Markeeringud Ene käsikirja arutelust Talgujate septembriklubis

Go down

Markeeringud Ene käsikirja arutelust Talgujate septembriklubis  Empty Markeeringud Ene käsikirja arutelust Talgujate septembriklubis

Postitamine  Valdo on Nelj Okt 03, 2019 12:58 am


Ene ootused: Saada kõigilt talgujatelt kommentaare, ettepanekuid ja täiendusi (tekstilõike), mis oleksid vormistatud ja saadetud Enele individuaalsete postitustena. Seni nii toiminud Jüri. Ootab sama ka teistelt.
Jüri: Käsikirjas on kohti, mis vajaksid ühist arutamist Akadeemias.
Valdo: On teemasid (näiteks Talgujate ja Moskva metodoloogide erinev arusaam konfliktidest), mis vajaksid võrdlevat analüüsi, tööd vastavate allikatega ( nt Moskva konfliktoloogi Ljubov Tsoi ja Silicon Valleys tegutseva kollaboroloogi Sam Hahni materjalidega https://medium.com/@SamHahn/what-is-collaborology-4a55a9130aa6) ja Talgujate enesemääratlust nende suhtes.
Valdo: Selliste oluliste fookuste või tulipunktide väljapakkumine/ väljaselgitamine, millest peaksid kindlasti selles käsiraamatus olema vastavad tekstijupid, võiks olla järgmise Talguakadeemia teemaks. Nende tulipunktide läbitöötamine ei ole jõukohane ühele inimesele, vaid peaks jagunema vastavalt sellele, kui omased ja südamelähedased vastavad teemad kellelegi meist on.
Valdo: Ene kui viljakas raamatute kirjutaja paistab silma isikupärase stiiliga, oskusliku näitlikustamisega, tuginemisega nii teoreetilisele baasile kui oma rikkalikule praktilisele kogemusele pedagoogina. Teiste nõuanded ja ettepanekud ei tohi olla seda isikupära ja stiiliühtsust lõhkuvad.
Agu: Meie elupraktikate erinevus (Enel ülisuur kogemus õppejõuna, Agul puudub) ja kasvõi lähenemisteede erinevus süsteemimõtlemisele (erinevad lähtematerjalid jms) on põhjuseks, miks meil kahekesi diskuteerides ei õnnestuks asja paremaks teha ja ilmselt ka hulgakesi mitte. Seetõttu soovitus: Anda Enele vabad käed asja kähku ära vormistamiseks! On varasem kogemus Kaupo raamatutega, millesse käsikirja faasis sekkumine oma nägemuse pealesurumisega oleks vaevalt parema tulemuse ja raamatute parema vastuvõtuni viinud.
Ene: Osalt Aguga nõus ( süsteemilähenemise eripära osas jmt), selles osas aga mitte, et tähelepanu juhtimised puudustele ja lausa sisse lipsanud vigadele on väga teretulnud.
Ene: Igal meist on millegi kohta olemas nö „oma jupp“ – nagu näiteks Margusel rotaatori kohta, mitmed Valdo tekstid jmt. Hea oleks saada kelleltki tekste Štšedrovitski skeemidest, mis sobituksid antud raamatu konteksti (nt Agu kahe eri perspektiiviga SMT baasskeem – V.R.)
Valdo: See oleks tore küll, kui üldiselt Ene isikupärases stiilis vormistatud raamatus „läigiksid välja“ ka teiste talgujate esituse laadilt ja tähelepanu fookuselt erinevad nende isiklikus stiilis kirjatükid.
Valdo: Märkuste ja ettepanekute tegemisel tuleb olla tähelepanelik, millisest mõttetalgulisest formaadist Ene antud kohas konkreetselt kirjutab. Klassikaliste mitu päeva kestvate ja kolmetunniste rühmatöödega mõttetalgute kõrval on pikalt juttu ka ühepäevastest paarikümne minutiliste rühmatöödega rotaatoreist elik kerilaudadest. Nende kahe formaadi juhi ja rühmade juhtide (talgutel talgujuht ja rühmade referendid, rotaatoris ehk kerilaudades „peakeerutaja“ ja järjehoidjad-kontinuaatorid ) „mängutehnikad“ on väga erinevad, samuti on neis rühmade iseorganiseerumise ja konfigureeritusse (määratletud rollijaotuste) tasemed täiesti teistsugused.
Jüri: Eristada tuleb kahte faasi - lahtikirjutamist ja toimetamist. Esialgu lahtikirjutamise faas, kus minu arvates proportsioon kaldunud rotaatori ülekaalu suunda. Aga tunnistada tuleb käsikirja autori Ene loogikat. Aga mida Akadeemias arutada, need markeeritud kohad lahti kirjutada. Tehtu kirjeldusele lisaks ehk ka see, kuidas asju tulevikus seada.
Agu: Tehniline küsimus, kas piirduda vaid elektroonilise variandiga? Hea oleks siiski paarsada eksemplari paberil ka. See nõuab finantse, ehk teha korjandus vms?
Ene: Elektrooniline variant on vältimatu, mis ka pdf. formaadis üksühest printimist võimaldab. Aga elektroonilise pluss on ka võimalus teha siseviiteid, sisse tuua teistest allikatest skeeme ja tekstijuppe, nt Valdo tekste
Juss: Seega lepime kokku, et järgmiseks akadeemiaks igaüks tutvuks käsikirjaga ja lisaks kasvõi paar ettepanekut Enele süvenemiseks  Juss ise õpib ära kommentaaride kirjutamise ja selle tulemusel saabuvad ka tema kommentaarid/ettepanekud Enele süvenemiseks 
II.Käsikirja käsituse-käsitluse-käsitsuse manuaalist

Kui Arno isaga koolimajja jõudis…  Kui Ene 2016.aastal Paide Arvamusfestivali korraldustoimkonna ürituselt äratust saanuna oma tänuväärset tööd Koosmõtlemise käsiraamatu kallal alustas, oli Talgujate kolmekümnendal klubiõhtul hariduse konfiguratsiooni teema juba „läbi võetud“:
https://www.scribd.com/presentation/298526212/HARIDUSE-KONFIGURATSIOON
Nüüd, kus see kirjatöö on nö laias laastus kokku pandud ja Ene meid kõiki seda täiendama ja täiustama palub, tundub olevat paras aeg tollal välja hüütud sõnumite juurde tagasi pöörduda. On ju iga raamat, eriti aga käsiraamat üks selgesti struktureeritud, raamistatud, konfigureeritud teos, millesse mistahes muudatuste sisseviimisel oleks üsna kohatu hakata välja pakkuma seda, mis parasjagu pähe kargab. Eks olnud ju koolifüüsikute eduka tegutsemise taga 80ndail nö laiapõhjaline metodoloogiline konfigureeritus ja tänapäeva kõnepruugis väljendudes risoomne detailiseeritus nn hargtabeli näol.
Midagi sarnast võiks aluseks võtta ka tegelemisel Koosmõtlemise käsiraamatu käsikirjaga.
Täienduseks 2016.aasta veebruaris esitatud Hariduse konfiguratsiooni slaididele võiksime võtta selle Pjotr Štsedrovitski skeemi, mis meil klubis äsja läbi sai arutatud (Vt Klipp 7 https://www.scribd.com/document/424422246/VORMIPARANE-AUGUSTIKLUBI ). Eks oleks ka meil nüüd, Ene käsikirja omapoolseid ettepanekuid tehes, mõttekas seejuures vaagida, millisele tasemele need kuuluvad – kas käsituse, käsitluse või käsitsuse tasemele. Meenutame, et sellise eristuse vajalikkust on meie klubimeister Juss rõhutanud alates meie kõige esimesest virtuaalklubi kokkusaamisest.
Pjotri skeemis küll see jaotus käsitus-käsitlus- käsitsus puudub (vene keel ju pole nii „käekeskne“), kuid nende erinevate tasemete seletused on küllalt selged, et neid saaks kasutada ka antud konkreetsel juhul:
Käsitus: moraal-eetiline eesmärgistus, aksioloogiline , väärtuspõhine
Käsitlus: konstruktivistlik, SMT metodoloogia, mõttetalguline maailmavaade
Käsitsus: pedagoogilis-instrumentalistlik (pedagoogilise (vastastik-)mõjustuse vahendid erinevates situatsioonides ja kombinatsioonides)
Isikupärane käsitsus, talgujalik käsitlus, holistlik käsitus
Kokkukõla maailmakõiksusega kui kõrgeim väärtus
Kooseluline ühisloome : Homo homini opus est!

Valdo

Postituste arv : 513
Join date : 16/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele