.co.ee/t477-aleksander-levintov ( 2016 oktoober kuni k.a. 12 postitust). Agu kavatsus temaga isiklik kontakt luua on nüüdseks arenenud pühapäevasteks tunniajalisteks mõnusateks vestlusteks Skype´is, millest salvestused kõigile You Tube´is kätte on saadavad: http://exinimene.blogspot.com/2019/09/
6.oktoobri kokkusaamisel osales  ka Levintovi sõber Igor Zlotnikov – meist tükk maad noorem mees, kes 80ndatel aastatel käis mitmetel neist GP juhitud ODIdest, millest meiegi  osa võtsime. Praegu elab ta Riias ja tegeleb Krimmist ja Prantsusmaalt kvaliteetveinide  impordiga.  Samas pole ta loobunud tegelemisest filosoofiliste ja metodoloogiliste  probleemidega kuuludes Levintovi mõttekaaslaste ringi. Saades teada, et  Aleksander kavatseb  detsembris sõita Eestisse meile külla, ühines selle plaaniga kohe ka Igor. Kuulake-vaadake ise:
http://exinimene.blogspot.com/2019/10/4levslotvaldoagu06okt2019.html
Niisiis, on meile kalleid külalisi oodata 12.detsembril, kui Aleksander  Pihkva rongilt  bussiga ja Igor Riiast oma autoga Võrru saabuvad, kus neid võtavad vastu Agu ja haanimehed, kellega koos saadetakse Haanjamaa saunas mööda täiskuuöö koos sinna juurde kuuluvate rituaalidega.
Reedel, 13.detsembril saabuvad külalised Tartusse, kus majutuvad Pallase hotelli. Tartu reedeõhtune ja laupäevahommikune  kava vajab veel täpsustamist, kus loodan peale Agu ja oma pere ka Jüri ja Viktoria toele.
Laupäeva, 14.detsembri lõunapaiku sõidavad külalised Tallinna, kus nende vastuvõtjateks on Ene, Juss ja tore oleks kui ka Margus. Külalised lahkuvad pühapäeval 15.detsembril: Aleksander lennukiga Moskvasse, Igor autoga Riiga.
Selline on praegune ettekujutus, mis kindlasti täpsustub  sel pühapäeval, st 27.oktoobril, kui me Skype´is taas kokku saame.
Aga peale selle külaskäigu kava  oli 6.oktoobri kohtumisel  teemaks ka vanadus. Nimelt kavandab Levintov selle teemalist raamatut, mille kirjutamisse ta ka meid  kutsus kaasa lööma. Küllap oleme ka selles osas pärast 27.oktoobri kohtumist pildi  selgemaks saanud.

Valdo

Postituste arv : 514
Join date : 16/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele