Maiklubi ja selle maiuspalad

Go down

Maiklubi ja selle maiuspalad Empty Maiklubi ja selle maiuspalad

Postitamine  Valdo on Esm Juun 17, 2019 1:06 am

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 68. kokkusaamine
Millal?       14.mail 2019  kell 21.30  – 23.00
Kes?          Agu, Ene, Juss, Jüri, Margus, Mati, Ruuta ja Valdo
Millest?     https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=d4f88035-5359-4d32-b2fc-5980d3b503b3

1. MAIUSPALAD

Maiklubi tegid meeldejäävaks  neli  mõttesähvatust elik meie kõnepruugis turgatust, mida eriti nüüd,  pärast Märdimetsa kümnendat talgupäeva, võib liigitada mõttemängurite tõeliste maiuspalade menüüsse kuuluvaiks.

1.1. Mõttesuminad-üminad  ja Joseph Jordania polüfoonia
1.2.Talgueufooria ja Mihaly  Cziksentmihalyi „Voog“
1.3. Mikita mõttemängud  ja Peter Sloterdijki „Sfäärid“
1.4. Eneseharija ja  „Ööõppekava“

2. TOIMUNUST
Talgujate klubi teise traditsioonilise rubriigi – Kus käidud? Mida kuuldud-nähtud? – saab seekord  kokku võtta kahe punkti all:
2.1.Visioonikonverents „Tark ja tegus Eesti 2035“
2.2.Sotsiaalteadlaste aastakonverents 2019 Tartus
1.1.Mõttesuminad-üminad  ja Joseph Jordania polüfoonia
Selle turgatuse algmomendiks oli tegelikult Ene palve 22.aprillist meie näoraamatus, avitamaks teda  inglise keelde ümber panna  meid ja meie tegemisi märgitsevad sõnad – Talgurühm, Talgujad, Talguakadeemia jne. Ilmselt oli tema jäänud ja jäime ka meie  jänni, üritades selleks lähtuda me seni ainsast  iseloomustajast – mõttetalgute tõlkest Organisation Development Bee (lüh. ODB), mis kuidagi ei anna võimalust seda  „beed“/ „mesilast“ siduda  ei mõttetalgute tegijatega  ega sellele omaste tegevustega. http://talgujad.forum.co.ee/t173-basic-description-of-the-method
Vaevalt sain aga selle Ene ärgitatud küsimuse  uuesti maha hüüda jüripäeva  Talguakadeemias, kui Ruutalt tuli kohe pakkumine hakata mõttetalgutel toimuvat iseloomustama ingliskeelse sõnaga „humming“. Levinuimaiks selle sõna  vasteiks on  „sumin“ ( mis ju ka rühmatöid kõrvalt jälgijale kohe kõrvu kostab) ja „ümin“. Aga sõnadele „hum“, „humming“, „hummer“ sünonüüme otsides  leiab  selliseid vasteid nagu „aktiivne, elav, hõivatud olema“, „energiline isik või asi“ jmt.  Siit tugevnes Ruutal veelgi tunne, et „thought humming“ ja  „mõttetalgud“ sobivad teineteisega päris kenasti. Sama meelt oli ka Ene, kes kohe selle „sumina“ oma „Pedagoogilise pensionäri pildiraamatu“ ingliskeelsesse tõlkesse  sisse pani.  
  Suminale kui mõttetalgute mitteolemuslikule  kaasilmingule  sedavõrd suure rolli andmisest polnud sugugi vaimustatud Jüri, üks kolmest  mõttetalgute ODBks tõlkimise kolmest autorist ( Ivar Dembovski,  Jüri Ginter , Toomas Hansson). Aga ka tema mõistis, et sama alusetu oleks arvata, et „mesilane“ („bee“) oleks „suminast“ adekvaatsem  vaste. Sama metafoorsed ju mõlemad, aga  „ümin-sumin“ siiski sõnakasutuseks sobilikum – protsessi või tegevust väljendav ja igati paremini pööratav-käänatav. Sestap ka Jürilt mitte vastuhääl, vaid parema leidmiseni  sellega soostumine.
Ometi  andis „hummingul“    edasi guugeldamine  päris hämmastavaid tulemusi selle toetuseks, et pole see sumin või ümin  ühtigi vaid tegeliku, sisulise mõttetegevusega kaasnev  mitteoluline kaasnähtus. Pigem vastupidi – Gruusiast pärit etnomusikoloogi Joseph Jorania (Jossip Džordania) järgi võib just meie hominiididest esivanemate  kollektiivsest  suminast/üminast  olla üsna tõenäoselt  saanud alguse homo sapiensi  mitmehäälne muusika ja meie tänapäeva mõtlemise põhivahend  - keel. Jordania, Joseph (2009). “Times to Fight and Times to Relax: Singing and Humming at the Beginnings of Human Evolutionary History”. Kadmos, 1, pp. 272-277.  http://www.josephjordania.com/files/57-Times-to-fight-and-times-to-relax-Kadmos.pdfhttp://www.josephjordania.com/files/57-Times-to-fight-and-times-to-relax-Kadmos.pdf
Veelgi enam – neuroteaduse viimase aja  saavutused annavad tunnistust sellest, et  meie ajus toimuvad bioelektrilised võnkumised ei kujuta endast mitte automootori hääle laadseid monotoonseid ühetaolisi suminaid-üminaid, vaid  tegemist on pigem muusikaga, milles aju erinevad osad otsivad-leiavad kokkukõlasid   ja milles peitubki meie taipamise ja kiire õppimise võime saladus.https://www.newscientist.com/article/dn25746-our-humming-brains-help-us-learn-rapidly/

1.2.Talgueufooria ja Mihaly  Cziksentmihalyi „Voog“
Selle turgatuse pesa  paikneb taas ees- ja väljaspool  maiklubi jututuba, kuigi on sealkõnelduga seotud. Selleks pesapaigaks on Talguakadeemia kevadsemestri loengutega paralleelselt talgujate  eneste poolt Google Docsis kirjutatav dokument „TALGULOO ÜLESTÄHENDUSI 1979 – 2019. Esimesest füüsikaõpetajate päevast kuni Märdimetsa X töö- ja mõttetalguteni .TALGUJAD| TALGUAKADEEMIA  | KEVADSEMESTER 2019“ https://docs.google.com/document/d/1oHM4Gl8mLXjzhIxq6TUcOUoEs8oS-c6Gk2R13v1fO50/edit  Selle kommentaaris palus Ene  Agul ühte tekstilõiku täiendada. Agu tegigi seda  ja puudutas selles muuhulgas talgulise eufooria teemat, millele Ene omakorda reageeris kommentaariga, et  siin oleks mõtet pöörduda positiivse psühholoogia esindaja Mihaly Cziksentmihalyi tööde poole, kus neid psüühilisi eriseisundeid, millesse ka mõttetalgute osalised võivad jõuda, on üsna põhjalikult kirjeldatud.

Tema 1990.aastal ilmavalgust näinud  raamat „Flow“ on ka eesti keeles ilmunud, kuid kohutavalt ebaõnnestunult „kulgemiseks“ tõlgitud. Mitte üheski teises keeles, kus termin „flow“ on omakeelse vaste saanud (paljud, nt ka sakslased  võtavad selle mõiste  tõlkimata üle), pole seda samastatud  kulgemisega, vaid alati kasutatud  voolamist, voogamist (vene k. potok, soome virtauskogemus, hisp. flujo), uhkamist, hoovust väljendavaid sõnu. Voog, uhk või hoovus – need oleksid sõnad, mis eestlasel assotsieeruvad tunnetega, mis  inimesest säärastel erilistel hetkedel üle käivad. Kui elus midagi erilist ei juhtu, just siis tavatsetakse öelda, et päevad kulgesid oma tavapärast rada. Füüsikaski kulgliikumine see kõige lihtsamini kirjeldatav liikumise viis.
Aga Flow, eks ole see ju sind endasse täielikult haarav uhk või voog:  
1. Inimene on täielikult keskendunud tehtavale tegevusele.
2. Ekstaas – inimene tunneb, et ta on väljaspool igapäevaelu reaalsust.
3. Suur sisemine selgus – inimene teab, mida ta peab tegema, ja saab aru, millisel tasemel tal käimasolev tegevus läheb.
4. Teadmine, et tegevus on võimetekohane – inimene tajub, et tal on tegevuse sooritamiseks vajalikud oskused olemas.
5. Rahulikkus – inimene ei muretse enda pärast. Ta tunneb, et kasvab ego piiridest väljapoole.
6. Ajataju puudumine – inimene on täielikult keskendunud olevikule, tundide möödumine tundub minutite möödumisena.
7. Seesmine motivatsioon –  tunnet tekitav tegevus on tasu iseeneses.
Muidugi ei  too see küllalt ammune (Flow mõiste tõi  M. Cziksentmihalyi sisse juba 1975.aastal) kirjeldus  selgust  selle süvamehhanismide kohta, mille kohta Agu on otsinud ja ka leidnud  teavet ajukeemia valdkonnast (endorfiinide osa selles jmt). Ajusiseste protsesside kõrval olen mina  pikka aega lootnud saada värskeid andmeid  nö „ajudevaheliste  ülekannete“ kohta sääraste kollektiivses mõtte- ja tundetegevuses  saavutatavate seisundite tekkimisel. Peegelneuronite ja empaatia (tunde) seos on olnud üks  selle valdkonna teadmisest. Kas ei viita punktis 1.1.  esitatud andmed  aju eri osade vahel  toimivate „üminate“ (biolainete)  mõjust kiirele õppimisele võimalusele, et need lained võivad ergastada ka vastavaid ajuosasid  väljaspool  konkreetset koljut, st toimida ka „samale lainele“ häälestuvate inimeste vahel? Kas ehk midagi sellist ei toimunud  1987. aasta augustis Helme talgutel „Inimese“ rühmas, kui korraga leidis aset üleüldine taipamine koos sellega kaasneva rõõmuröögatusega.

1.3. Mikita mõttemängud  ja Peter Sloterdijki „Sfäärid“
Kolmanda turgatus lähtepunkti otsimiseks tuleks pöörduda 2017.aasta nääriaegahttps://www.scribd.com/document/337156438/KLIPIMEELNE-NAARIKLUBI, kui me selle perioodi rikkaliku raamatusaagi hulgas ka Moskva ülikooli filosoofilise antropoloogia kateedri juhataja Fjodor Girenoki äsjailmunud raamatu „Klipiline teadvus“ olime ette võtnud. Olgu siin meeldetuletuseks paar „klippi“ tollase klubiõhtu kajastusest:
„KLIPID SIIN JA KLIPID SÄÄL…. GIRENOKI KLIPID  ja TALGUJATE  TURGATUSED
Girenoki klipi ja Talgujate turgatuse ühisjooneks arvan,  et mõlemad ehituvad  idee (мысль)  mõtet (смысл)   avava  metafoori või muu kujundi  ümbere.  Erinevus on selles, et  Girenokil on  ideegeneraatoriks  tema enda  eelnenud  jutt.  Tal sünnivad üha uued klipid nagu pärlid niidile  või nagu anekdoodid, kus  eelmine nali viib jutuvestja kohe järgmise nalja meenumisele. Meil, talgujatel,  tulevad turgatused aga enamasti dialoogi pinnalt,  kõneldud  mõttekildudest. Loetud raamat või ajakiri või ajaleht, osaletud sündmus, kuulatud saade, meenutus eelmisest klubiõhtust, FB sõbra repliik, Talgujate teistes  „tubades“ aetud  jutud – kõik see avaneb  järgneval läbikuulamisel   kui  järjekordne   improvisatsioon, kui ainukordne heliteos nagu meie seda küllap tänu klubimeistrile ja tema poolt  sissetoodud (sisendatavale) Kuuldekujutluse kujundile   tavatseme  enesele ette kujutada.
…… Fjodor Girenoki  kujutluses  paigutuvad  klipid kui mustrilised riideribakesed lõpuks  kauniks lapitekiks. Seda muidugi vaid juhul, kui  jagub piisavalt vaba ruumi, et  disaineril  oleks vabadust  riidelappidega  mängida. „Klipiline mõtlemine on kreatiivne,“ – kirjutab Girenok -  „aga kreatiivne mõtlemine ei  saa olla süsteemne. See on  pigem lapiline, fragmentaarne  mõtlemine. Mida enam on seal tühimikke, seda enam on selles vabadusastmeid, liikuvust. Talle pole vaja loogilisi üleminekuid  ühelt mõttefragmendilt teisele, vaid  hoopis ootamatut „aga äkkit“, metafooride mängu“
Aga ta jääb selle lapiteki kujundiga  jänni, kui  staatikalt dünaamikasse minna tahab. Siis läheb tal kohe tarvis  muusikalisi kujundeid. Oma raamatu 37.leheküljel kuulutab ta: „Mitte sõna, vaid rütm , mitte märk, vaid kujund loovad inimlike võimaluste horisondi maailmas. Keel tapab kujundi, märk  hävitab rütmi ja meloodia.“ Ja siis  astub Suure Tegijana  lavale Vaikus.“
Kui maiklubi teise tunni üheksandal minutil Agu jutuliini Girenoki poolt kiidetava ja sageli viidatava saksa filosoofi Peter Sloterdijki triloogiale „Sfäärid“ keeras, ei osanud ma seda nime esmakordselt kuuldes  Agu juttu meie konteksti viia. Praegu, kus mul mingi pilt selle huvitava mehe  kahe ja poole tuhande leheküljelisest peateosest  juba veidi ette hakkab tulema, hakkan ehk ka taipama, miks ta Girenokile meeldib, ja millega seoses Agu temaga lagedale tuli.  Eks ju Sloterdijki mäng sfääri ja mulli kujundiga  ole väljapääsuks Girenoki lapiteki  kujundi staatilisusest. Tarvitses mul vaid lugeda Sloterdijki triloogia kolmanda osa pealkirja „Sphären III – Schäume, Plurale Sphärologie“ (Sfäärid III – Vahud,Pluraalne sfäroloogia),kui hetkega küütles silme ees üks meie kateedrist alguse saanud Teadusteatri  lemmiknumbreid - seebivahus „dünaamitsevad“ laetud seebimullid. Milline tore hüpe  tardunudmustriliselt lapitekilt  seebivahu vikerkaarevärvides  veiklevasse võluilma!
Ka sai mõistetavaks Agu tahtmine sellest just  siin ja praegu rääkida, st ajal, mil meile üha selgemaks saamas, et Valgustuajast  pihta hakanud  „tõsiteaduslikkuse“  asemele/kõrvale  on tulnud aeg elule ja maailmale „teistviisi“ lähenemiseks. Nende „teistviisi“ asjadele lähenema hakkajate seast tõi Agu taas välja  meie kauaaegse sümpaatia Valdur Mikita loomingus täheldatava „käekirja muutuse“, omamoodi srateegilise pöörde mängus publikuga. Minu järjekordse katse peale asju  mitte kavalalt ette planeeritud mängukäikude, vaid  muutunud oludest tingitud  „koevolutsioonina“ kujutada, oli Agul vastuargumendiks tuua Mikita Keelemängude raamat 2000. aastast, mille läbitöötatuse aste viitavat Agu meelest juba tollal Mikitale omasele põhjalikule ettemõtlusele. Seevastu  Ruuta, tuginedes muljetele  mullu sügisel Sännas korraldatud  kohtumisest Valdur Mikitaga,  kaldub ka  uskuma tema kinnitust, et  ta pigem kükitaks vähina kivi all kui avalikkuses „revolutsiooni teeks“. Pigem on praegune aeg , kus kaalukeele kaldumine  ühele või teisele poole võib viia kohutavate tagajärgedeni, olla põhjuseks või põhjenduseks, et  säärased tundlikud tüübid nagu sünesteet elik mitmiktajur Mikita jt ei saa lihtsalt vaiki olla, vaid nagu kanaarilinnud gaasises kaevanduses on määratud ähvardavast ohust märku andma. Oma isiklikust minevikukogemusest tikub siin vägisi pähe analoogia minu  tudengi- ja aspirandiaja  uurimisobjektidega – luminofooridega, mis   silmale nähtamatu infrapunase kiirguse toimel  nähtavas spektriosas sähvatavad, andes sellega võimaluse ohuallikat (nt soojust kirgavat raketti) märgata ja tabada.  

1.4. Eneseharija ja  „Ööõppekava“

Maiklubi neljanda turgatuse seose kauge 1987.aasta talgutega Helmes tõi Agu lagedale kohe selle mõtteliini algul: Ta rääkis oma kohtumisest ühe noore mehega, kes kaebas, et üritades  internetis  ilmutatavaid tarku õppekavasid ja -programme enese iseseisva harimise eesmärgil kasutatavaiks mõtestada, ei suutnud ta neis peituvat  loogikat mõista  ja mõtet tabada.  Ja noorele mehele omase ägedusega ollagi ta nende koostajaid kukkunud süüdistama raha kokkuajamises mõttetute abrakadabrade koostamise eest.
Siit sündiski Agul küsimus Enele, Jürile ja teistele haridussfääris veel tegutsevaile talgujaile, et kas äkki polegi ka siin viga mitte protestija küündimatuses, vaid samamoodi kui Helmes tänu seal kaasa löönud koolipoiste rühmatöö ettekandest selgus – tarkade õppekavade koostajate ja nende järgi õppima pidajate  loogikate erinevuses. Midagi samasugust nagu siis tabasime: füüsikaprofessori kui asjast kõrgelt üle käija loogika järgi ehitatud õppeaine pole  koolis füüsikaga esmakordselt kohtuva lapse loogikas teps mitte loogiline.
Klubiõhtul staažika õppejõu ja koolmeistri mätta otsast Agu probleemi hakkinud Ene  sai juba samal ööl hakkama lähenemisnurga talguliseks pööramisega, millele kohe ka Jüri positiivselt reageeris.
Kajastuse kogu teksti koos piltidega vt
https://www.scribd.com/document/413549868/MAIKLUBI-MAIUSPALAD

Valdo

Postituste arv : 513
Join date : 16/05/2009

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele